
Intshayelelo
Lisisibane seenyawo zam ilizwi lakho,
Likukukhanya emendweni wam
( INdumiso 119:105 )
IBhayibhile liLizwi likaThixo, elisalathisayo lize lisicebise kwizigqibo esimele sizenze mihla le. Njengoko kubhaliwe kule Ndumiso, iLizwi lakhe linokuba sisibane ezinyaweni zethu nakwizigqibo zethu.
IBhayibhile yileta evulekileyo ebhalelwa amadoda, abafazi nabantwana, iphefumlelwe nguThixo. Unobubele; ufuna ulonwabo lwethu. Ngokufunda incwadi yeMizekeliso, INtshumayeli, okanye iNtshumayelo yaseNtabeni (kuMateyu, isahluko 5 ukusa kwesesi-7 ), sifumana icebiso kuKristu lokuba nolwalamano oluhle noThixo nommelwane, abasenokuba ngutata, umama, umntwana, okanye abanye abantu. Ngokufunda eli cebiso libhalwe kwiincwadi neencwadi zeBhayibhile, njengelo likampostile uPawulos, uPetros, uYohane, nelomfundi uYakobi noYuda (abantakwabo Yesu ngonina), njengoko libhalwe kwiMizekeliso, siya kuqhubeka sikhula ebulumkweni kokubini phambi koThixo naphakathi kwabantu, ngokubusebenzisa.
Le Ndumiso ithi iLizwi likaThixo, iBhayibhile, linokuba kukukhanya endleleni yethu, oko kukuthi, kukhokelo olukhulu lokomoya kubomi bethu. UYesu Kristu wabonisa ulwalathiso oluyintloko ngokuphathelele ithemba, elo lokufumana ubomi obungunaphakade: “Bubo ke obu ubomi obungunaphakade, ukuba mabakwazi, wena ukuphela koThixo oyinyaniso, naye uYesu Kristu omthumileyo.” ( Yoh. UNyana kaThixo wathetha ngethemba lovuko wada wavusa abantu abaliqela ebudeni bobulungiseleli bakhe. Olona vuko lumangalisayo yayilolo lomhlobo wakhe uLazaro, owayesele eneentsuku ezintathu efile, njengoko kuchazwe kwincwadi yeVangeli kaYohane ( 11:34-44 ).
Le webhsayithi yeBhayibhile inamanqaku aliqela eBhayibhile ngolwimi olukhethayo. Noko ke, ngesiNgesi, iSpanish, isiPhuthukezi, nesiFrentshi kuphela, kukho intaphane yamanqaku eBhayibhile athuthuzelayo alungiselelwe ukukukhuthaza ukuba ufunde iBhayibhile, uyiqonde, uze uyisebenzise, unosukelo lokuba (okanye uqhubeke uphila) ubomi obonwabisayo, unokholo kwithemba lobomi obungunaphakade ( Yohane 3:16, 36 ). UneBhayibhile ekwi-intanethi, kwaye amakhonkco ala manqaku asemazantsi ephepha (elibhalwe ngesiNgesi. Ukuguqulela ngokuzenzekelayo, ungasebenzisa i-Google Translate).
***
1 – Ukubhiyozelwa kwesikhumbuzo sokufa kukaYesu Kristu
Umbhiyozo wesikhumbuzo sokufa kukaKristu uya kuba ngoMvulo, Matshi 30, 2026, emva kokutshona kwelanga (ngokutsho kwenyanga entsha yeenkwenkwezi)
« Kuba, eneneni, uKristu ipasika yethu ubingelelwe »
(1 Korinte 5:7)
Nceda ucofe kwikhonkco ukuze ubone isishwankathelo senqaku
Ileta eya kwiBandla lamaKristu lamaNgqina kaYehova
Bazalwana noodade abathandekayo kuKristu,
AmaKristu anethemba lobomi obungunaphakade emhlabeni amele athobele umyalelo kaKristu wokutya isonka esingenagwele aze asele kwindebe ebudeni besikhumbuzo sokufa kwakhe okulidini
(Yohane 6:48-58)
Njengoko umhla wokukhumbula ukufa kukaKristu usondela, kubalulekile ukuthobela umyalelo kaKristu ophathelele oko kufuzisela idini lakhe, umzimba wakhe negazi lakhe, ezifuziselwa ngokulandelelanayo sisonka esingenagwele neGlasi yewayini. Ngesinye isihlandlo, ethetha ngemana eyawa ezulwini, uYesu Kristu wathi: “Ndiyaniqinisekisa ukuba, ukuba aniyityi inyama yoNyana womntu, nisele negazi lakhe, anizukubufumana ubomi. Nabani na otya inyama yam, asele negazi lam, uza kufumana ubomi obungunaphakade, ibe ndiza kumvusa+ ngomhla wokugqibela” (Yohane 6:48-58). Abanye basenokuthi akazange awathethe la mazwi njengenxalenye yesikhumbuzo sokufa kwakhe. Le ngxoxo ayitshitshisi nangayiphi na indlela imbopheleleko yokuthabatha oko kufuzisela inyama negazi lakhe, oko kukuthi, isonka esingenagwele nendebe yewayini.
Evuma okomzuzwana ukuba kwakuya kubakho umahluko phakathi kwala mazwi nokubhiyozelwa kwesikhumbuzo, ngoko ubani umele abhekisele kumzekelo wayo, umbhiyozo wePasika (“uKristu ipasika yethu wabingelelwa” 1 Korinte 5:7; Hebhere 10:1). Ngoobani ababeza kubhiyozela iPasika? Ngabalukileyo kuphela (Eksodus 12:48). IEksodus 12:48 , ibonisa ukuba kwanomphambukeli wayenokuba nenxaxheba kwiPasika, ukuba nje balukile. Ukuba nenxaxheba kwiPasika kwakukwayinto eyimfuneko kumphambukeli (bona indinyana 49): « Ukuba nihlala nomntu wasemzini, naye ufanele amlungiselele uYehova umbingelelo wePasika. Ufanele enze njalo ngokomthetho wePasika nangokwendlela yawo ebekiweyo. Makusebenze umthetho omnye kumntu wasemzini nakumhlali walapho” (Numeri 9:14). “Kuza kusebenza umthetho omnye kumntu weli bandla nakumntu wasemzini. Loo mthetho uza kuhlala usebenza kuzo zonke izizukulwana zenu. Umntu wasemzini uza kufana nani phambi koYehova” (Numeri 15:15). Ukuba nenxaxheba kwiPasika kwakuyimbopheleleko ebalulekileyo, yaye uYehova uThixo, ngokuphathelele lo mbhiyozo, akazange enze mahluko phakathi kwamaSirayeli nabaphambukeli.
Kwakutheni ukuze “babethelele isibakala sokuba umntu wasemzini wayebophelelekile ukuba abhiyozele iPasika? Kungenxa yokuba impikiswano eyintloko yabo bakwalelayo ukuba nenxaxheba kwimifuziselo, kumaKristu athembekileyo anethemba lasemhlabeni, ikukuba abayonxalenye ‘yomnqophiso omtsha,’ yaye abayonxalenye yoSirayeli wokomoya. Ukanti, ngokomzekelo wePasika, umntu ongengomSirayeli wayenokubhiyozela iPasika… Imela ntoni intsingiselo yolwaluko yokomoya? Ukuthobela uThixo (Duteronomi 10:16; Roma 2:25-29). Ukungaluki kokomoya kumela ukungathobeli uThixo noKristu (IZenzo 7:51-53 ). Impendulo ichazwe ngezantsi.
Ngaba ukutya isonka nokusela indebe yewayini kuxhomekeke kwithemba lokuphila ezulwini okanye emhlabeni? Ukuba la mathemba mabini angqinwa, ngokubanzi, ngokufunda zonke izibhengezo zikaKristu, zabapostile kwanabo bexesha labo, siyaqonda ukuba azikhankanywa ngokungqalileyo eBhayibhileni. Ngokomzekelo, uYesu Kristu wayedla ngokuthetha ngobomi obungunaphakade, ngaphandle kokwahlula phakathi kwethemba lasezulwini nelasemhlabeni ( Mateyu 19:16, 29; 25:46; Marko 10:17, 30; Yohane 3:15, 16, 36; 4:14; 35; 5:24, 28, 29 (ethetha ngovuko, akakhankanyi kwaukukhankanya ukuba luya kuba semhlabeni (nangona luya kuba)), 39; 6:27,40 ,47,54 (kukho ezinye iimbekiselo ezininzi apho uYesu Kristu akahluli phakathi kobomi obungunaphakade ezulwini okanye emhlabeni)). Ngoko ke, la mathemba mabini akufanele ahlule phakathi kwamaKristu kumxholo wokubhiyozelwa kwesikhumbuzo. Kwaye ewe, ukwenza la mathemba mabini axhomekeke ekutyeni isonka nokusela indebe akunasiseko kwaphela sebhayibhile.
Okokugqibela, kumxholo kaYohane 10, ukuthi amaKristu anethemba lasemhlabeni aya kuba “zezinye izimvu” ezingeyiyo inxalenye yomnqophiso omtsha, akuchanekanga kwaphela kuso sonke esi sahluko sinye. Xa ufunda eli nqaku (ngezantsi), “Ezinye iigusha”, eziphonononga ngocoselelo umxholo kunye nemizekeliso kaKristu, kuYohane 10, uya kuqonda ukuba akathethi ngeminqophiso, kodwa echaza ukuba ngubani umesiya wokwenene. “Ezinye izimvu” ngamaKristu angengomaYuda. KuYohane 10 nakweyoku-1 kwabaseKorinte 11 , akukho salelo siseBhayibhileni nxamnye namaKristu athembekileyo anethemba lobomi obungunaphakade emhlabeni nanolwaluko lokomoya lwentliziyo, ekubeni adle isonka nokusela indebe yesikhumbuzo yewayini.
Imibuliso yabazalwana
***
Umbhiyozo wesikhumbuzo sokufa kukaKristu uya kuba ngoMvulo, Matshi 30, 2026, emva kokutshona kwelanga (ngokutsho kwenyanga entsha yeenkwenkwezi)
– IPhasika ngumzekelo weemfuno zikaThixo zokubhiyozela isikhumbuzo sokufa kukaKristu: « kuba ezo zinto zisisithunzi sezinto ezizayo, inkqu yazo ke nguKristu » (Kolose 2:17). « Kuba ekubeni uMthetho unesithunzi sezinto ezilungileyo eziza kuza, kodwa ungenawo owona mongo wezinto » (Hebhere 10:1).
– Abalukileyo kuphela ababengayigubha iPasika: « Xa athe owasemzini wahlala nani njengomphambukeli, kwaye eza kuyibhiyozela ipasika kuYehova, mayaluswe yonke into eyindoda kuye. Angandula ke aqale ukusondela ukuze ayibhiyozele; yaye woba njengenzalelwane yelizwe. Kodwa akukho mntu ungalukanga umele adle kuyo » (Eksodus 12:48).
– AAmaKristu azikho phantsi koxanduva lokusoka ngokomzimba. Nolwaluko lwakhe ungowomoya: « Yalusani ke ijwabi leentliziyo zenu ningabi sazenza zibe lukhuni iintamo zenu » (Duteronomi 10:16; IZenzo 15:19,20,28,29 « umthetho wabapostile »; Roma 10: 4 « uKristu ekupheleni koMthetho « (unikezwe kuMoses)).
– Ukusoka kokomoya kuthetha ukuthobela uThixo kunye nendodana yakhe uYesu Kristu: « Ulwaluko, enyanisweni, luyingenelo kuphela ukuba uqhelisela umthetho; kodwa ukuba uyanxaxha emthethweni, ulwaluko lwakho lukukungaluki. Ukuba, ke ngoko, umntu ongalukanga uyayigcina imilinganiselo yobulungisa yoMthetho, ukungaluki kwakhe kuya kubalwa njengolwaluko, akunjalo? Yaye umntu ongalukanga abe enjalo ngemvelo uya kuthi, ngokuwuphumeza uMthetho, akugwebe wena othe nakuba unayo ingqokelela yemithetho ebhaliweyo kwanolwaluko wanxaxha kuwo umthetho. Kuba umYuda akanguye ngokwangaphandle, nolwaluko asilulo olwangaphandle enyameni. Kodwa umYuda unguye ngaphakathi, nolwaluko lwakhe lolo lwentliziyo+ ngawo umoya, kungekhona ngengqokelela yemithetho ebhaliweyo. Indumiso yalowo ivela, kungekhona ebantwini, kodwa kuThixo » (KwabaseRoma 2:25-29).
– Ukungaluki kokomoya kubonisa ukungathobeli uThixo kunye nendodana yakhe uYesu Kristu: « Bantundini baneenkani nabangalukileyo ngeentliziyo neendlebe, nisoloko niwuxhathisa umoya oyingcwele; kanye njengoko ookhokho benu benjenjalo, nani nenjenjalo. Nguwuphi na kubaprofeti abangazange bamtshutshise ookhokho benu? Ewe, bababulala abo benza isaziso kwangaphambili ngokuza kwaLowo ulilungisa, eniye nangabangcatshi nababulali bakhe ngoku, nina enamkela uMthetho njengoko wawudluliselwa ziingelosi kodwa anawugcina » (IZenzo 7: 51-53).
– Ukusoka kokomoya kwentliziyo kuyadingeka ukuba uthathe inxaxheba ukubhiyozelwa kwesikhumbuzo sokufa kukaYesu Kristu (nawuphi na ithemba lobuKristu (ezulwini okanye emhlabeni)): « Kuqala umntu makazicikide, aze ke asitye isonka, ayisele nendebe » (1 Korinte 11:28).
– UmKristu kufuneka ahlole isazela ngaphambi kokuthatha inxaxheba ukubhiyozelwa kwesikhumbuzo sokufa kukaYesu Kristu. Ukuba ucinga ukuba nesazela esicocekileyo phambi koThixo, yena ulwaluko ngokomoya, ngoko ke inxaxheba kwisikhumbuzo sokufa kukaKristu (nayiphi na ithemba lamaKristu (ezulwini okanye emhlabeni)).
– Umyalelo ocacileyo kaKristu, ukuba atye ngokufuzisela « inyama » yakhe kunye « negazi » lakhe, isimemo kubo bonke abathembekileyo abangamaKristu ukuba badle « isonka esingenagwele », emele « inyama » yakhe nokusela indebe, emela « igazi »: « Ndim isonka sobomi. Ookhokho benu batya imana+ entlango ukanti bafa. Siso esi isonka esihla sivela ezulwini, ukuze nabani na atye kuso aze angafi. Ndim isonka esiphilayo esehla sivela ezulwini; ukuba nabani na utya kwesi sonka uya kuphila ngonaphakade; yaye, enyanisweni, isonka endiya kusinikela yinyama yam ngenxa yobomi behlabathi.” Ngoko ke amaYuda asukuzana, esithi: “Angathini na lo mntu ukusinika inyama yakhe ukuba siyidle?” Ngako oko uYesu wathi kuwo: “Inene, inene, ndithi kuni, Ngaphandle kokuba nitya inyama yoNyana womntu nize nisele igazi lakhe, aninabo ubomi kuni. Lowo utya inyama yam aze asele igazi lam unobomi obungunaphakade, yaye ndiya kumvusa+ ngomhla wokugqibela; kuba inyama yam ikukutya kokwenyaniso, negazi lam lisisiselo sokwenyaniso. Lowo utya inyama yam aze asele igazi lam uhleli emanyene nam, nam ndimanyene naye. Kanye njengoko uBawo ophilayo endithumile yaye nam ndiphila ngenxa kaBawo, nalowo undityayo, uya kuphila ngenxa yam. Siso esi isonka esehla sivela ezulwini. Akukho njengaxa ookhokho benu batyayo ukanti bafa. Lowo usityayo esi sonka uya kuphila ngonaphakade » (Yohane 6:48-58).
– Ngoko ke, onke amaKristu athembekileyo (nawuphi na ithemba lobuKristu (ezulwini okanye emhlabeni)), kufuneka uthathe isonka newayini ye kwisikhumbuzo sokufa kukaKristu, umyalelo ocacileyo kaKristu: « Ngako oko uYesu wathi kuwo: “Inene, inene, ndithi kuni, Ngaphandle kokuba nitya inyama yoNyana womntu nize nisele igazi lakhe, aninabo ubomi kuni. (…) Kanye njengoko uBawo ophilayo endithumile yaye nam ndiphila ngenxa kaBawo, nalowo undityayo, uya kuphila ngenxa yam » (Yohane 6:53,57).
– Ukukhunjulwa kokufa kukaKristu kukubhiyozelwa kuphela phakathi kwabalandeli bakaKristu abathembekileyo amaKristu: « Ngenxa yoko, bazalwana bam, xa nithe nabuthelana ndawonye ukuba nisitye, lindanani » (1 kwabaseKorinte 11:33).
– Ukuba unqwenela ukuthatha inxaxheba Ukubhiyozelwa kwesikhumbuzo sokufa kukaYesu Kristu, kwaye aninguye amaKristu, kufuneka ubhaptizwe, unqwenela ngokunyanisekileyo ukuthobela imiyalelo kaKristu: « Hambani ke ngoko niye kubenza abafundi abantu beentlanga zonke, nibabhaptiza egameni loYise neloNyana nelomoya oyingcwele, nibafundisa ukuba bazigcine zonke izinto endiniyalele zona. Yaye, khangelani! ndinani yonke imihla de kube sekuphelisweni kwenkqubo yezinto » (Mateyu 28:19,20).
Ukubhiyozela imemori yokufa kukaYesu Kristu?
« Qhubekani nikwenza oku ningikhumbule »
(Luka 22:19)
Emva komthendeleko wePasika, uYesu Kristu wabeka umzekelo wokubhiyozelwa kwexesha elizayo lokukhumbula ukufa kwakhe (Luka 22: 12-18). Zikule mibhalo yeBhayibhile, iincwadi zeVangeli:
Mateyu 26: 17-35.
Marko 14: 12-31.
Luka 22: 7-38.
Yohane isahluko 13 ukuya ku-17.
UYesu wanikela isifundo ngokuthobeka, ukuhlamba iinyawo zabafundi bakhe (Yohane 13: 4-20). Nangona kunjalo, esi siganeko akufanele sithathwe njengesithethe sokuziqhuba ngaphambi kokukhunjulwa (thelekisa uYohane 13:10 kunye noMateyu 15: 1-11). Nangona kunjalo, ibali liyasitshela ukuba emva koko, uYesu Kristu « wambatha izambatho zakhe zangaphandle ». Ngoko ke simele sigqoke kakuhle (Yohane 13: 10a, 12 ukuthelekisa noMateyu 22: 11-13). Ngendlela, kwindawo yokubulawa kukaYesu Kristu, amajoni athabatha iingubo ayezigqoke ngalobo busuku. I-akhawunti kaYohane 19: 23,24 isitshela ukuba uYesu Kristu wayenxibe « Kodwa isambatho sangaphantsi sasingenamthungo, silukiwe ukususela phezulu kubo bonke ubude baso ». Amajoni awazange afune ukulidiliza. UYesu Kristu wayegqoke kakuhle, ezihambelana nokubaluleka kwesi siganeko (Hebhere 5:14).
Ukuba le mkhosi iya kubhiyozelwa kuphela phakathi kwamaKristu athembekileyo (Mateyu 26: 20-25, Marko 14: 17-21, 1 Korinte 11: 28,33)).
Umthendeleko wokukhunjulwa uchazwa ngokulula kakhulu: « Njengoko babeqhubeka besidla, uYesu wathabatha isonka waza, emva kokucela intsikelelo, wasiqhekeza, wanika abafundi, wathi: “Thabathani, nidle. Oku kuthetha umzimba wam.” Wathabatha nendebe waza, akuba ebulele, wayinika bona, esithi: “Selani kuyo, nonke; kuba oku kuthetha ‘igazi lam lomnqophiso,’ eliza kuphalala ngenxa yabaninzi ukuze kuxolelwe izono. Kodwa ndithi kuni, andisayi kuyisela le mveliso yomdiliya, ukususela ngoku, kude kube yiloo mini ndiyisela nani intsha ebukumkanini bukaBawo.” Ekugqibeleni, emva kokuvuma iindumiso, baphuma baya eNtabeni yemiNquma » (Mateyu 26: 26-30). UYesu Kristu wachaza isizathu salo mkhosi, intsingiselo yombingelelo wakhe, sisiphi isonka esingenagwele esimele, umqondiso wesimo sakhe esingenasono, indebe yewayini, uphawu lwegazi lakhe. Wacela abafundi bakhe ukuba bakhumbule ukufa kwakhe rhoqo ngomnyaka 14 Nisan (inyanga ikhalenda yamaYuda) (Luka 22:19).
IVangeli likaYohane lisichazela ngemfundiso kaKristu emva kwalo mkhosi, mhlawumbi kuYohane 13:31 kuYohane 16:30. UYesu Kristu wathandaza kuYise, ngokukaJohane isahluko 17. uMathewu 26:30, usixelela: « Ekugqibeleni, emva kokuvuma iindumiso, baphuma baya eNtabeni yemiNquma ». Kungenzeka ukuba ingoma yokudumisa emva komthandazo kaYesu Kristu.
Umthendeleko
Simele silandele umzekelo kaKristu. Umcimbi kufuneka uhlelwe ngumntu omnye, umdala, umfundisi, umbingeleli webandla lobuKristu. Ukuba umthendeleko ugcinwa kwintsapho, yintloko yentsapho yamaKristu ekufuneka ibhiyozele. Ngaphandle komntu, Umfazi ongumKristu oya kuququzelela umthendeleko kufuneka akhethwe phakathi kwabasetyhini abadala abathembekileyo (Tito 2: 3). Kule meko, loo mfazi ikhava intloko (1 kwabaseKorinte 11: 2-6).
Nabani na olungiselela umthendeleko uya kuthatha isigqibo malunga nokufundisa kule meko esekelwe kwingxelo iincwadi zeVangeli, mhlawumbi ngokubafunda ngokubeka izimvo kubo. Umthandazo wokugqibela obhekiswe kuYehova uThixo uya kuthiwa. Ukudumisa kunokuhlabelelwa ekunqulekeni kuYehova uThixo nokuhlonela uNyana wakhe uYesu Kristu.
Ngokuphathelele isonka, uhlobo okuziinkozo engakhankanywanga, Noko ke, oko kufuneka kwenziwe ngaphandle nagwele. Ngewayini, kwamanye amazwe kunokuba nzima ukufumana enye. Kule meko ekhethekileyo, ngaba iinkokeli eziya kuthatha isigqibo malunga nendlela yokuyithatha indawo ngendlela efanelekileyo kakhulu ngokusekelwe kwiBhayibhile (Yohane 19:34). UYesu Kristu wabonisa ukuba kwiimeko ezithile ezizodwa, izigqibo ezizodwa nokuba inceba kaThixo iya kusetyenziswa kwesi sihlandlo (Mateyu 12: 1-8).
Akukho nkcazelo yeBhayi- bhile ngexesha elichanekileyo lomcimbi. Ngoko ke, nguye oya kuququzelela esi Umthendeleko esiza kubonisa isigwebo esifanelekileyo. Ingongoma kuphela ebalulekileyo yeBhayibhile malunga nexesha lo mkhosi oku kulandelayo: kwisikhumbuzo sokufa kukaYesu Kristu kufuneka ezibhiyozelwa « phakathi ezimbini ebusuku »: Emva kwelanga 13/14 « uNisan », naphambi ilanga livuke. UYohane 13: 30 usixelela ukuba xa uYudas Iskariyoti washiya, ngaphambi Umthendeleko, « Yaye kwakusebusuku » (Eksodus 12: 6).
UYehova uThixo wayemisele lo myalelo wepasika: « Nombingelelo womthendeleko wepasika uze ungahlali kude kuse » (Eksodus 34:25). Kutheni? Ukufa kwegusha lePasika kwakuza kwenzeka « phakathi ezimbini ebusuku ». Kokufa kukaKristu, iMvana kaThixo, yabhengezwa « isigwebo » kwakhona « phakathi ezimbini ebusuku », phambi kusasa, « naphambi ilanga livuke »: Ngoko umbingeleli omkhulu wakrazula izambatho zakhe zangaphezulu, esithi: “Unyelisile! Sisawafunelani na amangqina?+ Yabonani! Ngoku nikuvile ukunyelisa. Luthini uluvo lwenu?” Baphendula bathi: “Ufanelwe kukufa.” (…) Yaye ngoko nangoko umqhagi wakhonya. Kwaye uPetros wakhumbula ilizwi elalithethwe nguYesu, elileli: “Ngaphambi kokuba umqhagi ukhonye, uya kundikhanyela kathathu.” Yaye waphuma phandle waza walila ngokukrakra » (Mat 26: 65-75; Pisalema 94:. 20 « wenza umonakalo ngomyalelo »; Yohane 1: 29-36, Kolose 2:17, Hebhere 10: 1). UThixo usikelela amaKristu athembekileyo ehlabathini lonke ngoNyana Wakhe uYesu Kristu, amen.
***
2 – Isithembiso sikaThixo
« Yaye ndiya kubeka ubutshaba phakathi kwakho nomfazi naphakathi kwembewu yakho nembewu yakhe. Yona iya kukutyumza intloko uze wena uyityumze isithende »
(Genesis 3:15)
Nceda ucofe kwikhonkco ukujonga isishwankathelo senqaku
Ezinye izimvu
“Ndinazo nezinye izimvu, ezingezizo ezesi sibaya; nazo ndimele ndize nazo, ibe ziza kumamela ilizwi lam, zize zibe ngumhlambi omnye, zibe nomalusi omnye”
(Yohane 10:16)
Ukufundwa ngenyameko kuYohane 10:1-16 kutyhila ukuba owona mxholo uphambili kukufanisa uMesiya njengomalusi wokwenyaniso wabafundi bakhe, izimvu.
KuYohane 10:1 nakuYohane 10:16 , kubhaliwe kwathiwa: “Ndiyaniqinisekisa ukuba, umntu ongangeni ngomnyango kwisibaya seegusha, osuka atsibe angene ngenye indlela, ulisela. (…) Ndinazo nezinye izimvu, ezingezizo ezesi sibaya; nazo ndimele ndize nazo, ibe ziza kumamela ilizwi lam, zize zibe ngumhlambi omnye, zibe nomalusi omnye”. Esi ‘sibaya sezimvu’ simela intsimi uYesu Kristu awashumayela kuyo, uhlanga lwakwaSirayeli, ngokomongo womthetho kaMoses: “UYesu wathuma la madoda ayi-12, waza wawayalela esithi: “Ze ningahambi ngendlela eya kummandla weentlanga, ningangeni nakwesiphi na isixeko samaSamariya; kodwa qhubekani nisiya kwizimvu ezilahlekileyo zendlu kaSirayeli” (Mateyu 10:5,6). “Wathi kubo: “Ndithunyelwe kwizimvu ezilahlekileyo zendlu kaSirayeli kuphela »” (Mateyu 15:24). Esi sibaya sezimvu “yindlu kaSirayeli” kwakhona.
KuYohane 10:1-6 kubhaliwe kwathiwa uYesu Kristu wabonakala phambi komnyango wesibaya seegusha. Oku kwenzeka ngexesha lokubhaptizwa kwakhe. “Umgcini-sango” yayinguYohane uMbhaptizi (Mateyu 3:13). Ngokubhaptiza uYesu, owaba nguKrestu, uYohane uMbhaptizi wamvulela ucango waza wangqina ukuba uYesu unguye uKrestu neMvana kaThixo: “Ngemini elandelayo wabona uYesu esiza ngakuye, wathi: “Jongani, nantsi iMvana kaThixo esusa isono sehlabathi! » » (Yohane 1:29-36).
KuYohane 10:7-15 , ngoxa ehlala kwakuloo mxholo kaMesiya, uYesu Kristu usebenzisa omnye umzekeliso ngokuzibiza ngokuba ‘ungumnyango’, ekuphela kwendawo yokungena ngendlela efanayo noYohane 14:6 : “UYesu wathi kuye: “Ndim indlela nenyaniso nobomi. Akukho mntu uya kuTata engayi ngam » ». Umxholo oyintloko walo mbandela usoloko nguYesu Kristu njengoMesiya. Ukususela kwindinyana 9, kwakwesi sicatshulwa (uyawutshintsha lo mzekeliso ngelinye ixesha), UYesu ubhekisela kuye njengomalusi owalusa izimvu zakhe, ukwenza ukuba « ngaphakathi okanye ngaphandle » ukubatyisa. Imfundiso isekelwe kuye nakwindlela amele azalusa ngayo izimvu zakhe. UYesu Kristu uzichaza njengomalusi obalaseleyo oya kuncama ubomi bakhe ngenxa yabafundi bakhe nozithandayo izimvu zakhe (ngokungafaniyo nomalusi ohlawulwayo ongayi kukubeka esichengeni ubomi bakhe ngenxa yezimvu ezingezizo ezakhe). Kwakhona ugxininiso lwemfundiso kaKristu nguYe ngokwakhe njengomalusi oya kuzincama ngenxa yezimvu zakhe (Mateyu 20:28).
Yohane 10:16-18 : “Ndinazo nezinye izimvu, ezingezizo ezesi sibaya; nazo ndimele ndize nazo, ibe ziza kumamela ilizwi lam, zize zibe ngumhlambi omnye, zibe nomalusi omnye. UTata uyandithanda, kuba ndincama ubomi bam, ukuze ndiphinde ndibufumane kwakhona. Akukho mntu ubuthathayo kum, kodwa ndibunikezela ngokwam. Ndinegunya lokubunikezela, ndikwanalo negunya lokuphinda ndibufumane. Ibe ndilifumene kuTata ».
Ngokufunda ezi ndinyana, eqwalasela umongo weendinyana ezandulelayo, uYesu Kristu uvakalisa ingcamango entsha ngelo xesha, yokuba wayeya kunikela ngobomi bakhe kungekuphela nje ngenxa yabafundi bakhe abangamaYuda, kodwa kwanangenxa yabo bangengomaYuda. Ubungqina bobokuba, umyalelo wokugqibela awunikela kubafundi bakhe, ngokuphathelele ukushumayela, ngulo: “Kodwa niza kuba namandla xa nifumana umoya oyingcwele, ibe niza kuba ngamangqina am eYerusalem, kulo lonke elakwaYuda naseSamariya, de niyokufika nakwezona ndawo zikude emhlabeni” (IZenzo 1:8). Kukubhaptizo lukaKorneli kanye apho amazwi kaKristu akuYohane 10:16 aya kuqalisa ukuzaliseka (Jonga ingxelo yembali yeZenzo isahluko 10).
Ngaloo ndlela, “ezinye izimvu” kuYohane 10:16 zibhekisela kumaKristu angengomaYuda enyameni. KuYohane 10:16-18 , ichaza umanyano ekuthobeleni kwezimvu uMalusi uYesu Kristu. Kwakhona wathetha ngabo bonke abafundi bakhe bomhla wakhe ‘njengomhlambi omncinane’: “Sanukoyika mhlambi mncinci, kuba uTata wenu uza kuninika uBukumkani” (Luka 12:32). NgePentekoste ka-33, abafundi bakaKristu babemalunga ne-120 kuphela (IZenzo 1:15). Ekuqhubekeni kwengxelo yeZenzo, sinokufunda ukuba inani labo liya kunyukela kumawaka ambalwa (IZenzo 2:41 (3000) imiphefumlo; IZenzo 4:4 (5000)). Nokuba kusenokuba njalo, amaKristu amatsha, enoba ngexesha likaKristu, njengakwixesha labapostile, afanekisela ‘umhlambi omncinane’ ngokubhekisele kuluntu ngokubanzi lohlanga lwakwaSirayeli kwanakwezinye iintlanga zonke ngelo xesha ixesha.
Masimanyane njengoko uYesu Kristu wabuza uYise
« Andiceleli aba bodwa, kodwa ndicelela nabo baza kuzikholelwa izinto abazifundisayo ngam, ukuze bonke babe banye, njengokuba nawe Tata umanyene nam, nam ndimanyene nawe, baze nabo bamanyane nathi, ukuze ihlabathi likholwe ukuba ndithunywe nguwe » (Yohane 17:20,21).
Uthini umyalezo wale ntsomi yesiprofetho? UYehova uThixo wazisa ukuba icebo lakhe lokuzalisa umhlaba ngabantu abalungileyo liya kuzalisekiswa ngokuqinisekileyo (iGenesis 1: 26-28). UThixo uza kusindisa inzala ka-Adam « ngembewu yomfazi » (iGenesis 3:15). Esi siprofetho besiyinto « eyimfihlo engcwele » kangangeenkulungwane (Marko 4:11, Roma 11:25, 16:25, 1 kwabaseKorinte 2: 1,7 « imfihlo engcwele »). UYehova uThixo wayityhila ngokuthe ngcembe ukutyhubela iinkulungwane. Nantsi intsingiselo:
Umfazi: umela abantu ezulwini kaThixo, enziwe ngeengelosi ezulwini: « Yaye kwabonakala umqondiso omkhulu ezulwini, umfazi evathiswe ngelanga, inyanga ingaphantsi kweenyawo zakhe, entloko kuye isisithsaba seenkwenkwezi ezilishumi elinesibini” (ISityhilelo 12:1). Lo mfazi uchazwa njenge « iYerusalem ephezulu »: « Kodwa yona iYerusalem ephezulu ikhululekile, yaye inguma wethu » (Galati 4: 26). Ichazwa ngokuba yi « Yerusalem yasezulwini »: « Kodwa nina niye nasondela kwiNtaba yeZiyon nakwisixeko soThixo ophilayo, iYerusalem yasezulwini, namashumi amawaka eengelosi » (Hebhere 12:22). Kwiminyaka yeminyaka, njengoSara, umfazi ka-Abraham, lo mfazi wasezulwini wayeyinyumba (iGenesis 3:15): « Memelela ngovuyo, wena mfazi uludlolo olungazaliyo! Chwayita umemelele ngovuyo uze udanduluke kabukhali, wena ungazange ube nenimba, kuba baninzi oonyana bophanzileyo kunoonyana bomfazi onendoda,” utsho uYehova” (Isaya 54:1). Esi siprofetho sabhengeza ukuba lo mfazi wasezulwini uza kuzala abantwana abaninzi (uKumkani uYesu Krestu kunye nookumkani nababingeleli abayi-144 000).
Inzala yomfazi: Incwadi yeSityhilelo ityhila ukuba ngubani lo nyana: « Yaye kwabonakala umqondiso omkhulu ezulwini, umfazi evathiswe ngelanga, inyanga ingaphantsi kweenyawo zakhe, entloko kuye isisithsaba seenkwenkwezi ezilishumi elinesibini, yaye wayemithi. Wadanduluka esezintlungwini yaye engcungcutheka ekuzaleni. (…) Wazala unyana, inkwenkwe, oya kuzalusa zonke iintlanga ngentonga yentsimbi. Yaye umntwana wakhe wathatyathelwa kuThixo nakwitrone yakhe » (ISityhi. 12:1,2,5). Lo nyana nguYesu Krestu, njengokukumkani kobukumkani bukaThixo: « Yena uya kuba mkhulu, abizwe ngokuba nguNyana wOyena Uphakamileyo; yaye uYehova uThixo uya kumnika itrone kaDavide uyise, kwaye uya kulawula njengokumkani phezu kwendlu kaYakobi ngonaphakade, yaye ubukumkani+ bakhe abuyi kuba nasiphelo” (uLuka 1:32,33, IiNdumiso 2).
Inyoka yantlandlolo nguSathana: « Ngoko yaphoswa phantsi inamba enkulu, inyoka yantlandlolo, leyo ibizwa ngokuba nguMtyholi, noSathana, lowo ulahlekisa umhlaba omiweyo uphela; waphoswa phantsi emhlabeni, neengelosi zakhe zaphoswa phantsi kunye naye » (ISityhilelo 12:9).
Inzala yenyoka ziintshaba zasezulwini nezasemhlabeni, abo balwa ngokuchaseneyo nobukumkani bukaThixo, ngokuchasene neNkosi uYesu Krestu kunye nabangcwele abasemhlabeni: « Zinyokandini, nzalandini yamarhamba, niza kuwusaba njani umgwebo weGehena? Ngenxa yesi sizathu, ndithumela kuni abaprofeti nabantu abazizilumko nabayaleli basesidlangalaleni. Bambi babo niya kubabulala nize nibabethelele, kwaye bambi babo niya kubatyakatya kwizindlu zenu zesikhungu yaye nibatshutshise kwizixeko ngezixeko; ukuze libe phezu kwenu lonke igazi elinobulungisa elaphalazwa emhlabeni, ukususela kwigazi lika-Abheli olilungisa kuse kwigazi likaZekariya unyana kaBharakhiya, enambulalayo phakathi kwengcwele nesibingelelo » (Mateyu 23:33-35).
Inxeba esithendeni somfazi kukufa koNyana kaThixo, uYesu Kristu: « Ngaphezu koko, xa wayekwimo yomntu, wazithoba kwada kwasa ekufeni, ewe, ukufa kwisibonda sentuthumbo » (Filiphi 2:8). Nangona kunjalo, oku kulimala kwesithende kwaphiliswa ngovuko lukaYesu Krestu: « ke yena uMmeli Oyintloko wobomi nambulala. Kodwa uThixo wamvusa kwabafileyo, sibakala eso thina esingamangqina aso » (Izenzo 3:15).
Intloko etyumkileyo yenyoka yintshabalalo kanaphakade kaSathana kunye neentshaba zasemhlabeni zoBukumkani bukaThixo: « UThixo onika uxolo uya kumtyumza uSathana kamsinya phantsi kweenyawo zenu » (KwabaseRoma 16:20). « UMtyholi owayebalahlekisa waphoswa edikeni lomlilo nesalfure, apho lalisele liphoswe khona irhamncwa nomprofeti wobuxoki; yaye baya kuthuthunjiswa imini nobusuku ngonaphakade kanaphakade » (ISityhilelo 20:10).
1 – UThixo wenza umnqophiso no-Abraham
« Yaye ngokuqinisekileyo ziya kuzisikelela ngembewu yakho zonke iintlanga zomhlaba kuba uliphulaphule ilizwi lam »
(Genesis 22:18)
Umnqophiso ka-Abraham sisithembiso sokuba lonke uluntu oluthobela uThixo, luya kusikelelwa ngenzala ka-Abraham. U-Abraham wayenonyana, uIsake, kunye nomfazi wakhe uSara (ixesha elide kakhulu ngaphandle kwabantwana) (Genesis 17: 19). U-Abraham, uSara kunye no-Isaka ngabalinganiswa abaphambili kwidrama emiselweyo, ngaxeshanye, intsingiselo yemfihlakalo engcwele kunye neendlela uThixo aza kusindisa ngazo abantu abathobelayo (Genesis 3:15).
– Yehova uThixo umele uAbraham omkhulu: « Kuba wena unguBawo, nangona u-Abraham engasazi kwaye u-Israyeli engasazi, wena, Yehova, unguBawo wethu. » Umhlanguli wethu wakudala, unjalo igama lakho ” (Isaya 63:16, Luka 16:22).
-Umfazi wasemazulwini nguSara omkhulu, ngenxa yokuba engenamntwana ixesha elide (Ngokuphathelele iGenesis 3:15): « Kuba kubhaliwe kwathiwa: “Chulumanca, mfazindini oludlolo ongazaliyo; gqabhuka uze udanduluke kakhulu, wena mfazi ungenanimba; kuba baninzi ngakumbi abantwana bomfazi ongenabani kunabo balowo unendoda.” Ke kaloku thina, bazalwana, singabantwana besithembiso ngokufanayo noIsake. Kodwa kanye njengokuba ngoko lowo wayezelwe ngokwenyama wamtshutshisayo lowo wayezelwe ngokomoya, kukwanjalo nangoku. Noko ke, sithini iSibhalo? Sithi, “Sigxothe isicakazana nonyana waso, kuba unyana wesicakazana akasayi kuba yindlalifa kunye nonyana womfazi okhululekileyo.” Ngoko ke, bazalwana, thina asingobantwana besicakazana, kodwa singabomfazi okhululekileyo » (Galati 4:27-31).
– Yesu Krestu nguIsake omkhulu, imbewu yakhe ka-Abraham: « Kodwa ke zona izithembiso zathethwa ku-Abraham, nakwimbewu yakhe, besithi, » nakwimbewu, « njengabaninzi. kodwa enye ithi: « Ke kaloku izithembiso zenziwa kuAbraham nakwimbewu yakhe. Akuthiwa: “Nakwiimbewu,” njengakwimeko yezininzi, kodwa njengakwimeko yenye kuthiwa: “Nakwimbewu yakho,” enguKristu » (kwabaseGalati 3:16).
– Isilonda esithendeni somfazi osezulwini: Yehova wacela uAbraham ukuba abingelele ngonyana wakhe uIsake. Abraham akanayo wala (kuba wayecinga ukuba uThixo uza kumvusa uIsake emva kwedini (Amahebhere 11: 17-19). Ngaphambi nje kwedini, uThixo wamthintela uAbraham kwinto enjalo. Kwenziwa idini ngenqama endaweni kaIsake: « Ke kaloku emva kwezi zinto uTHIXO oyinyaniso wamvavanya uAbraham. Ngako oko wathi kuye: “Abraham!” wathi yena: “Ndilapha!” Waza wathi: “Nceda, uthabathe unyana wakho, unyana wakho okuphela kwakhe, omthanda kunene, uIsake, uze uthabathe uhambo oluya kwilizwe laseMoriya yaye apho uze umnikele njengomnikelo otshiswayo kwenye yeentaba endiya kukutyumbela yona.” (…) Bada bafika kwindawo uTHIXO oyinyaniso awayemtyumbele yona, yaye uAbraham wakha khona isibingelelo, wazicwangcisa iinkuni waza wambopha izandla neenyawo uIsake unyana wakhe, wambeka esibingelelweni phezu kweenkuni. Wandula ke uAbraham wasolula isandla sakhe, ethabatha isitshetshe sokuxhela ukuze ambulale unyana wakhe. Kodwa ingelosi kaYehova yamemeza kuye isemazulwini isithi: “Abraham, Abraham!” waza yena waphendula wathi: “Ndilapha!” Yaza yahlabela mgama isithi: “Musa ukusisa isandla sakho kuyo inkwenkwe yaye uze ungenzi nto konke konke kuyo, kuba ndiyazi ngoku ukuba uyamoyika uThixo, ekubeni ungakhange wale nonyana wakho kum, engokuphela kwakhe.” Ngoko uAbraham wawaphakamisa amehlo akhe, wakhangela phambi kwakhe, nantso inkunzi yegusha ibambeke ngeempondo etyholweni. Waya ke uAbraham wayithabatha inkunzi leyo yegusha waza wayinikela njengomnikelo otshiswayo esikhundleni sonyana wakhe. Yaye uAbraham wathi igama laloo ndawo yiYehova-yire. Kungako le nto kudla ngokuthiwa namhlanje: “Entabeni kaYehova kuya kulungiselelwa » (iGenesis 22:1-14). Yehova wenza eli dini, ngunyana wakhe uYesu Krestu. Lo mfuziselo wesiprofetho wenza umbingelelo ohlungu kakhulu ngenxa kaYehova uThixo (ephinda afunde ibinzana elithi « unyana wakho okuphela kwamthandayo »). UYehova uThixo, uAbraham omkhulu, wabingelela ngonyana wakhe amthandayo uYesu Kristu, uIsake omkhulu ukuze asindiswe oluntu: « Kuba uThixo walithanda kakhulu ihlabathi kangangokuba wanikela ngoNyana wakhe okuphela kwamzeleyo, ukuze wonk’ ubani obonisa ukholo kuye angatshabalali kodwa abe nobomi obungunaphakade. (…) LLowo ubonisa ukholo kuNyana unobomi obungunaphakade; lowo ungamthobeliyo uNyana akayi kububona ubomi, kodwa ingqumbo kaThixo ihleli phezu kwakhe” (Yohane 3:16,36). Ukuzaliseka kwesithembiso esenziwa ku-Abraham kuya kuzalisekiswa ngentsikelelo engagungqiyo yoluntu oluthobelayo. : « Ngako oko ndeva ilizwi elikhulu livela etroneni lisithi: “Khangela! Intente kaThixo iphakathi koluntu, yaye uya kuhlala nalo, lube ngabantu bakhe. Naye abe nguThixo walo. Uya kuzisula zonke iinyembezi emehlweni abo, kungabi sabakho kufa, kungabi sabakho kuzila nakukhala nantlungu kwakhona. Izinto zangaphambili zidlule” (Isambulo 21:3,4).
(Uluntu luya kukhululeka kwisifo, ukwaluphala nokufa)
2 – Umnqophiso lolwaluko
« Wakwamnika nomnqophiso wolwaluko; yaye ngaloo ndlela wazala uIsake waza wamalusa ngosuku lwesibhozo, noIsake waba ngokaYakobi, noYakobi waba ngoweentloko-ntsapho ezilishumi elinesibini »
(Izenzo 7:8)
Umnqophiso wolwaluko yayiza kuba luphawu lwabantu bakaThixo, ngelo xesha uSirayeli wasemhlabeni. Inentsingiselo yokomoya, ebhalwe kwincwadi yokuvalelisa kaMoses kwincwadi yeDuteronomi: « Yalusani ke ijwabi leentliziyo zenu ningabi sazenza zibe lukhuni iintamo zenu » (Duteronomi 10:16). Ukwaluka kuthetha enyameni okuhambelana nentliziyo yokomfuziselo, ekubeni ingumthombo wobomi, ukuthobela uThixo: « Ngaphezu kwako konke okunye okumele kulondolozwe, londoloza intliziyo yakho, kuba iphuma kuyo imithombo yobomi » (IMizekeliso 4:23).
UStefano wayeyiqonda le mfundiso isisiseko. Wayesithi ke kwabo babemva, ababengenalukholo kuYesu Krestu, nangona balukile ngokwasemzimbeni, babengabalukanga bentliziyo yentliziyo: « Bantundini baneenkani nabangalukileyo ngeentliziyo neendlebe, nisoloko niwuxhathisa umoya oyingcwele; kanye njengoko ookhokho benu benjenjalo, nani nenjenjalo. Nguwuphi na kubaprofeti abangazange bamtshutshise ookhokho benu? Ewe, bababulala abo benza isaziso kwangaphambili ngokuza kwaLowo ulilungisa, eniye nangabangcatshi nababulali bakhe ngoku, nina enamkela uMthetho njengoko wawudluliselwa ziingelosi kodwa anawugcina” (Izenzo 7:51-53). Wayebulewe, esasisisiqinisekiso sokuba aba babuleli babengenayogengolwaluko lwentliziyo ngokomoya.
Intliziyo yokomfuziselo iyila ingaphakathi lokomoya lomntu, eyenziwe ngezizathu ezihamba namazwi nezenzo (ezilungileyo okanye ezimbi). UYesu Krestu uchaze ngokucacileyo into emenza umntu acoceke okanye angacoceki, ngenxa yemeko yentliziyo yakhe: « Noko ke, izinto eziphuma emlonyeni ziphuma entliziyweni, kwaye ezo zinto zimenza inqambi umntu. Ngokomzekelo, entliziyweni kuphuma iingcinga ezingendawo, ukubulala, ukukrexeza, uhenyuzo, ubusela, ubungqina bobuxoki, izinyeliso. Zizo ezo izinto ezimenza inqambi umntu; kodwa ukutya ngezandla ezingahlanjwanga akumenzi nqambi umntu » (Mateyu 15:18-20). U-Yesu Krestu uchaza umntu okwimeko yokungalukanga ngokomoya, kunye nokuqiqa kwakhe okungendawo, okumenza abe ngongahlambulukanga kwaye angakufanelekeli ubomi (jonga IMizekeliso 4:23). « Umntu olungileyo ukhupha izinto ezilungileyo kubuncwane bakhe obulungileyo, kanti umntu ongendawo kubuncwane bakhe obungendawo ukhupha izinto ezingendawo » (Mateyu 12:35). Kwinxalenye yokuqala yamazwi kaYesu Krestu, uchaza umntu ongumntu onentliziyo asokwe ngokomoya.
Umpostile uPawulosi wayiqonda nale mfundiso kuMoses, emva koko yayisuka kuYesu Krestu. Ulwaluko lokomoya kukuthobela uThixo emva koko kuNyana wakhe uYesu Krestu: « Ulwaluko, enyanisweni, luyingenelo kuphela ukuba uqhelisela umthetho; kodwa ukuba uyanxaxha emthethweni, ulwaluko lwakho lukukungaluki. Ukuba, ke ngoko, umntu ongalukanga uyayigcina imilinganiselo yobulungisa yoMthetho, ukungaluki kwakhe kuya kubalwa njengolwaluko, akunjalo? Yaye umntu ongalukanga abe enjalo ngemvelo uya kuthi, ngokuwuphumeza uMthetho, akugwebe wena othe nakuba unayo ingqokelela yemithetho ebhaliweyo kwanolwaluko wanxaxha kuwo umthetho. Kuba umYuda akanguye ngokwangaphandle, nolwaluko asilulo olwangaphandle enyameni. Kodwa umYuda unguye ngaphakathi, nolwaluko lwakhe lolo lwentliziyo ngawo umoya, kungekhona ngengqokelela yemithetho ebhaliweyo. Indumiso yalowo ivela, kungekhona ebantwini, kodwa kuThixo” (Roma 2:25-29).
UmKristu othembekileyo akasayi kuba phantsi koMthetho owanikwa uMoses, kwaye ke akanyanzelekanga ukuba aluke ngokwasemzimbeni, ngokomyalelo wabapostile obhalwe Izenzo 15:19,20,28,29. Oku kungqinwa koko kwabhalwa phantsi kwempefumlo, ngumpostile uPaulos: « Kuba uKristu ukukuphela koMthetho, ukuze wonk’ ubani obonisa ukholo abe nobulungisa » (Roma 10: 4). « Kukho nawuphi na umntu owabizwa alukile? Makangabi ngongalukanga. Kukho nawuphi na umntu owabizwa engalukanga? Makangaluki. Ulwaluko aluthethi nto, nokungaluki akuthethi nto, kodwa okuyinto kukugcina imiyalelo kaThixo” (1Korinte 7:18,19). Ukusukela ngoku, umKristu kufuneka aluke ngokomoya, oko kukuthi, athobele uYehova uThixo kwaye abe nokholo kwidini likaKristu (Yohane 3:16,36).
Nabani na owayefuna ukuthatha inxaxheba kwiPasika kwakufuneka aluke. Okwangoku, uMkristu (nokuba liphi na ithemba lakhe (lasezulwini okanye lasemhlabeni), kufuneka abe nolwaluko lokomoya lwentliziyo ngaphambi kokuba atye isonka esingenagwele aze asele indebe, ekhumbula ukufa kukaYesu Kristu: « Kuqala umntu makazicikide, aze ke asitye isonka, ayisele nendebe” (1 korinte 11: 28 thelekisa Eksodus 12:48 (Ipasika)).
3 – Umnqophiso Yomthetho phakathi koThixo nabantu bakwaSirayeli
« Zilumkeleni ukuze ningawulibali umnqophiso kaYehova uThixo wenu awawenzayo nani, ningazenzeli umfanekiso oqingqiweyo, wayo nayiphi na imbonakalo awakuyalela ngayo uYehova uThixo wakho »
(Duteronomi 4:23)
Umlamli walo umnqophiso nguMoses: « Wandiyalela uYehova ngelo xesha ukuba ndinifundise imimiselo nezigwebo, ukuze nizenze ezweni eniwelela kulo ukuba nilidle ilifa » (Duteronomi 4:14). Lo mnqophiso unxulumene ngokusondeleyo nomnqophiso wolwaluko, olu luphawu lokuthobela uThixo (Dut. 10:16 thelekisa neyabaseRoma 2: 25-29). Lo mnqophiso uphela emva kokufika kukaMesiya: « Inkokeli leyo iya kwenza umnqophiso nabaninzi, oya kusebenza kangangeveki enye; yaye ekupheleni kwesiqingatha saloo veki iya kuyiphelisa imibingelelo neminikelo esisipho » (Daniyeli 9: 27). Lo mnqophiso ubuya kuthatyathelwa indawo ngumnqophiso omtsha, ngokwesiprofetho sikaYeremiya: « Khangela! Kuza imihla,” utsho uYehova, “endiya kuthi ngayo ndenze umnqophiso omtsha nendlu kaSirayeli nendlu kaYuda; ungabi njengomnqophiso endawenza nookhokho babo ngomhla endababambayo ngesandla ndibakhupha kwilizwe laseYiputa, ‘mnqophiso lowo wam bawaphulayo bona, nangona mna ndandiyindoda engumnini wabo,’ utsho uYehova » (Yeremiya 31:31,32).
Injongo yoMthetho eyanikwa uSirayeli yayikukulungiselela abantu ukuza kukaMesiya. Umthetho ufundise isidingo sokukhululwa kwimeko yesono yobuntu (emelwe ngabantu bakwaSirayeli): « Ngenxa yoko, kanye njengokuba isono sangena ngamntu mnye ehlabathini nokufa ngaso isono, ngaloo ndlela ukufa kwasasazeka kubo bonke abantu ngenxa yokuba bonke bonayo —. Kuba de kwabakho uMthetho isono saye sikho ehlabathini, kodwa isono asibalelwa kuye nabani na xa kungekho mthetho” (Roma 5:12,13). Umthetho kaThixo ubonakalisile imeko yesono yoluntu. Utyhile imeko yesono eluntwini lonke: « Sithini na ke ngoko, ukuba isono siyintoni na, ukuba singaze senzeke, kuba ndingafundanga kusazi isono? Kwakungekho mthetho, kwaye, umzekelo, ngendingakhange ndibone ukubawa ukuba umthetho ubungatshongo ukuthi: « Sithini na ke ngoko? Ngaba uMthetho usisono? Nakanye! Ngokwenene ngendingasazanga isono ukuba bekungengaMthetho; ngokomzekelo, ngendingayazanga inkanuko ukuba uMthetho ubungatshongo ukuthi: “Uze ungakhanuki.” Isono ke, sifumene ithuba ngawo umyalelo, sandivusela yonke inkanuko, kuba ngaphandle komthetho isono sifile. Enyanisweni, ndandingophilileyo ngaphandle komthetho; kuthe ke kwakufika umyalelo, sabuyela ebomini kwakhona isono, mna ndafa. Yaye umyalelo owawumiselwe ukusa ebomini, ndawufumana usingisa ekufeni. Kuba isono, safumana ithuba ngawo umyalelo, sandilukuhla saza ngawo sandibulala.Ngoko ke uMthetho ungcwele, nomyalelo ungcwele, unobulungisa yaye ulungile » (Roma 7:7-12). Ke ngoko umthetho lo yayingumyaleli okhokelela kuKristu: « Ngenxa yoko uMthetho uye waba ngumkhapheli wethu osikhokelela kuKristu, ukuze sivakaliswe singamalungisa ngenxa yokholo. Kodwa ngoku ekubeni ukholo lufikile, asisekho phantsi komkhapheli” (Galati 3:24,25). Umthetho ogqibeleleyo kaThixo, esichaze isono ngokuchas ‘umntu, ubonakalise imfuneko yedini elikhokelela ekukhululweni komntu ngenxa yokholo (hayi imisebenzi yomthetho). Lo mnikelo wawungokaKristu: « Kanye njengokuba uNyana womntu weza, kungekhona ukuze alungiselelwe, kodwa ukuze alungiselele nokuze anikele ngomphefumlo wakhe ube yintlawulelo ngenxa yabaninzi » (Mateyu 20:28).
Nokuba uKrestu sisiphelo somthetho, inyani ihleli nje yokuba okwangoku umthetho uyaqhubeka unexabiso lesiprofetho esisenza ukuba siqonde umbono kaThixo (ngoYesu Krestu) malunga Ngexesha elizayo: « Kuba ekubeni uMthetho unesithunzi sezinto ezilungileyo eziza kuza, kodwa ungenawo owona mongo wezinto » (Hebhere 10:1, 1 Korinte 2:16). NguYesu Krestu oya kwenza ukuba « ezi zinto zilungileyo » zizaliseke: « kuba ezo zinto zisisithunzi sezinto ezizayo, inkqu yazo ke nguKRISTU » (Kolose 2:17).
4 – Umnqophiso omtsha phakathi koThixo noSirayeli kaThixo
« Ngamana bangaba noxolo nenceba bonke abo bahamba ngalo mgaqo, oko kukuthi, uSirayeli kaThixo »
(Galati 6:16)
U-Yesu Krestu ngumlamli womnqophiso omtsha: « Kuba mnye uThixo, mnye nomlamli phakathi koThixo nabantu, uKristu Yesu » (1 Timoti 2:5). Lo mnqophiso mtsha wazalisekisa isiprofetho sikaYeremiya 31: 31,32. Eyoku-1 kuTimoti 2: 5 ibhekisa kuwo onke amadoda akholelwa kwidini likaYesu (Yohane 3:16). « USirayeli kaThixo » umele lonke ibandla lamaKristu. Nangona kunjalo, uYesu Kristu wabonisa ukuba le « Israeli kaThixo » iya kuba sezulwini nasemhlabeni.
« uSirayeli kaThixo » ukusuka esibhakabhakeni lmiselwa yi-144 000, iJerusalem eNtsha, ikomkhulu eliya kuba ligunya likaThixo, ivela ezulwini, emhlabeni (ISityhilelo 7:3-8, U-Israyeli wokomoya wasezulwini owenziwe zizizwe ezili-12. ukusuka kwi-12000 = 144000): « Ndabona kwanesixeko esingcwele, iYerusalem Entsha, sisihla siphuma ezulwini kuThixo yaye silungisiwe njengomtshakazi ehonjiselwe indoda yakhe » (ISityhilelo 21:2).
« I-Israel kaThixo » yomhlaba iya kuba nabantu abaza kuhlala kwiparadesi yasemhlabeni ezayo, abonyulwe nguYesu Krestu njengezizwe ezili-12 zakwa-Israyeli eziza kugwetywa: « UYesu wathi kubo: “Inene ndithi kuni, Ekudalweni okutsha, xa uNyana womntu ehlala phantsi kwitrone yakhe ezukileyo, nina eniye nandilandela niya kuhlala kwiitrone ezilishumi elinesibini, nigweba izizwe ezilishumi elinesibini zakwaSirayeli” (Mateyu 19:28). Lo Sirayeli wokomoya wasemhlabeni uyachazwa nakwisiprofetho sikaHezekile isahluko 40-48.
USirayeli kaThixo wenziwe ngamaKristu athembekileyo anethemba lokuphila ezulwini kunye namaKristu anethemba lasemhlabeni (iSityhi. 7: 9-17).
Ngengokuhlwa yokubhiyozelwa kwepasika yokugqibela, uYesu Krestu wabhiyozela ukuzalwa kwalo mnqophiso mtsha kunye nabapostile abathembekileyo ababenaye: « Wathabatha isonka, wathi akubulela, wasiqhekeza, wabanika sona, esithi: “Oku kuthetha umzimba wam oza kunikelwa ngenxa yenu. Hlalani nisenza oku nindikhumbula.” Wathabatha nendebe emva kokuba befumene isidlo sangokuhlwa, esithi: “Le ndebe ithetha umnqophiso omtsha ongegazi lam, eliza kuphalala ngenxa yenu » (Luka 22:19,20).
Lo mnqophiso mtsha ujongene nawo onke amaKristu athembekileyo, nokuba awanalo na “ithemba” (ezulwini okanye emhlabeni). Lo mnqophiso mtsha unxulumene ngokusondeleyo « nolwaluko lokomoya lwentliziyo » (KwabaseRoma 2: 25-29). Ngokwendlela umKristu othembekileyo anayo le « ulwaluko lokomoya lwentliziyo », angasidla isonka esingenagwele, asele indebe efanekisela igazi lomnqophiso omtsha (nokuba liphi na ithemba lakhe (lasezulwini okanye lasemhlabeni): « Kuqala umntu makazicikide, aze ke asitye isonka, ayisele nendebe” (1 korinte 11: 28).
5 – Umnqophiso woBukumkani: phakathi kukaYehova noYesu Kristu naphakathi kukaYesu Kristu kunye ne-144 000
« Noko ke, nina niye nanamathela kum ezilingweni zam; yaye ndenza umnqophiso nani, kanye njengoko uBawo enze umnqophiso nam, wobukumkani, ukuze nidle, nisele etafileni yam ebukumkanini bam, nize nihlale ezitroneni ukuze nigwebe izizwe ezilishumi elinesibini zakwaSirayeli »
(Luka 22:28-30)
Lo mnqophiso wenziwa ngobo busuku kanye xa uYesu Krestu wabhiyozela ukuzalwa komnqophiso omtsha. Oku akuthethi ukuba zizinto ezimbini ezifanayo. Umnqophiso wobukumkani uphakathi kukaYehova noYesu Kristu naphakathi kukaYesu Kristu nabali-144 000 abaza kulawula ezulwini njengookumkani nababingeleli (ISityhilelo 5:10; 7:3-8; 14:1-5).
Umnqophiso wobukumkani owenziwe phakathi koThixo noKristu kukwandiswa komnqophiso owenziwe nguThixo, kunye noKumkani uDavide nomnombo wasebukhosini. Lo mnqophiso sisithembiso sikaThixo malunga nokusisigxina kumnombo wobukumkani bukaDavide. UYesu Krestu kwangaxeshanye, uyinzala kaKumkani uDavide, emhlabeni, nokumkani wamiselwa nguYehova (ngo-1914), ukuzalisekisa isivumelwano soMbuso (2 Samuweli 7:12-16; Mateyu 1:1-16, Luka 3:23-38, IiNdumiso 2).
Umnqophiso wobukumkani owenziwe phakathi kukaYesu Krestu nabapostile bakhe kwaye ukwandiswa neqela le-144 000, sisithembiso somtshato wasezulwini, oya kwenzeka kwakamsinyane ngaphambi kwembandezelo enkulu: « Masibe nemihlali size sivuye ngokugqithiseleyo, yaye masimnike uzuko, ngenxa yokuba umtshato+ weMvana ufikile nomfazi wayo uzilungisile. Ewe, unikwe ukuba avathiswe ngelinen eqaqambileyo, ecocekileyo, ecikizekileyo, kuba ilinen ecikizekileyo imela izenzo zobulungisa zabo bangcwele » (ISityhilelo 19:7,8). I-Ndumiso 45 ichaza ngokwesiprofetho lo mtshato wasemazulwini phakathi kweNkosi uYesu Krestu kunye nenkosikazi yakhe yasebukhosini, iJerusalem eNtsha (ISityhilelo 21:2).
Ukususela kulo mtshato kuya kuzalwa oonyana bobukumkani basemhlabeni, iinkosana eziya kuba ngabameli basemhlabeni bekumkani yasezulwini kubukumkani bukaThixo: « Esikhundleni sookhokho bakho iya kuba ngoonyana bakho, Oya kubamisela njengeenkosana emhlabeni wonke » (Iindumiso 45:16, u-Isaya 32: 1,2).
Iintsikelelo zikanaphakade zomnqophiso omtsha kunye nomnqophiso woBukumkani, ziya kufezekisa umnqophiso ka-Abraham oya kusikelela zonke izizwe, nangonaphakade. Isithembiso sikaThixo siya kuzalisekiswa ngokupheleleyo: « ngethemba lobomi obungunaphakade awathi uThixo, ongenakuxoka, wabuthembisa kwantlandlolo » (Tito 1:2).
***
3 – Kwakutheni ukuze uThixo avumele ukubandezeleka nobungendawo?
UKWENZELA NTONI ?
Kutheni le nto uThixo evumele ukubandezeleka nobungendawo ukuza kuthi ga kulo mhla?
« Yhini Yehova, kuza kude kube nini ndikhalela uncedo ungandiva? Kuza kude kube nini ndicela uncedo kubundlobongela, kodwa ungandisindisi? Kutheni undenza ndibone ububi, Yaye kutheni unyamezela ingcinezelo? Kutheni kukho intlekele nobundlobongela phambi kwam? Ibe kutheni ukuxabana nomlo kusanda? Akukho mntu uthobela umthetho, Nobulungisa abenziwa, Kuba abenzi-bubi bajikeleze amalungisa, Yiyo loo nto ubulungisa bugqwethiwe »
(UHabhakuki 1:2-4)
« Ndaphinda ndaqwalasela yonke ingcinezelo ekhoyo phantsi kwelanga. Ndazibona iinyembezi zabo bacinezelwayo, yaye kwakungekho mntu ubathuthuzelayo. Abantu ababacinezelayo babenamandla, kungekho mntu ubathuthuzelayo. (…) Akukho nto ndingayibonanga kobu bomi bam bulilize, ukususela kwilungisa elifela kobo bulungisa balo ukuya kumenzi-bubi ophila ixesha elide nangona esenza izinto ezimbi. (…) Yonke le nto ndiyibonile, ndaza ndanikela intliziyo yam kwinto yonke eyenziwa phantsi kwelanga; ngalo lonke ixesha umntu elawulwa ngomnye, uyenzakala. (…) Kukho into elilize eyenzekayo emhlabeni: Kukho amalungisa aphathwa ngathi enze izinto ezimbi, kubekho nabenzi-bubi abaphathwa ngathi bangamalungisa. Mna ndithi kwanale ililize. (…) Ndibone izicaka zikhwele amahashe kodwa iinkosana zihamba ngeenyawo okwezicaka »
(INtshumayeli 4:1; 7:15; 8:9,14; 10:7)
« Kuba indalo yenziwa yaphila ubomi obungenanjongo. Ayizange izikhethele obo bomi kodwa yaba yinjongo kaThixo ukuba ayiyeke iphile ubomi obungenanjongo, ngethemba »
(Roma 8:20)
« Makungabikho nabani na, xa esesilingweni othi: “Ndilingwa nguThixo.” Kuba uThixo akanakulingwa ngezinto ezimbi, ibe naye akalingi mntu »
(Yakobi 1:13)
Kutheni le nto uThixo evumele ukubandezeleka nobungendawo ukuza kuthi ga kulo mhla?
Oyena nobangela kule meko nguSathana uMtyholi, ekubhekiselwa kuye eBhayibhileni njengommangaleli (IsiTyhilelo 12:9). UYesu Krestu, uNyana kaThixo, wathi uMtyholi ulixoki kwaye ungumbulali wabantu (Yohane 8:44). Zimbini ezona zityholo:
1 – Umbuzo wolawulo lukaThixo.
2 – Umbuzo wengqibelelo yomntu.
Xa kukho izityholo ezinzulu, kuthatha ixesha elide ukuya kwisigwebo sokugqibela. Isiprofeto sikaDaniel isahluko 7, sibonisa imeko kwinkundla yamatyala, ekubandakanyeka kuyo ulawulo lukaThixo, apho kugwetywa khona: « Phambi kwakhe kwakuphuma umsinga womlilo. Kwakukho amawaka aliwaka awayelungiselela phambi kwakhe, neshumi lamawaka eliphindwe ngeshumi lamawaka elalimi phambi kwakhe. Yahlala phantsi iNkundla, kwavulwa iincwadi. (…) Kodwa iNkundla yahlala phantsi, yamoxutha ulawulo, ukuze acinywe igama, atshatyalaliswe ngokupheleleyo” (Daniyeli 7:10,26). Njengoko kubhaliwe kule ndima, ulawulo lomhlaba lususiwe kuSathana nakumntu. Lo mfanekiso wenkundla uchazwe ku-Isaya isahluko 43, apho kubhalwe khona ukuba abo bathobela uThixo, « ngamangqina » akhe: “Ningamangqina am,” utsho uYehova, “Ningumkhonzi wam endimkhethileyo, Ukuze nindazi futhi nindithembe, Kuba ndisengulowaa. Ngaphambi kwam akuzange kwenziwe Thixo, Kwaye akubangakho namnye nasemva kwam. Mna, mna kanye, ndinguYehova, ibe akukho kwamsindisi ngaphandle kwam” (Isaya 43:10,11). UYesu Krestu ukwabizwa ngokuba « lingqina elithembekileyo » likaThixo (IsiTyhilelo 1:5).
Ngokunxulumene nezi zityholo zibini, uYehova uThixo uvumele uSathana kunye noluntu ixesha, ngaphezulu kweminyaka engama-6,000, ukuba babonise ubungqina babo, bokuba ingaba bangalawula umhlaba ngaphandle kolongamo lukaThixo. Sisekupheleni kwala mava apho ubuxoki bukaMtyholi butyhilwa yimeko yentlekele apho uluntu luzifumana lukhona, kumngcipheko wentshabalalo epheleleyo (Mateyu 24:22). Umgwebo nentshabalalo ziya kwenzeka kwimbandezelo enkulu (Mateyu 24:21; 25: 31-46). Ngoku ke makhe siqwalasele ngokuthe ngqo izityholo ezibini zikaMtyholi, kwiGenesis isahluko 2 no-3, nakwincwadi kaJobhi isahluko 1 no-2.
1 – Umbuzo wolawulo lukaThixo
IGenesis isahluko 2 isixelela ukuba uThixo wadala umntu wambeka « kumyezo » wase-Eden. UAdam wayekwimeko ezifanelekileyo kwaye wayenandipha inkululeko enkulu (Yohane 8:32). Nangona kunjalo, uThixo wabeka umda kule nkululeko: umthi: « UYehova uThixo wamthatha umntu wambeka emyezweni wase-Eden ukuze awulime, aze awunyamekele. UYehova uThixo wamnika lo myalelo umntu: “Kuyo yonke imithi yomyezo ungatya wanele. Kodwa wona umthi wokwazi okulungileyo nokubi uze ungatyi kuwo, kuba mhla uthe watya kuwo, ngokuqinisekileyo uza kufa”” (Genesis 2:15-17). « Umthi wokwazi okulungileyo nokubi » yayiyimbonakalo yekhonkrithi yento elungileyo nembi. Ngoku lo mthi wokwenyani, umda wekhonkrithi, « (ikhonkrithi) ulwazi lokulungileyo nokubi ». Ngoku uThixo wabeka umda phakathi « kokulungileyo » nokumthobela kunye « nokubi », ukungathobeli.
Kucacile ukuba lo mthetho kaThixo wawungekho nzima (thelekisa noMateyu 11:28-30 « Kuba idyokhwe yam imnandi nomthwalo wam ulula » kunye no-1 Yohane 5:3 « ayinzima imiyalelo yakhe » (ekaThixo)). Ngendlela, abanye bathi « isiqhamo esalelweyo » simele iintlobano zesini: akulunganga, kuba xa uThixo wayenika lo myalelo, uEva wayengekho. UThixo wayengazukuthetha into u-Adam angakwaziyo (Thelekisa ukulandelelana kweziganeko iGenesis 2:15-17 (umyalelo kaThixo) kunye no-2:18-25 (ukudalwa kuka-Eva)).
Ukuhendwa kukaMtyholi
« Inyoka yaba yeyona ilumkileyo kunazo zonke izilwanyana zasendle awayezenzile uYehova uThixo. Yathi kumfazi: “Ngaba utshilo nyhani uThixo ukuba nize ningatyi kuyo yonke imithi yomyezo?” Yena umfazi wathi kwinyoka: “Singazitya iziqhamo zemithi yomyezo. Kodwa uThixo uthe ngeziqhamo zomthi osemyezweni phakathi: ‘Nimele ningazityi, ningazichukumisi; kungenjalo niza kufa.’ ” Yona inyoka yathi kumfazi: “Ngokuqinisekileyo anizukufa. UThixo uyazi ukuba mhla nithe natya kuzo, aza kuvuleka amehlo enu nibe njengoThixo, nazi okulungileyo nokubi.” Ngenxa yoko umfazi wabona ukuba umthi wawulungele ukutyiwa, uyinto nje enqwenelekayo emehlweni, unqweneleka ngokuwujonga nje. Ngoko wakha isiqhamo sawo waza watya. Emva koko wanika nendoda yakhe xa yayikunye naye, yaza nayo yatya » (Genesis 3:1-6).
Kwakutheni ukuze uSathana athethe noEva kunoAdam? Kubhaliwe kwathiwa: « Kwakhona, ayingoAdam owaqhathwayo, kodwa ngumfazi owaqhathwa ngokupheleleyo waza wona » (1 Timoti 2:14). Kwakutheni Ukuze UEva Akhohliswe? Ngenxa yobutsha bakhe, ngelixa uAdam wayeneminyaka engaphezulu kwamashumi amane ubuncinci. Ke ngoko uSathana wasebenzisa ithuba lokungabi namava kukaEva. Nangona kunjalo, uAdam wayeyazi into ayenzayo, wenza isigqibo sokona ngabom. Esi simangalo sokuqala sikaMtyholi, yayikukuhlaselwa kolawulo lukaThixo (IsiTyhilelo 4:11).
Umgwebo nesithembiso sikaThixo
Kungekudala phambi kokuphela kolo suku, ngaphambi kokutshona kwelanga, uThixo wawisa isigwebo sakhe (iGenesis 3: 8-19). Ngaphambi komgwebo, uYehova uThixo wabuza umbuzo. Nantsi impendulo: « Indoda yathi: “Umfazi ondinike yena, undinike isiqhamo somthi ndaza ke nam ndatya.” Emva koko uYehova uThixo wathi kumfazi: “Yintoni le uyenzileyo?” Umfazi waphendula wathi: “Inyoka indiqhathile, ndaza ndatya” » (IGenesis 3:12,13). UAdam noEva abakhange balivume ityala labo, bazama ukuzithethelela. KwiGenesis 3:14-19 singafunda isigwebo sikaThixo kunye nesithembiso sokufezekiswa kwenjongo yakhe: « Ndiza kubeka ubutshaba phakathi kwakho nomfazi naphakathi kwenzala yakho nenzala yakhe. Yona iza kukutyumza intloko uze wena uyilume esithendeni » (Genesis 3:15). Ngesi sithembiso, uYehova uThixo wathi injongo yakhe iyakuzaliseka, kwaye uSathana uMtyholi uza kutshatyalaliswa. Ukusukela ngalo mzuzu ukuya phambili, isono sangena emhlabeni, kunye nesiphumo saso esona sikhulu, ukufa: « Isono sangena ngomntu omnye ehlabathini, nokufa kwangena ngenxa yesono, kwaza ukufa kwasasazeka kubo bonke abantu ngenxa yokuba bonke babenesono » (KwabaseRoma 5:12).
2 – Umbuzo wengqibelelo yomntu
Umtyholi wathi kukho isiphako kwindalo yomntu. Le yityala likaMtyholi ngokuchasene nengqibelelo kaYobhi: « Wathi uYehova kuSathana: “Uvela phi?” USathana wamphendula uYehova wathi: “Bendizula-zula ndisehla ndisenyuka emhlabeni.” UYehova wathi kuSathana: “Umqaphele phofu umkhonzi wam uYobhi? Akukho mntu unjengaye emhlabeni. Uyindoda elungileyo nethembekileyo, eyoyika uThixo nengazenziyo izinto ezimbi.” USathana wathi kuYehova: “Ukuba uYobhi ebengafumani nto, ebeza kumoyika na uThixo? Andithi wena umkhusele+ yena nendlu yakhe nayo yonke into anayo? Kaloku uwusikelele umsebenzi wezandla zakhe, nemfuyo yakhe igcwele ilizwe lonke. Khawolule nje isandla sakho, uthathe yonke into anayo, ubone ukuba akazukujika akuthuke na.” Ngoko uYehova wathi kuSathana: “Jonga! Yonke into anayo isesandleni sakho. Kodwa ungakhe ulinge umchukumise yena!” Emva koko uSathana wemka phambi kukaYehova. (…) Wathi uYehova kuSathana: “Uvela phi?” USathana wamphendula uYehova wathi: “Bendizula-zula ndisehla ndisenyuka emhlabeni.” UYehova wathi kuSathana: “Umqaphele phofu umkhonzi wam uYobhi? Akukho mntu unjengaye emhlabeni. Uyindoda elungileyo nethembekileyo, eyoyika uThixo nengazenziyo izinto ezimbi. Nangoku akakasoleki nganto, nangona wena ufuna ndimtshabalalise engenzanga nto.” Kodwa uSathana wamphendula uYehova wathi: “Isikhumba ngesikhumba. Akukho nto umntu angenakuyincama ukuze asindise ubomi bakhe. Khawolule nje isandla sakho, umbethe emathanjeni nasenyameni, uze ubone ukuba akazukujika akuthuke na.” UYehova wathi kuSathana: “Jonga ke, ndimyekela esandleni sakho! Kodwa ungakhe ulinge umbulale!” » (UYobhi 1:7-12; 2:2-6).
Isiphoso somntu, ngokukaSathana umtyholi, kukuba ukhonza uThixo, kungengakuba emthanda, kodwa ngenxa yokuzingca nokufuna amathuba. Phantsi koxinzelelo, ngokulahleka kwezinto zakhe kunye noloyiko lokufa, nangokukaSathana umtyholi, umntu akanakuhlala ethembekile kuThixo. Kodwa uYobhi wabonisa ukuba uSathana ulixoki: uYobhi waphulukana nazo zonke izinto zakhe, waphulukana nabantwana bakhe abali-10, kwaye waphantse wasweleka ngenxa yokugula (Yobhi 1 no-2). Abahlobo abathathu bobuxoki batyhola uYobhi ngokwasengqondweni, besithi onke amashwa akhe avela kwizono ezifihliweyo, kwaye ke ngoko uThixo wayesohlwaya uYobhi ngenxa yobutyala bakhe nobungendawo. Kambe ke uYobi zange ayilahle ingqibelelo yakhe, waphendula wathi: “Andisoze ndithi nina ningamalungisa! Andizukuyeka ukuba msulwa de ndife!” (Yobhi 27:5).
Kodwa ke, okona ukusilela kubalulekileyo kukaMtyholi malunga nokunyaniseka komntu, yayiluloyiso lukaYesu Krestu owathobela uThixo kwada kwasekufeni: « Ngaphezu koko, xa wayengumntu, wazithoba wade wafa, efela kwisibonda sokungcungcutheka » (Filipi 2:8). Ngokuthembeka kwakhe, uYesu Krestu wanikela kuYise uloyiso oluxabiseke kakhulu, yiyo loo nto wavuzwa: « Ngenxa yaloo nto, uThixo wamphakamisa wambeka kwisikhundla esiphezulu waza ngobubele wamnika igama elingaphezu kwawo onke amanye amagama, ukuze bonke abantu baguqe egameni likaYesu, abo basezulwini, abo basemhlabeni nabo baphantsi komhlaba, zize zonke iilwimi zivume ekuhleni ukuba uYesu Kristu uyiNkosi, nto leyo eyenza kuzukiswe uThixo uTata” (Filipi 2:9-11).
Kumzekeliso wonyana wolahleko, uYesu Krestu usinika ukuqonda okungcono kwendlela uYise enza ngayo xa igunya likaThixo libuzwa okwethutyana (uLuka 15:11-24). Unyana wabuza uyise ilifa lakhe kwaye waphuma kuloo ndlu. Utata uvumele unyana wakhe osele ekhulile ukuba enze esi sigqibo, kodwa nokuba athwale iziphumo. Kwangokunjalo, no-Adam wasebenzisa inkululeko yokuzikhethela, kodwa naye wehlelwa ziziphumo. Oko kusizisa kumbuzo olandelayo malunga nokubandezeleka koluntu.
Unobangela wokubandezeleka
Ukubandezeleka sisiphumo sezinto ezine eziphambili
1 – uMtyholi ngulo ubangela ukubandezeleka (kodwa hayi rhoqo) (Yobhi 1:7-12; 2:1-6). NgokukaYesu Krestu, uSathana ngumlawuli weli hlabathi: « Ngoku uThixo uyaligweba eli hlabathi; ibe umlawuli weli hlabathi uza kugxothwa » (Yohane 12:31; 1 Yohane 5:19). Yiyo loo nto uluntu luphela lungonwabanga: « Kuba siyazi ukuba yonke indalo iyancwina yaye isentlungwini de kube ngoku » (Roma 8:22).
2 – Ukubandezeleka sisiphumo semeko yethu yomoni, esikhokelela ekwaluphaleni, ekuguleni nasekufeni: « Isono sangena ngomntu omnye ehlabathini, nokufa kwangena ngenxa yesono, kwaza ukufa kwasasazeka kubo bonke abantu ngenxa yokuba bonke babenesono. (…) Kuba umvuzo ohlawulwa sisono kukufa” (Roma 5:12; 6:23).
3 – Ukubandezeleka kunokuba sisiphumo sezigqibo ezimbi (kwicala lethu okanye elezabanye abantu): « Kuba andizenzi izinto ezilungileyo endifuna ukuzenza, kodwa ndenza izinto ezimbi endingafuniyo ukuzenza » (Duteronomi 32: 5; KwabaseRoma 7:19). Ukubandezeleka ayisosiphumo « somthetho we karma ». Nantsi into esinokuyifunda kuYohane isahluko 9: « Xa uYesu wayegqitha ngendlela, wabona umntu owazalwa engaboni. Abafundi bakhe bambuza bathi: “Mfundisi, lo mntu wazalwa engaboni kuba kona yena na okanye abazali bakhe?” UYesu waphendula wathi: “Lo mntu akonanga, nabazali bakhe abonanga, kodwa ukungaboni kwakhe kuvule ithuba lokuba imisebenzi kaThixo ibonakale ngaye » (Yohane 9:1-3). « Imisebenzi kaThixo », kwimeko yakhe, ingangummangaliso ukuphilisa indoda eyimfama.
4 – Ukubandezeleka kunokuba sisiphumo « amaxesha angalindelekanga kunye neziganeko », ezibangela ukuba umntu abe kwindawo engalunganga ngexesha elingalunganga: « Enye into endiyibonileyo phantsi kwelanga kukuba, iimbaleki ezinamendu azisoloko ziphumelela elugqatsweni, namakroti awasoloko ephumelela emfazweni, nezilumko azisoloko zinokutya, neengqondi azisoloko zinobutyebi, neengcaphephe azisoloko ziphumelela, kuba bonke behlelwa lixesha naziziganeko ezingalindelekanga. Kuba umntu akalazi ixesha lakhe. Kanye njengeentlanzi ezibanjiswa ngomnatha obulalayo, neentaka ezibanjiswa ngesibatha, banjalo ukurhintyelwa kwabo oonyana babantu ngexesha lentlekele, xa libaqubula bengalindelanga » (INtshumayeli 9:11,12).
Nantsi into eyathethwa nguYesu Krestu malunga neziganeko ezibini ezibi ezabulala abantu abaninzi: « Ngelo xesha abanye ababelapho baxelela uYesu ukuba uPilato wabulala amanye amaGalili awayezokunikela imibingelelo. Wabaphendula wathi: “Nicinga ukuba la maGalili abulawa kuba ayengaboni ngaphezu kwamanye amaGalili? Akazange abulawe ngenxa yaloo nto, ngoko nani niza kufa ukuba aniguquki. Okanye nicinga ukuba aba bantu bayi-18 bawelwa yinqaba yaseSilowam baza bafa, babengaboni ngaphezu kwabanye abantu baseYerusalem? Abazange bafe ngenxa yaloo nto, ngoko nani niza kufa ukuba aniguquki” » (Luka 13:1-5). Akuzange nanini na uYesu Kristu acebise ukuba abantu abangamaxhoba eengozi okanye eentlekele zemvelo ngewone ngaphezu kwabanye. Akunjalo uThixo ubange iziganeko ezinjalo, ukohlwaya aboni.
UThixo uya kuphelisa konke oku kubandezeleka: « Ndeva ilizwi elikhulu livela etroneni lisithi: “Jonga! Intente kaThixo iphakathi kwabantu. Uza kuhlala nabo, babe ngabantu bakhe, yaye uThixo uza kuba kunye nabo. Uza kuzosula zonke iinyembezi emehlweni abo, kungabi sabakho kufa, kungabi sabakho kuzila nakukhala nantlungu. Izinto zangaphambili azisekho”” (Isityhilelo 21:3,4).
Isimahla ukhetho
Asicwangciswanga ukwenza okuhle okanye okubi, kodwa ngokwe sikhetha ukwenza okuhle okanye okubi (iDuteronomi 30:15). Le mbono ngekamva inxulumene ngokusondeleyo nembono abantu abaninzi abanayo kumandla kaThixo okwazi ikamva. Siza kubona indlela uThixo awasebenzisa ngayo amandla akhe okwazi ikamva. Siza kubona kwibhayibhile ukuba uThixo uyisebenzisa ngendlela ekhethiweyo okanye ngenjongo ethile, ngemizekelo emininzi yebhayibhile.
UThixo usebenzisa amandla akhe okwazi ikamva, ngendlela ekhethiweyo kunye nokukhetha
Ngaba uThixo wayesazi ukuba uAdam wayeza kona? Ukusuka kwimeko yeGenesis 2 ne-3, hayi. UThixo akaniki myalelo, esazi kwangaphambili ukuba awuzukuthobela. Oku kuchasene nothando lwakhe kwaye lo myalelo kaThixo wawungekho nzima (1 Yohane 4:8; 5:3). Nayi imizekelo emibini yebhayibhile ebonisa ukuba uThixo usebenzisa amandla akhe okwazi ikamva ngendlela ekhethiweyo nengakhethiyo. Uhlala esebenzisa obu mandla ngenjongo ethile.
Thatha umzekelo ka-Abraham. KwiGenesis 22:1-14, uThixo ucela uAbraham ukuba abingelele ngonyana wakhe uIsake. Ngaba uThixo wayesazi kwangaphambili ukuba uAbraham wayeza kuthobela? Ukusuka kwimeko yeGenesis 22, hayi. Okokugqibela uThixo wathi ku-Abraham: « Emva koko yathi: “Ungayenzakalisi loo nkwenkwe, ungayenzi nto tu, kuba ngoku ndiyazi ukuba uyamoyika uThixo, kuba khange wale nonyana wakho kum, nangona inguye yedwa”” (IGenesis 22:12). Kubhaliwe « ngoku ndiyazi ukuba uyamoyika uThixo ». Ibinzana elithi « ngoku » libonisa ukuba uThixo wayengazi nokuba u-Abraham uyakusithobela na esi sicelo kude kube sekupheleni.
Umzekelo wesibini uphathelele ukutshatyalaliswa kweSodom neGomora. Into yokuba uThixo athumele iingelosi ezimbini ukuba zibone imeko embi ibonisa kwakhona ukuba ekuqaleni wayengenabo bonke ubungqina bokwenza isigqibo, kwaye kule meko wasebenzisa amandla akhe okwazi esebenzisa iingelosi ezimbini (iGenesis 18: 20,21).
Ukuba sifunda iincwadi ezahlukeneyo zesiprofeto zebhayibhile, siya kufumanisa ukuba uThixo usasebenzisa amandla akhe okwazi ikamva, ngenjongo ethile. Umzekelo, ngexa uRebecca wayekhulelwe amawele, ingxaki yayikukuba yeyiphi kwaba bantwana babini eya kuba ngukhokho wesizwe esikhethwe nguThixo (iGenesis 25:21-26). UYehova uThixo wenza uluvo lokujonga ngoEsawu ukujonga kwemfuza (Nokuba ayisiyoyemfuza elawula ngokupheleleyo isimilo esizayo), emva koko uThixo wabona ukuba bangamadoda anjani: « Amehlo akho andibona ndiseyimbumba; Encwadini yakho, kwabhalwa ngeentsuku ezaziza kubunjwa ngazo Zonke iinxalenye zam, Kungekabikho nanye kuzo” (IiNdumiso 139:16). Ngokusekwe kolu lwazi, uThixo wakhetha (KwabaseRoma 9:10-13; kwiZenzo 1:24-26 « Wena, Yehova, ozazi iintliziyo zabo bonke »).
Ngaba UThixo Uyasikhusela?
Ngaphambi kokuqonda ukucinga kukaThixo malunga nomba wokhuseleko lwethu, kubalulekile ukuba uthathele ingqalelo amanqaku amathathu abalulekileyo ebhayibhileni (1 Korinte 2:16):
1 – UYesu Krestu wabonisa ukuba obu bomi buphela ngokufa, bunethuba lethutyana labo bonke abantu (Yohane 11:11 (Ukufa kukaLazaro kuchazwa njengo « kulala »). Ukongeza, uYesu Krestu wabonisa ukuba okubalulekileyo lithemba lobomi obungunaphakade (Matewu 10:39). Umpostile uPaulos wabonisa ukuba « ubomi benene » bumathemba obomi obungunaphakade (1 kuTimoti 6:19).
Xa sifunda incwadi yeZenzo, sifumanisa ukuba ngamanye amaxesha uThixo akamkhuseli ekufeni umkhonzi wakhe, kwimeko ka-Yakobi no-Stefano (Zenzo 7:54-60; 12:2). Ngamanye amaxesha, uThixo wagqiba kwelokuba amkhusele umkhonzi wakhe. Umzekelo, emva kokubhubha kompostile uYakobi, uThixo wagqiba ekubeni amkhusele umpostile uPetros ekufeni okufanayo (Izenzo 12:6-11). Ngokubanzi, kwimeko yebhayibhile, ukukhuselwa komkhonzi kaThixo kuhlala kunxulunyaniswa nenjongo yakhe. Umzekelo, ukhuseleko kompostile uPawulos lwalunenjongo ephezulu: wayeza kushumayela kookumkani (Izenzo 27:23,24; 9:15,16).
2 – Lo mbuzo wokhuseleko lukaThixo kufuneka ubekwe kwimeko yemiceli mngeni emibini kaSathana, ngakumbi kumagama ngoYobhi: « Andithi wena umkhusele yena nendlu yakhe nayo yonke into anayo? Kaloku uwusikelele umsebenzi wezandla zakhe,+ nemfuyo yakhe igcwele ilizwe lonke » (Yobhi 1:10). Ukuphendula umbuzo wentembeko, uThixo uthathe isigqibo sokususa ukhuseleko kuYobhi, kodwa nakulo lonke uluntu. Ngaphambi nje kokuba asweleke, uYesu Krestu, ecaphula kwiNdumiso 22:1, wabonisa ukuba uThixo ulususile kuye lonke ukhuselo, olukhokelele ekufeni kwakhe abe lidini (Yohane 3:16; Mateyu 27:46). Nangona kunjalo, ngokubhekisele kubuntu ngokubanzi, oku kungabikho kokhuseleko lukaThixo akuphelelanga, kuba kanye njengokuba uThixo wamthintelayo umtyholi ukubulala uYobhi, kuyacaca ukuba kuyafana kulo lonke uluntu (thelekisa noMateyu 24:22).
3 – Sibonile ngentla ukuba ukubandezeleka kunokubangelwa « ngamaxesha angalindelekanga kunye neziganeko » ezibangela ukuba abantu baphele ngexesha elingalunganga, kwindawo engeyiyo (INtshumayeli 9: 11,12). Ke, abantu ngokubanzi abakhuselekanga kwimiphumo yokhetho olwenziwa nguAdam ekuqaleni. Umntu uyaguga, agule, afe (KwabaseRoma 5:12). Unokuba lixhoba leengozi okanye iintlekele zendalo (KwabaseRoma 8:20; incwadi yeNtshumayeli inenkcazo eneenkcukacha kakhulu ngamampunge obu bomi akhokelela ekufeni: “Elona lize!” utsho umhlanganisi, “Elona lize! Yonke into ililize!” (INtshumayeli 1:2)).
Ngaphezu koko, uThixo akabakhuseli abantu kwiziphumo zezigqibo zabo ezimbi: « Ningalahlekiswa: UThixo akayonto yokuhlekisa. Loo nto ayityalayo umntu, uza kuvuna kwayona; kuba otyala iminqweno yomzimba onesono uza kuvuna izinto ezimbi ezibangelwe yiloo minqweno, kodwa umntu owenza izinto ekhokelwa ngumoya kaThixo, uza kuvuna ubomi obungunaphakade ngenxa yomoya kaThixo » (Galati 6:7,8). Ukuba uThixo ulushiye uluntu lulilize ixesha elide, kusivumela ukuba siqonde ukuba ulurhoxisile ukhuseleko lwakhe kwimiphumo yesimo sethu sesono. Ngokuqinisekileyo, le meko inobungozi kuluntu lonke iya kuba yeyethutyana (Roma 8:21). Emva kokuba isityholo sikaMtyholi sisonjululwe, uluntu luyakufumana kwakhona ukhuseleko oluhle lukaThixo emhlabeni (Ndumiso 91:10-12).
Ngaba oku kuthetha ukuba okwangoku asisakhuselwanga nguThixo? Inkuselo esiyinikwa nguThixo yile yekamva lethu elingunaphakade, ngokwethemba lobomi obungunaphakade, ukuba siyanyamezela kude kube sekupheleni (Mateyu 24:13; Yohane 5:28,29; Izenzo 24:15; Isityhilelo 7:9-17). Ukongeza, uYesu Krestu kwinkcazo yakhe yomqondiso wemihla yokugqibela (uMateyu 24, 25, uMarko 13 noLuka 21), kunye nencwadi yeSityhilelo (ngakumbi kwisahluko 6:1-8 no-12:12), bonisa oko Uluntu luza kuba namashwa amabi ukusukela ngo-1914, nto leyo icacisa gca ukuba okwexeshana uThixo ebengayi kuyikhusela. Nangona kunjalo, uThixo wenze ukuba sikwazi ukuzikhusela thina ngabanye ngokusebenzisa isikhokelo saKhe esilungileyo esifumaneka eBhayibhileni, iLizwi laKhe. Ukuthetha ngokubanzi, ukusebenzisa imigaqo-siseko yeBhayibhile kuyanceda ukuphepha iingozi ezingeyomfuneko ezinokubufinyeza ubomi bethu ngokungafanelekanga (IMizekeliso 3:1,2). Ke ngoko, ukusetyenziswa kwemigaqo yebhayibhile, ingcebiso kaThixo, siyakuba njengokujonga ngononophelo ngasekunene nangasekhohlo ngaphambi kokuwela isitalato, ukuze sisindise ubomi bethu (Imizekeliso 27:12).
Ukongeza, umpostile uPetros wagxininisa kwimfuneko yomthandazo: « Kodwa isiphelo sayo yonke into sisondele. Ngoko ke yibani ngabaphilileyo engqondweni, nihlale nikulungele ukuthandaza » (1 Petros 4:7). Umthandazo kunye nokucamngca kunokukhusela uzinzo lwethu ngokwasemoyeni nasengqondweni (KwabaseFilipi 4:6,7; kwiGenesis 24:63). Abanye bakholelwa ukuba bakhuselwe nguThixo ngaxa lithile ebomini babo. Akukho nto ebhayibhileni ethintela le meko ikhethekileyo ukuba ingabonwa, okuphikisanayo: « kwaye ndiza kukholiswa ngulowo ndikholiswayo nguye, ndibe nenceba kulowo ndiza kumenzela inceba » (IEksodus 33:19). Kuphakathi kukaThixo nalo mntu ngewayekhuselwe. Akufuneki sigwebe: « Ucinga ukuba ungubani le nto ude ugwebe isicaka somnye umntu? Ukuma okanye ukuwa kwaso kuxhomekeke enkosini yaso. Nyhani ke, siza kwenziwa sime, kuba uYehova* uyakwazi ukusenza sime » (KwabaseRoma 14:4).
Ulwalamano lobuzalwana kwaye nincedane
Phambi kokuba ukubandezeleka kuphele, kufuneka sithandane kwaye sincedane, ukuze sinciphise ukubandezeleka okusingqongileyo: « Ndininika umyalelo omtsha, wokuba nithandane. Nimele nithandane ngale ndlela nam ndinithande ngayo. Bonke baza kutsho bazi ukuba ningabafundi bam, ukuba niyathandana” (Yohane 13:34,35). Umfundi uYakobi, wabhala kakuhle ukuba olu hlobo lothando kufuneka luboniswe ngezenzo ukunceda abamelwane bethu abasengxakini (Yakobi 2:15,16). UYesu Krestu wathi ukunceda abo bangasoze bayibuyisele kuthi (Luka 14:13,14). Ngokwenza oku, ngandlela thile, « siboleka » uYehova kwaye uyakuyibuyisela kuthi… kalikhulu (IMizekeliso 19:17).
Kunika umdla ukufunda oko kuchazwa nguYesu Krestu njengezenzo zenceba eziya kusenza sikwazi ukufumana ubomi obungunaphakade: « Kuba nandinika into yokutya xa ndandilambile; nandinika nento yokusela xa ndandinxaniwe. Nandamkela xa ndandingowasemzini; nandinika impahla xa ndandihamba ze. Nandihoya xa ndandigula. Nazokundibona xa ndandivalelwe ejele’ » (Mateyu 25:31-46). Kufuneka iqatshelwe into yokuba kuzo zonke ezi zenzo akukho senzo sinokuthathwa « njengenkolo ». Ngoba ? Rhoqo, uYesu Krestu waphinda le ngcebiso: « Ndifuna inceba, andithandi mbingelelo » (Mateyu 9:13; 12:7). Intsingiselo ngokubanzi yegama « inceba » yimfesane isebenza ngokusebenza (enye intsingiselo luxolelo). Ukubona umntu osweleyo, nokuba siyamazi okanye asimazi, kwaye ukuba siyakwazi ukwenza njalo, siya kumnceda (IMizekeliso 3:27,28).
Umbingelelo umele izenzo zokomoya ezinxulumene ngqo nokunqula uThixo. Ke ngokucacileyo ulwalamano lwethu noThixo lubaluleke kakhulu. Nangona kunjalo, uYesu Krestu wabagweba abanye abantu bexesha lakhe ababesebenzisa ibinzana elithi « ukuzincama », ye ukuze bangancedi abazali babo abalupheleyo. (Mateyu 15:3-9). Kuyathakazelisa ukuqaphela oko kwathethwa nguYesu Krestu malunga nabo bangazukukwenza ukuthanda kukaThixo: « Ngaloo mini, abaninzi baza kuthi kum: ‘Nkosi, Nkosi, asizange siprofete egameni lakho na, sakhupha iidemon egameni lakho, senza nemimangaliso emininzi egameni lakho?’ » (Mateyu 7:22). Ukuba sithelekisa uMateyu 7:21-23 kunye no-25:31-46 kunye no-Yohane 13:34,35, siyaqonda ukuba « umbingelelo » nenceba zizinto ezibaluleke kakhulu (1 Yohane 3:17,18; Mateyu 5:7).
UThixo uza kuluphilisa uluntu
Kumbuzo womprofeti uHabhakuki (1:2-4), malunga nokuba kutheni uThixo evumele ukubandezeleka nobubi, nantsi impendulo: « Waza uYehova wandiphendula wathi: “Bhala phantsi lo mbono, uze uwubhale ngokucacileyo emacwecweni, Ukuze umntu owufunda ngokuvakalayo awufunde lula. Kuba umbono uza kwenzeka ngexesha lawo, Yaye ixesha lokwenzeka kwawo liyakhawuleza, ibe uza kwenzeka. Nokuba ubonakala ulibazisa, hlala uwulindele! Kuba uza kwenzeka ngokuqinisekileyo. Awuzukufika emva kwexesha! » » (Habhakuki 2:2,3). Nazi ezinye izicatshulwa zeBhayibhile malunga nalo mbono usondeleyo kakhulu « wethemba » lethemba elingazukufika emva kwexesha:
« Ndabona izulu elitsha nomhlaba omtsha, kuba izulu langaphambili nomhlaba zazingasekho, nolwandle lungasekho. Ndabona nesixeko esingcwele, iYerusalem Entsha, sisihla siphuma ezulwini kuThixo yaye silungisiwe njengomtshakazi ehombele umyeni wakhe. Ndeva ilizwi elikhulu livela etroneni lisithi: “Jonga! Intente kaThixo iphakathi kwabantu. Uza kuhlala nabo, babe ngabantu bakhe, yaye uThixo uza kuba kunye nabo. Uza kuzosula zonke iinyembezi emehlweni abo, kungabi sabakho kufa, kungabi sabakho kuzila nakukhala nantlungu. Izinto zangaphambili azisekho” » (IsiTyhilelo 21:1-4).
« Ingcuka iza kukhe ihlale netakane legusha, Ihlosi libuthe netakane lebhokhwe, Kubuthe ndawonye ithole lenkomo nengonyama, nesilwanyana esondlekileyo, zonke zihlale kunye; Zikhokelwe yinkwenkwana. Imazi yenkomo nebhere ziza kutya kunye, Amathole azo alale kunye. Ingonyama iza kudla iindiza njengenkunzi yenkomo. Usana luza kudlala emngxunyeni wephimpi, Nomntwana olunyulweyo abeke isandla sakhe emngxunyeni wenyoka enobuhlungu. Azizukwenzakalisa Zingazukonakalisa kuyo yonke intaba yam engcwele, Kuba umhlaba ngokuqinisekileyo uza kugcwaliswa kukwazi uYehova Njengokuba nolwandle lugcwele ngamanzi” (Isaya 11:6-9).
« Ngelo xesha aza kuvulwa amehlo abantu abangaboniyo, Zivulwe neendlebe zabantu abangevayo. Ngelo xesha umntu oqhwalelayo uza kutsiba njengempunzi, Nolwimi lomntu ongakwaziyo ukuthetha luza kukhwaza ngovuyo. Kuba nentlango iza kumpompoza amanzi, Kubekho imisinga yamanzi entlango. Umhlaba owomiswe bubushushu uza kuba njengechibi elineengcongolo. Nomhlaba ongenamanzi ube njengemithombo yamanzi. Apho kwakudla ngokulala oodyakalashe, Kuza kubakho ingca eluhlaza yaka, iingcongolo nompapiri” (Isaya 35:5-7).
« Apho, soze kuphide kubekho sana luza kufa luneentsuku nje ezimbalwa luzelwe, Kungasoze kubekho nandoda ifa ingayiphilanga yonke imihla yayo. Umntu ofa eneminyaka elikhulu, uza kube esabonwa njengenkwenkwana, Aze umoni aqalekiswe nangona eneminyaka elikhulu. Baza kwakha izindlu, bahlale kuzo, Batyale amasimi eediliya, batye iziqhamo zawo. Abazukwakha kuhlale abanye, Bengazukutyala izinto eziza kutyiwa ngabanye. Kuba imihla yabantu bam iza kuba njengeyomthi, Abantu bam abakhethiweyo baxhamle ngokupheleleyo kwimisebenzi abayenze ngezandla zabo. Abazukubulalekela into engekhoyo, Bengazukuzala abantwana abaza kwehlelwa yintlekele, Kuba bayinzala yabantu abasikelelweyo nguYehova, Bona nenzala yabo. Baza kuthi bengekandibizi, ndibaphendule; Bathi besathetha, ndibe sendivile” (Isaya 65:20-24).
« Umzimba wakhe mawube mtsha kunasebuntwaneni bakhe; Makabuyele emandleni obutsha bakhe » (Yobhi 33:25).
« UYehova wemikhosi uza kudekela izizwana kule ntaba, Izidlo ezinamafutha, Iwayini eninzi emnandi, Izidlo ezinamafutha nomongo, Iwayini emnandi nehluziweyo. Kule ntaba uza kususa isigqubuthelo esogqume zonke izizwana, Nelaphu elithe wambu zonke iintlanga. Uza kukuginya ukufa ngonaphakade, Yaye iNkosi enguMongami uYehova iza kuzosula iinyembezi ebusweni babo bonke abantu. Ukuphathwa kakubi kwabantu uza kukuphelisa emhlabeni wonke, Kuba utsho uYehova” (Isaya 25:6-8).
« Abantu benu abafileyo baza kuphila. Izidumbu zakuthi ziza kuvuka. Vukani nize nikhwaze nivuya, Nina bahlala eluthulini! Kuba umbethe wenu unjengombethe wakusasa, Nomhlaba uza kubavusa abo bangenamandla ekufeni” (Isaya 26:19).
« Abantu abaninzi kwabo bafayo baza kuvuka. Abanye baza kuvuka baze baphile ubomi ngonaphakade. Abanye baza kuvukela kubomi behlazo nakwilishwa likanaphakade » (Daniyeli 12:2).
« Sanukumangaliswa yile nto, kuba kuza ixesha apho bonke abasemangcwabeni beza kuliva ilizwi lakhe, baze bavuke. Abo benza izinto ezilungileyo baza kuvukela ebomini, baze abo benza izinto ezimbi, bavukele ukugwetywa » (Yohane 5:28,29).
« Ndinethemba, phofu abanalo naba bantu, lokuba uThixo uza kuvusa abantu abangamalungisa nabangengomalungisa » (Izenzo 24:15).
Ngubani uSathana uMtyholi?
UYesu Krestu wachaza uMtyholi ngokulula: “Yena wayengumbulali kwasekuqaleni, ibe wayilahla inyani, kuba akananyani. Eyona nto ayaziyo kukuthetha ubuxoki, kuba ulixoki, ibe ubuxoki beza ngaye” (Yohane 8:44). USathana umtyholi akangomqondo wobubi, usisidalwa somoya sokwenene (Jonga iakhawunti kuMateyu 4:1-11). Kwangokunjalo, iidemon ikwayizingelosi ezaba ngabavukeli abalandela umzekelo kaSathana (iGenesis 6:1-3, ukuthelekisa ileta ka-Yuda ivesi 6: « Neengelosi ezingazange ziyigcine eyona ndawo yazo, zalishiya ikhaya lazo, uzigcine zibotshwe ngamatsheyini ngonaphakade endaweni emnyama thsu ukuze zifumane umgwebo wemini enkulu »).
Xa kubhaliwe kwathiwa « akemi enyanisweni », kubonisa ukuba uThixo wadala le ngelosi engenasono. Le ngelosi, ekuqaleni kobomi bayo « yayinegama elihle » (INtshumayeli 7:1a). Nangona kunjalo, akazange aqhubeke ethe tye, wahlakulela ikratshi entliziyweni yakhe kwaye ekuhambeni kwexesha waba « ngumtyholi », oko kuthetha ukuba umnyelisi kunye nomchasi; igama lakhe elidala elihle, igama lakhe elihle, lithathelwe indawo lelinye ngentsingiselo yentloni engunaphakade. Kwisiprofeto sikaHezekile (isahluko sama-28), ngokubhekisele kukumkani onekratshi waseTire, kucaciswe gca kwikratshi lengelosi eyaba « nguSathana »: « Nyana womntu, culela ukumkani waseTire ingoma yokuzila uze uthi kuye, ‘Ithi iNkosi enguMongami uYehova: “Wawungenasiphako, Unobulumko yaye ugqibelele ngobuhle. Wawuse-Eden, emyezweni kaThixo. Wawuhonjiswe ngawo onke amatye axabisekileyo, Irubhi, itopazi neyaspisi; ikrizolite, ianikis nejeyidi; isafire, itekoyisi ne-emeraldi; Yaye zazibekwe phezu kwegolide. Zalungiswa ngemini owadalwa ngayo. Ndakubeka ukuba ube yikherubhi ekhethiweyo eyolule amaphiko. Wawusentabeni engcwele kaThixo, uhamba-hamba phakathi kwamatye anomlilo. Zonke iindlela zakho zazilungile ukususela kwimini owadalwa ngayo Kwada kwafumaneka ububi kuwe » » (Hezekile 28:12-15). Ngesenzo sakhe sokungabi nabulungisa e-Eden waba « lixoki » elabangela ukufa kwayo yonke inzala ka-Adam (iGenesis 3; KwabaseRoma 5:12). Okwangoku, nguSathana olawula umhlaba: « Ngoku uThixo uyaligweba eli hlabathi; ibe umlawuli weli hlabathi uza kugxothwa » (Yohane 12:31; Kwabase-Efese 2: 2; 1 Yohane 5:19).
USathana uya kutshatyalaliswa ngonaphakade: « Kungekudala uThixo onika uxolo uza kumtyumza uSathana phantsi kweenyawo zenu » (Genesis 3:15; KwabaseRoma 16:20).
***
4 – Ithemba lobomi obungunaphakade
Ithemba kunye novuyo ngamandla okunyamezela kwethu
« Kodwa xa ziqala ukwenzeka ezi zinto, yimani nkqo niphakamise iintloko zenu, kuba seniza kusindiswa »
(Luka 21:28)
Emva kokuchaza iziganeko yoyikeka ngaphambi kokuphela kwale nkqubo yezinto, elona xesha linzima siphila kulo, uYesu Kristu waxelela abafundi bakhe ukuba ‘baphakamise iintloko zabo’ kuba inzaliseko yethemba lethu yayiza kusondela.
Indlela yokugcina uvuyo phezu kwazo nje iingxaki zobuqu? Umpostile uPawulos wabhala wathi simele silandele umzekelo kaYesu Kristu: “Ngoko ke, ekubeni sinelifu elikhulu kangaka lamangqina elisingqongileyo, masilahle zonke izinto ezisisindayo nesono esisirhintyela lula, yaye masilubaleke sinyamezele ugqatso olubekwe phambi kwethu, njengokuba sijonge ngqo kuMmeli Oyintloko noMphelelisi wokholo lwethu, uYesu. Ngenxa yovuyo olwalubekwe phambi kwakhe wasinyamezela isibonda sokungcungcutheka, engakukhathalelanga ukuhlazeka, waza wahlala ngasekunene kwetrone kaThixo. Cingisisani ngalowo uye wanyamezela amazwi enkohlakalo anjalo athethwa ngaboni bezenzakalisa, ukuze ningadinwa nize ninikezele” (Hebhere 12:1-3).
UYesu Kristu waba namandla phezu kweengxaki ngenxa yovuyo lwethemba elalibekwe phambi kwakhe. Kubalulekile ukuba sibe novuyo ngethemba lokuphembelela unyamezelo lwethu. Ngokuphathelele iingxaki zethu, uYesu Kristu wathi kufuneka sizisombulule imihla ngemihla: “Yiloo nto ndisithi kuni: Yekani ukuxhalela ubomi benu, ukuba niza kutya ntoni, nisele ntoni; okanye nixhalele imizimba yenu, ukuba niza kunxiba ntoni. Abubalulekanga ngaphezu kokutya na ubomi, nomzimba ngaphezu kwempahla? Bukelani iintaka; azityali mbewu, azivuni ibe aziqokeleli kutya koovimba, kodwa zondliwa nguTata wenu osemazulwini. Anibalulekanga ngaphezu kwazo na nina? Ngubani kuni onokuthi ngokuba nexhala ongeze nomzuzu lo omnye kubomi bakhe? Ngoku kutheni nina ninexhala lokuba niza kunxiba ntoni? Fundani isifundo kwindlela ezikhula ngayo iintyatyambo zasendle; azisebenzi nzima, zingazithungeli nampahla; kodwa ndithi kuni, kwaneempahla ezimbeje-mbeje zikaSolomon zazingazogqithi ngobuhle. Ngoko ke, ukuba uThixo uzinxibisa ngaloo ndlela izityalo zasendle, ezibakho namhlanje zize ziphoswe eziko ngengomso, akazukuninxibisa bhetele na nina, nina ninokholo oluncinci? Ngoko ningaze nibe nexhala, nithi, ‘Siza kutya ntoni?’ okanye, ‘Siza kusela ntoni?’ okanye, ‘Siza kunxiba ntoni? Kuba ezi zizinto iintlanga ezileqana nazo. Ke yena uTata wenu osemazulwini uyazi ukuba niyazidinga zonke ezi zinto » (Mateyu 6:25-32).Umgaqo ulula, simele sisebenzise eli xesha langoku ukucombulula iingxaki zethu ezivelayo, sibeka ithemba lethu kuThixo, ukuze asincede sifumane isicombululo: “Qhubekani, ke ngoko, nifuna kuqala uBukumkani bukaThixo nobulungisa bakhe, yaye zonke ezinye izinto ziza kongezelelwa kuni. Ngoko ke, ningaze nixhalele ingomso, kuba ingomso liza kuba namaxhala alo. Usuku ngalunye luneengxaki ezilulingeneyo » ( Mateyu 6:33,34). Ukusebenzisa lo mgaqo kuya kusinceda ukuba siwalawule kakuhle amandla engqondo okanye angokweemvakalelo ukuze sihlangabezane neengxaki zethu zemihla ngemihla. UYesu Kristu wathi masingaxhalabi ngokugqithisileyo, nto leyo enokubhidanisa iingqondo zethu ize iwasuse onke amandla omoya kuthi (Thelekisa uMarko 4:18, 19).
Ukuze sibuyele kukhuthazo olubhalwe kumaHebhere 12:1-3 , simele sisebenzise amandla ethu engqondo ukuze sikhangele kwikamva ngovuyo nethemba, eliyinxalenye yesiqhamo somoya oyingcwele: “Kwelinye icala isiqhamo somoya luthando, uvuyo, uxolo, umonde, ububele, ukulunga, ukholo, ukululama nokukwazi ukuzibamba. Akukho mthetho othi mazingenziwa ezi zinto” (Galati 5:22,23). EBhayibhileni kubhalwe ukuba uYehova nguThixo owonwabileyo nokuba umKristu ushumayela “iindaba ezilungileyo zoThixo onoyolo » (1 Timoti 1:11). Ngoxa eli hlabathi lisebumnyameni bokomoya, simele sigxininise ekukhanyeni ngeendaba ezilungileyo esizivakalisayo, kodwa nangovuyo lwethemba esifuna ukulivakalisa kwabanye: “Nisisibane sabantu bonke abasemhlabeni. Isixeko esiphezu kwentaba asinakufihleka. Xa abantu belayita isibane abasibeki phantsi kwebhaskithi, kodwa basixhoma endaweni yaso, size sikhanyisele wonke umntu osendlini. Nani ke, makubonakale ukukhanya kwenu phambi kwabantu, ukuze bayibone imisebenzi yenu emihle baze bamzukise uTata wenu osemazulwini” (Mateyu 5:14-16). Le vidiyo ilandelayo kunye nenqaku, elisekelwe kwithemba lobomi obungunaphakade, ziye zaphuhliswa ngale njongo yovuyo lwethemba: “Vuyani kakhulu, kuba ninomvuzo omkhulu emazulwini; kaloku babatshutshisa ngaloo ndlela nabaprofeti ababengaphambi kwenu” (Mateyu 5:12). Masenze uvuyo lukaYehova igwiba lethu: “ Musani ukuba nosizi, kuba uvuyo lukaYehova ligwiba lenu ” (Nehemiya 8:10).
Ubomi obungunaphakade kumhlaba oyiparadesi
« ibe niza konwaba kakhulu » (Duteronomi 16:15)
Ubomi banaphakade ngokukhululwa koluntu kubukhoboka besono
“Kuba uThixo walithanda kakhulu ihlabathi kangangokuba wanikela ngoNyana wakhe ekuphela kwamzeleyo, ukuze wonke umntu ozikholelwayo izinto azifundisayo aze azenze, angatshabalali, kodwa afumane ubomi obungunaphakade. (…) Lowo uzikholelwayo izinto azifundisayo uNyana kaThixo aze azenze, uza kufumana ubomi obungunaphakade; kodwa lowo ungamthobeliyo uNyana kaThixo, akazukubufumana, ibe uza kuhlala ewuva umsindo kaThixo »
(Yohane 3:16,36)
UYesu Krestu, xa wayesemhlabeni, wayehlala efundisa ngethemba lobomi banaphakade. Nangona kunjalo, wafundisa nokuba ubomi banaphakade buza kufunyanwa kuphela ngokholo kwidini likaYesu (Yohane 3:16,36). Idini likaKristu liya kuvumela ukuphiliswa kunye novuko.
Inkululeko ngenxa yeentsikelelo zedini likaKristu
« Kuba noNyana womntu akezanga ukuze asetyenzelwe, kodwa uzele ukuba ibe nguye osebenzayo, aze anikele ngobomi bakhe ukuze kuhlawulelwe abaninzi »
(Mat. 20:28)
« Emva kokuba uYobhi ebathandazele abahlobo bakhe, uYehova wayiphelisa intlungu yakhe, waza wambuyisela bonke ubutyebi bakhe. UYehova wabuphinda kabini ubutyebi bakhe » (Yobhi 42:10). Kuya kuba njalo kuwo onke amalungu esi sihlwele sikhulu abaza kusinda kwiMbandezelo enkulu, uYehova uThixo, esebenzisa uKumkani uYesu Kristu, uya kubasikelela: « Kaloku bonwabile abo baye banyamezela. Neva ngendlela uYobhi awanyamezela ngayo, nayibona nendlela uYehova awamsikelela ngayo, nendlela uYehova anovelwano* nenceba ngayo » (Yakobi 5:11).
Idini likaKrestu livumela uxolelo, uvuko, ukuphiliswa kunye nokuphinda wenzwe.
Umbingelelo kaKristu oya kuphilisa abantu
« Akakho umhlali wakhona oza kuthi: “Ndiyagula.” Abantu baloo ndawo baza kuzixolelwa iziphoso zabo » (Isaya 33:24).
“Ngelo xesha aza kuvulwa amehlo abantu abangaboniyo, Zivulwe neendlebe zabantu abangevayo. Ngelo xesha umntu oqhwalelayo uza kutsiba njengempunzi, Nolwimi lomntu ongakwaziyo ukuthetha luza kukhwaza ngovuyo. Kuba nentlango iza kumpompoza amanzi, Kubekho imisinga yamanzi entlango” (Isaya 35:5,6).
Idini likaKristu liya kuvumela ukuba mncinci kwakhona
« Umzimba wakhe mawube mtsha kunasebuntwaneni bakhe; Makabuyele emandleni obutsha bakhe » (Yobhi 33:25).
Idini likaKristu liya kuvumela ukuvuswa kwaba
« Abantu abaninzi kwabo bafayo baza kuvuka » (Daniyeli 12:2).
« Ndinethemba, phofu abanalo naba bantu, lokuba uThixo uza kuvusa abantu abangamalungisa nabangengomalungisa » (Izenzo 24:15).
» Sanukumangaliswa yile nto, kuba kuza ixesha apho bonke abasemangcwabeni beza kuliva ilizwi lakhe, baze bavuke. Abo benza izinto ezilungileyo baza kuvukela ebomini, baze abo benza izinto ezimbi, bavukele ukugwetywa” (Yohane 5:28,29).
« Ndabona itrone enkulu emhlophe naLowo wayehleli kuyo. Umhlaba nezulu zabaleka zemka phambi kwakhe, yaye zange ziphinde zifunyanwe ndawo. Ndabona nabantu abafileyo, abakhulu nabancinci, bemi phambi kwetrone, nemisongo yayivuliwe. Kodwa kwavulwa omnye umsongo, umsongo wobomi. Abo bantu babefile bagwetywa ngokwezinto ezibhalwe kuloo misongo, ngokwezenzo zabo. Ulwandle lwabakhupha kulo abantu ababefile, nako ukufa nengcwaba* kwabakhupha abantu ababefile, waza umntu ngamnye wagwetywa ngokwezenzo zakhe” (ISityhilelo 20:11-13).
Abantu abavusiweyo abangalunganga, baya kugwetywa ngesenzo sezenzo zabo ezilungileyo okanye ezimbi, kwiparadesi yexesha elizayo.
Idini likaKristu liya kuvumela isihlwele esikhulu ukuba sisinde kwimbandezelo enkulu kwaye sibe nobomi banaphakade ngaphandle kokufa
« Emva koko, jonga! ndabona naso isihlwele esikhulu sabantu, ekungekho mntu wakwaziyo ukusibala, siphuma kuzo zonke iintlanga nezizwe nezizwana neelwimi, simi phambi kwetrone naphambi kweMvana, sinxibe iimpahla ezimhlophe, yaye siphethe amasebe omthi wesundu. Sasiqhubeka sikhwaza sisithi: “Sisindiswe nguThixo wethu, ohleli etroneni, nayiMvana.”
Zonke iingelosi zazimile zijikeleze itrone nabadala+ nezidalwa eziphilayo ezine, bonke baguqa phambi kwetrone bejongise ubuso emhlabeni, bakhonza uThixo, besithi: “Amen! Umele udunyiswe Thixo wethu kuba uzukile, unobulumko, unamandla yaye womelele. Kwakhona umele ubulelwe, unikwe imbeko ngonaphakade kanaphakade. Amen.”
Emva koko omnye wabadala wathi kum: “Ngoobani aba banxibe iimpahla ezimhlophe+ yaye bavela phi?” Ngoko nangoko ndathi kuye: “Nkosi yam nguwe owaziyo.” Yena wathi kum: “Aba bantu baphuma kwixesha lentlungu engathethekiyo,baye bazihlamba iimpahla zabo zamhlophe egazini leMvana. Yiloo nto bephambi kwetrone kaThixo, besenza umsebenzi wakhe ongcwele imini nobusuku, etempileni yakhe, yaye Lowo uhleli etroneni uza kuyolulela phezu kwabo intente yakhe. Soze baphinde balambe okanye banxanwe, nelanga soze liphinde libagqatse okanye beve ubushushu obutshisayo, kuba iMvana engakwitrone iza kubakhathalela njengomalusi, ibase kwimithombo enamanzi obomi. Yaye uThixo uza kuzosula zonke iinyembezi emehlweni abo » (ISityhilelo 7:9-17).
Ubukumkani bukaThixo buza kulawula umhlaba
« Ndabona izulu elitsha nomhlaba omtsha, kuba izulu langaphambili nomhlaba zazingasekho, nolwandle lungasekho. Ndabona nesixeko esingcwele, iYerusalem Entsha, sisihla siphuma ezulwini kuThixo yaye silungisiwe njengomtshakazi ehombele umyeni wakhe. Ndeva ilizwi elikhulu livela etroneni lisithi: “Jonga! Intente kaThixo iphakathi kwabantu. Uza kuhlala nabo, babe ngabantu bakhe, yaye uThixo uza kuba kunye nabo. Uza kuzosula zonke iinyembezi emehlweni abo, kungabi sabakho kufa, kungabi sabakho kuzila nakukhala nantlungu. Izinto zangaphambili azisekho” » (ISityhilelo 21:1-4).
« Yaye imbewu oyityalileyo emhlabeni uza kuyinika imvula, nokutya okuveliswa ngumhlaba kuza kuba kuninzi yaye kutyebe. Ngaloo mini imfuyo yakho iza kutya kumadlelo athe tyaba » (IiNdumiso 32:11)
Amalungisa aya kudla ubomi ngonaphakade, kodwa abakhohlakeleyo baya kutshabalala
« Bonwabile abo balulamileyo, kuba umhlaba uza kuba lilifa labo » (Mateyu 5:5).
« Sekusele ithutyana, bangabikho abenzi-bubi; Xa ujonga apho bebekho, Baza kube bengasekho. Kodwa umhlaba uza kuba ngowabalulamileyo, Ibe baza kuphila kamnandi kukho uxolo oluninzi. Umntu ongcolileyo ulenzela amayelenqe ilungisa, Yaye ulitshixizela amazinyo. Kodwa uYehova uza kumhleka, Kuba uyazi ukuba iyeza imini yakhe. Abenzi-bubi bakhupha amakrele abo baze bagobe izaphetha zabo, Ukuze bawise abacinezelekileyo namahlwempu, Baxhaxhe amalungisa. Kodwa amakrele abo aza kuhlaba kwezabo iintliziyo; Izaphetha zabo ziza kwaphuka. (…) Kuba ziza kwaphulwa iingalo zabantu abenza izinto ezimbi, Kodwa uYehova uza kuwaxhasa amalungisa. (….) Kodwa abenza izinto ezimbi baza kutshabalala; Iintshaba zikaYehova ziza kunyamalala okwamadlelo aluhlaza; Ziza kuthi shwaka okomsi. (…) Umhlaba uza kuba ngowamalungisa, Ibe aza kuhlala kuwo ngonaphakade. (…) Thembela ngoYehova uze uhambe endleleni yakhe, Ibe yena uza kukuphakamisa ukuze umhlaba ube ngowakho. Xa abenzi-bubi betshatyalaliswa, uza kubabona. (…) Uze umqaphele ongenakusoleka, Uhlale umjongile umntu olilungisa, Kuba uza kuhlala eseluxolweni. Kodwa bonke abenza izinto ezingalunganga baza kutshatyalaliswa; Abenzi-bubi baza kupheliswa. NguYehova osindisa amalungisa; Uyinqaba yawo ngexesha lobunzima. UYehova uza kuwanceda awasindise. Uza kuwasindisa kubantu abenza izinto ezimbi, Kuba abalekela kuye » (IiNdumiso 37:10-15, 17, 20, 29, 34, 37-40).
« Ngoko ke, landela indlela yabantu abalungileyo Uze uhlale endleleni yamalungisa, Kuba ngabalungileyo kuphela abaza kuhlala emhlabeni, Ibe ngabo bamsulwa abaza kushiyeka kuwo. Ke bona abenzi-bubi baza kususwa emhlabeni, Nabantu abanamaqhinga baza kuncothulwa kuwo. (…) Iintsikelelo zikwintloko yelungisa, Kodwa umlomo womenzi-bubi, ufihla ubundlobongela. Igama elihle lelungisa liza kufumana intsikelelo, Kodwa igama labenzi-bubi liza kubola » (IMizekeliso 2:20-22; 10:6,7).
Iimfazwe ziya kuyeka kuya kubakho uxolo ezintliziyweni nasemhlabeni wonke
« Niyazi ukuba kwathiwa: ‘Umele umthande ummelwane wakho, ulucaphukele utshaba lwakho.’ Kodwa mna ndithi kuni: Qhubekani nizithanda iintshaba zenu, nibathandazela nabo banitshutshisayo, ukuze kucace ukuba ningoonyana boTata osemazulwini, ekubeni elenza ilanga lakhe liphume kubantu abalungileyo nabangalunganga, nemvula eyinika amalungisa nabangengomalungisa. Kuba ukuba nithanda abo banithandayo, inceda ngantoni loo nto? Abenzi kwaloo nto na nabaqokeleli berhafu? Khona, ukuba nibulisa abazalwana benu kuphela, ningcono ngantoni kunabanye abantu? Abenzi kwaloo nto na nabantu beentlanga? Ngoko ke, nimele nigqibelele, kuba noTata wenu osemazulwini ugqibelele » (Mateyu 5:43-48).
« Ukuba niyabaxolela abantu izono zabo, noTata wenu osemazulwini uza kunixolela; kanti ukuba anibaxoleli, noTata wenu akazukunixolela » (Mateyu 6:14,15).
« UYesu wathi kuye: “Buyisela ikrele lakho endaweni yalo, kuba bonke abalwa ngekrele baza kufa kwangalo » » (Mateyu 26:52).
« Yizani nibone imisebenzi kaYehova, Indlela enze ngayo izinto ezimangalisayo emhlabeni. Uphelisa iimfazwe emhlabeni wonke. Waphula isaphetha aze awuthi qwatha umkhonto, Atshise neenqwelo zokulwa » (IiNdumiso 46:8,9).
« Uza kuzigweba iintlanga, Alungelelanise imicimbi phakathi kwezizwana ezininzi. Ziza kuwakhanda amakrele azo abe ngamakhuba Nemikhonto yazo ibe zizinto zokuthena imithi. Uhlanga aluzukuphakamisela uhlanga ikrele, Zingaphindi zifunde ukulwa imfazwe » (Isaya 2:4).
« Ekupheleni kwemihla, Intaba yendlu kaYehova Iza kuzinza ibe ngaphezu kweencopho zeentaba, Yaye iza kuphakanyiswa ngaphezu kweenduli, Zize izizwana zibe ngumsinga ukuya kuyo. Iintlanga ezininzi ziza kuhamba, zithi: “Yizani, sinyuke siye entabeni kaYehova Nasendlini kaThixo kaYakobi. Uza kusifundisa ngeendlela zakhe, Ibe siza kuhamba ezindleleni zakhe.” Kuba kuza kuphuma umthetho eZiyon, Nelizwi likaYehova eYerusalem. Uza kuwisa isigwebo phakathi kwezizwana ezininzi Aze alungelelanise imicimbi phakathi kweentlanga ezinamandla ezikude. Ziza kuwakhanda amakrele azo abe ngamakhuba Nemikhonto yazo ibe zizinto zokuthena imithi. Uhlanga aluzukuphakamisela uhlanga ikrele, Zingazukuphinda zifunde ukulwa imfazwe. Umntu ngamnye uza kuhlala phantsi komthi wakhe weediliya naphantsi komthi wakhe wamafiya, Kungabikho mntu uboyikisayo, Kuba umlomo kaYehova wemikhosi uthethile » (Mika 4:1-4).
Kuya kubakho ukutya okuninzi emhlabeni wonke
« Kuza kubakho intabalala yokutya okuziinkozo emhlabeni; Kuphuphume ezincochoyini zeentaba. Iziqhamo zakhe ziza kuqhama ngathi zezaseLebhanon, Nabantu ezixekweni baza kutyatyamba njengotyani » (IiNdumiso 72:16).
« Ngokuqinisekileyo uya kuyinika imvula imbewu yakho oyihlwayeleyo, kwaye, njengemveliso yomhlaba, isonka, esiya kutyetyiswa sityebile. Iinkomo zakho ziya kudla ngaloo mini kwidlelo elikhulu » (Isaya 30:23).
Imimangaliso kaYesu Krestu yokuqinisa ukholo kwithemba lobomi banaphakade
« Kukho nezinye izinto ezininzi awazenzayo uYesu. Ukuba bezinokubhalwa zonke ngokupheleleyo, ndicinga ukuba bekungazukubakho ndawo yaneleyo yokubeka loo misongo emhlabeni” (Yohane 21:25)
UYesu Krestu kunye nommangaliso wokuqala obhalwe kwiVangeli kaYohane, ujika amanzi abe yiwayini: « Ngosuku lwesithathu kwakukho umtshato eKana yaseGalili, ibe umama kaYesu wayelapho. UYesu nabafundi bakhe nabo babemenyiwe kuloo mtshato. Yathi xa sele iza kuphela iwayini, umama kaYesu wathi kuye: “Iwayini iyaphela.” Kodwa uYesu wathi kuye: “Mfazi, mna nawe singena phi kuloo nto? Ixesha lam alikafiki.” Wathi umama wakhe kwabo babencedisa apho: “Ze nenze nantoni na athi yenzeni.” Apho kwakubekwe imiphanda emithandathu yamanzi eyenziwe ngamatye, nto leyo eyayibhalwe kwimithetho yamaYuda eyayimele ilandelwe ukuze umntu acoceke, mphanda ngamnye unokungena malunga neelitha eziyi-44 okanye eziyi-66 zamanzi. UYesu wathi kubo: “Yigcwaliseni imiphanda ngamanzi.” Ngoko bayigcwalisa qhu ngamanzi. Emva koko wathi kubo: “Yikhani intwana nize niyise kumphathi wetheko.” Ngoko bayisa. Xa umphathi wetheko engcamla amanzi awayejikwe aba yiwayini, engazi ukuba ivela phi (nangona abantu ababewakhile amanzi babesazi), umphathi wetheko wabiza umyeni, wathi kuye: “Abanye abantu baqale bakhuphe iwayini yodidi, ze kuthi xa abantu benxilile bakhuphe enganeno. Wena uye walinda de kwangoku ngaphambi kokuba ukhuphe eyodidi.” Lo ngummangaliso wokuqala owenziwa nguYesu, ibe wawenza eKana yaseGalili. Walwenza lwabonwa uzuko lwakhe, baza abafundi bakhe bakholwa kuye » (Yohane 2:1-11).
UYesu Kristu uphilisa unyana womkhonzi kakumkani: « Waphinda waya eKana yaseGalili, apho wayejike khona amanzi aba yiwayini. Apho kwakukho igosa lakwakumkani elaligulelwa ngunyana walo eKapernahum. Yathi le ndoda yakuva ukuba uYesu umkile kwaYuda waya eGalili, yaya kuye yamcela ukuba azokuphilisa unyana wayo, kuba wayesele eza kufa. Kodwa uYesu wathi kuyo: “Kanene nina soze nikholwe ningabonanga mimangaliso nezinto ezinkulu.” Eli gosa lakwakumkani lathi kuye: “Nkosi, nceda uze engekafi umntwana wam.” UYesu wathi: “Goduka, unyana wakho uphilile.” Le ndoda yayikholelwa le nto ithethwa nguYesu, yahamba. Yathi isesendleleni, izicaka zayo zayihlangabeza zisithi unyana wayo uphilile. Yabuza ukuba uphile nini. Zathi: “Ifiva iphele izolo malunga nentsimbi yokuqala emva kwemini.” Wakhumbula ke lo tata ukuba kwakungelo xesha kanye uYesu awathi ngalo kuye: “Unyana wakho uphilile.” Ngoko yena nayo yonke indlu yakhe bakholwa. Lo ngummangaliso wesibini uYesu awawenzayo emva kokuba emkile kwaYuda waya eGalili » (Yohane 4:46-54).
UYesu Kristu uphilisa indoda enedemon eKapernahum: “Wehla waya eKapernahum, isixeko saseGalili. Wathi xa ebafundisa apho ngeSabatha, bamangaliswa yindlela awayefundisa ngayo, kuba wayethetha njengomntu onegunya. Kwathi kanti kukho umntu onedemon kuloo ndlu wayefundisa kuyo, waza wakhwaza kakhulu esithi: “Arh! Ufuna ntoni kuthi Yesu waseNazarete? Uzokusitshabalalisa? Ndikwazi kakuhle ukuba ungubani; unguLowo Ungcwele kaThixo.” Kodwa uYesu wayingxolisa, wathi: “Thula! Phuma kulo mntu!” Ngoko yamjula phantsi abantu bejongile, emva koko yaphuma kuye ingamenzakalisanga. Yabamangalisa bonke le nto, baza babuzana besithi: “Niyamva na lo mntu uthetha njani? Uthetha nje kube kanye, ziphume iidemon!” Ngoko kwakuthethwa ngaye kuyo yonke imimandla ekufutshane nelo lizwe” ( Luka 4:31-37 ).
UYesu Kristu ukhupha iidemon kumhlaba wamaGadara (ngoku eyiYordan, ummandla ongasempuma weYordan, kufuphi neChibi laseTibheriya): “Wathi xa efika ngaphesheya, kummandla waseGadara, wadibana namadoda amabini aneedemon ephuma phakathi kwamangcwaba. Ayekhohlakele ngendlela engaqhelekanga, kangangokuba kwakungekho mntu wayenesibindi sokuhamba ngaloo ndlela. Akhwaza kakhulu, esithi: “Ufuna ntoni kuthi, Nyana kaThixo? Uzokusingcungcuthekisa ngaphambi kwexesha na?” Kumgama othile, kwakukho iihagu ezininzi ezazisidla. Zamcenga ezi demon, zisithi: “Ukuba uyasikhupha, yithi masiye kulaa mhlambi weehagu.” Ngoko wathi kuzo: “Yiyani!” Wathi akutsho, zaphuma zaya kuloo mhlambi, waza waphephetheka ukuya kuwa eliweni, weyela elwandle, warhaxwa wafa. Babaleka abalusi baya esixekweni, bafika baxela yonke into eyenzekileyo, kwanaleyo yamadoda ebekade eneedemon. Baphuma bonke abantu besixeko baya kuYesu, bamcenga ukuba emke kuloo mmandla” (Mateyu 8:28-34).
U-Yesu Krestu uphilisa umkhwekazi ka-Petros: « Wathi uYesu xa efika endlini kaPetros, wabona umkhwekazi kaPetros elele, ephethwe yifiva. Wambamba esandleni yaza yaphela ifiva. Emva koko lo mfazi waphakama wamenzela ukutya” (UMateyu 8:14,15).
UYesu Kristu uphilisa indoda enesandla esife umzimba: “Ngenye isabatha, uYesu wangena kwindlu awayekhonzela kuyo amaYuda, waza wafundisa. Apho kwakukho indoda efe isandla sasekunene. Ngoko ababhali nabaFarisi babemgadile, befuna ukubona ukuba uza kuyiphilisa na le ndoda ngeSabatha, ukuze bafumane indlela yokummangalela. Kodwa eyazi indlela abacinga ngayo, wathi kule ndoda ife isandla: “Phakama uze ngaphambili.” Yaphakama yaya. Emva koko, wathi kubo: “Khanitsho madoda, zeziphi izinto ekusemthethweni ukuzenza ngeSabatha: kokulungileyo okanye kokubi, kukusindisa ubomi okanye kukubulala?” Wabajonga bonke, waza wathi kule ndoda: “Yolula isandla sakho.” Yasolula ke, saza saphila. Kodwa baba nomsindo kakhulu, baza babuzana ukuba bamthini uYesu” (Luka 6:6-11).
UYesu Kristu uphilisa indoda ephethwe yi-dropsy (i-edema, ukufumba ngokugqithisileyo kolwelo emzimbeni): « Ngenye imini uYesu wayokutya emzini wenye inkokheli yabaFarisi ngeSabatha, ibe abantu ababelapho babemgadile. Apho kwakukho umntu owayenesifo esasimenza adumbe. Ngoko uYesu wabuza abo bawaziyo uMthetho nabaFarisi, esithi: “Kusemthethweni na ukuphilisa ngeSabatha okanye akunjalo?” Kodwa bathi cwaka. Ngoko wambamba lo mntu, wamphilisa, wathi makagoduke. Emva koko wathi kubo: “Ngubani kuni onokungamkhuphi ngoko nangoko unyana wakhe okanye inkunzi yakhe yenkomo ukuba inokutshona equleni ngomhla weSabatha?” Abazange bakwazi ukuphendula » (Luka 14:1-6).
UYesu Krestu uphilisa indoda eyimfama: « Wathi uYesu xa esondela eYeriko, kwabe kukho umntu ongaboniyo ehleli ecaleni kwendlela, ecela ebantwini. Wathi akuva abantu abaninzi begqitha ngendlela, wabuza ukuba kwenzeka ntoni. Bathi kuye: “Kudlula uYesu umNazarete!” Ngoko wakhwaza esithi: “Yesu, Nyana kaDavide, ndenzele inceba!” Abantu ababehamba phambili bamngxolisa besithi makathule, kodwa wakhwaza kakhulu esithi: “Nyana kaDavide, ndenzele inceba!” Ngoko uYesu wema, wathi makaziswe kuye. Wathi akusondela, uYesu wathi kuye: “Ufuna ndikwenzele ntoni?” Wathi: “Nkosi, ndenze ndiphinde ndibone.” UYesu wathi kuye: “Kulungile ke, bona; ukholo lwakho lukuphilisile.” Ngoko nangoko waphinda wabona, waza wamlandela, ezukisa uThixo. Bathi besakuyibona le nto abantu, badumisa uThixo » (uLuka 18:35-43).
UYesu Kristu uphilisa iimfama ezimbini: « Ekumkeni kukaYesu apho, walandelwa ngamadoda amabini angaboniyo, ekhwaza esithi: “Senzele inceba, Nyana kaDavide.” Emva kokuba engene kwenye indlu, la madoda angaboniyo eza kuye, waza uYesu wawabuza wathi: “Niyayikholelwa na into yokuba ndingawavula amehlo enu?” Athi: “Ewe, Nkosi.” Emva koko, wawaphatha emehlweni, wathi: “Ngenxa yokholo lwenu, mayenzeke le nto niyicelileyo.” Amehlo awo atsho abona; waza uYesu wawayala kabukhali, esithi: “Qinisekani ukuba anixeleli mntu ngale nto.” Kodwa athe nje akuphuma la madoda, ahamba exelela abantu ngaye kuwo wonke loo mmandla » ( Mateyu 9:27-31 ).
UYesu Kristu uphilisa isimumu: “UYesu wemka kummandla waseTire, wadlula eSidon waya kuLwandle LwaseGalili, enqumla kummandla waseDekapoli. Bamzisela umntu ongevayo nothintithayo, baza bamcenga ukuba ambeke isandla. Wamsusa ebantwini, wafaka iminwe yakhe ezindlebeni zakhe, watshica, waza emva koko wachukumisa ulwimi lwakhe. Wajonga ezulwini, wancwina ngamandla waza wathi kuye: “Efatha,” oko kukuthi, “Vuleka.” Zavuleka iindlebe zakhe, lwakhululeka nolwimi lwakhe, waza wathetha ngendlela eqhelekileyo. Ngoko wabayala abantu ukuba bangaxeleli mntu, kodwa okukhona wayebayala, kokukhona babethetha. Babemangaliswe kakhulu abantu, besithi: “Yonke imisebenzi yakhe mihle. Wenza kwanabantu abangevayo beve, nabangathethiyo bathethe.”” (Marko 7:31-37).
UYesu Krestu uphilisa umntu oneqhenqa: « Kweza umntu oneqhenqa kuye, emcenga eguqe ngedolo, esithi: “Ukuba nje uyathanda, ungandiphilisa.” Ngoko waba nosizi, wolula isandla sakhe, wambamba, waza wathi kuye: “Ndiyathanda! Phila.” Laphela ngoko nangoko iqhenqa lakhe, waphila » (Marko 1:40-42).
Ukuphiliswa kwabalishumi abaneqhenqa: “UYesu wayehamba esiya eYerusalem, edlula phakathi kweSamariya neGalili. Wathi xa engena kwenye ilali, wadibana namadoda alishumi awayenesifo seqhenqa, kodwa amela kude kuye. La madoda akhwaza athi: “Yesu, Mfundisi, senzele inceba!” Uthe akuwabona, wathi kuwo: “Hambani niye kubabingeleli.” Athi esesendleleni, aphiliswa. Yathi enye yawo yakubona ukuba iphilisiwe, yabuya, ikhwaza izukisa uThixo. Yawa ngobuso ezinyaweni zikaYesu, imbulela. Le ndoda yayingumSamariya. UYesu wathi: “Andithi kuphiliswe abalishumi? Baphi ke abanye abasithoba? Yile ndoda yolunye uhlanga kuphela na eye yabuya izokuzukisa uThixo?” Waza wathi kuyo: “Phakama uhambe; ukholo lwakho lukuphilisile.”” ( Luka 17:11-19 ).
U-Yesu Krestu uphilisa umntu onedumbe: « Emva koko, kwabakho itheko lamaYuda, waza uYesu wenyuka waya eYerusalem. EYerusalem kwiGeyithi Yeegusha kukho idama elibizwa ngesiHebhere ngokuba yiBhethezatha, elineeveranda ezintlanu. Apho kwakukho abantu abaninzi abagulayo, abangaboniyo, abaqhwalelayo nabafe umzimba. Kwakukho nomntu owayeneminyaka eyi-38 egula. Uthe uYesu akubona lo mntu elele phantsi, yaye esazi ukuba unexesha elide egula, wathi kuye: “Uyafuna na ukuphila?” Lo mntu ugulayo wathi: “Mhlekazi, andinamntu wokundifaka edamini xa amanzi eshukuma. Ndithi ndisaya, kusuke kungene omnye umntu phambi kwam.” UYesu wathi kuye: “Phakama, thatha umandlalo wakho uhambe.” Ngoko nangoko loo mntu waphila, wathatha umandlalo wakhe, wahamba » (Yohane 5:1-9).
UYesu Kristu uphilisa umntu onesathuthwane: “Bathi xa bebuyela ebantwini, kwasondela enye indoda kuYesu, yaguqa phantsi, yathi: “Nkosi, yenzela unyana wam inceba, kuba unesifo sokuxhuzula. Uhlala esiwa emlilweni nasemanzini. Bendimzise kubafundi bakho, kodwa abakwazi ukumphilisa.” UYesu wathi: “Owu sizukulwanandini singenalukholo nesijijekileyo, kufuneka ndihlale nani de kube nini? Koda kube nini ndininyamezele? Mziseni apha.” Ngoko ke uYesu wayingxolisa idemon, yaphuma kuye, yaza yaphila ngoko nangoko loo nkwenkwe. Emva koko, abafundi bathetha noYesu ecaleni bambuza bathi: “Kutheni singakwazanga nje thina ukuyikhupha?” Wathi kubo: “Kungenxa yokuba ukholo lwenu luncinci. Kuba ndiyaniqinisekisa ukuba, ukuba nje ninokholo olulingana nokhozo lwemostade, ninokuthi kule ntaba, ‘Suka apha uye phaya,’ ize isuke, ibe ayikho into eningenakukwazi ukuyenza.” » (Mateyu 17:14-20).
UYesu Kristu wenza ummangaliso engazi: « Njengokuba uYesu wayehamba, wayexinwe ngabantu abaninzi. Kwakukho nomfazi owayeneminyaka eyi-12 enengxaki yokopha, ibe kwakungekho mntu wayekwazi ukumphilisa. Weza emva kwakhe, wabamba imisonto yesambatho sakhe sangaphezulu, waza wayeka ngoko nangoko ukopha. UYesu wathi: “Ngubani ondibambileyo?” Xa bonke bathi abazi, uPetros wathi: “Mfundisi, ungqongwe ngabantu ibe bakuxinile.” Kodwa uYesu wathi: “Ukho umntu ondibambileyo, kuba ndiwavile amandla ephuma kum.” Uthe lo mfazi akubona ukuba ubhaqiwe, weza engcangcazela, wafika wawa phambi kwakhe, wachaza phambi komntu wonke isizathu sokuba ambambe, nendlela akhawuleze waphiliswa ngayo. Kodwa wathi kuye: “Ntombi yam, ukholo lwakho lukuphilisile. Hamba ngoxolo.” » (Luka 8:42-48).
UYesu Kristu uphilisa ekude: « Wathi uYesu akugqiba ukufundisa abantu ababelapho, waya eKapernahum. Kwakukho igosa lomkhosi elalinesicaka elisithanda kakhulu esasigula kakhulu, sele siza kufa. Lathi lakuva ngoYesu, lathumela abadala abangamaYuda ukuba bayokumcela ukuba azokuphilisa isicaka sakhe. Beza kuYesu bamcenga, besithi: “Sicela uyincede le ndoda, kuba iyaluthanda uhlanga lwethu, yade yasakhela nendlu esikhonzela kuyo.” Ngoko uYesu wahamba nabo. Kodwa wathi xa ekufutshane nendlu yeli igosa, labe sele lithumele abahlobo balo ukuba bathi kuye: “Mnumzana, ungazikhathazi, andifanelekanga ukuba ungade uze kwam. Yiloo nto ndingezanga ngokwam kuwe. Ukuba ungatsho nje, singaphila isicaka sam. Kuba nam ndingumphathi, ndinamajoni aphantsi kwam. Ndithi kweli, ‘Hamba!’ lihambe, ndithi kwelinye, ‘Yiza apha!’ lize, ndithi kwisicaka sam, ‘Yenza le nto!’ siyenze.” Yammangalisa le nto uYesu, wajika wajonga ebantwini ababemlandela wathi: “Ndiyaniqinisekisa ukuba, zange ndambona nakwaSirayeli umntu onokholo olungaka.” Bathi xa abantu ababethunyiwe bebuyela endlini, bafika ikhoboka liphilile » (Luka 7:1-10).
UYesu Kristu uphilise ibhinqa eligobileyo kangangeminyaka eli-18: « UYesu wayefundisa kwenye yezindlu akhonzela kuzo amaYuda ngomhla weSabatha. Apho kwakukho umfazi owayenedemon eyamgulisa iminyaka eyi-18; wayegobile, engakwazi tu ukuma nkqo. Wathi uYesu akumbona, wathi kuye: “Mfazindini, uphilisiwe.” Wambeka izandla, waza wema nkqo ngoko nangoko, wazukisa uThixo. Kodwa le nto yenziwe nguYesu yokuphilisa umntu ngeSabatha, yalicaphukisa igosa eliphethe indlu akhonzela kuyo amaYuda, laza lathi ebantwini: “Zintandathu iintsuku ekumele kusetyenzwe ngazo; yizani ngezo ntsuku ke, ningezi ngeSabatha.” INkosi yathi kweli gosa: “Bahanahanisindini, andithi akekho apha kuni ongayikhululiyo inkunzi yakhe yenkomo okanye idonki yakhe ayokuyiseza ngeSabatha? Lo mfazi yintombi ka-Abraham, ibe sele eneminyaka eyi-18 ephethwe kakubi nguSathana. Akufanelekanga na ukuba yena aphiliswe ngomhla weSabatha?” Wathi akutsho, baba neentloni bonke abantu ababengamfuni, kodwa zabavuyisa bonke abanye abantu izinto ezintle awayezenza » (Luka 13:10-17).
UYesu Kristu uphilisa intombi yomfazi waseFenike: « UYesu wemka apho, waya kummandla waseTire naseSidon. Kweza kuye umfazi ongumFenike evela kuloo mmandla, ekhala esithi: “Ndenzele inceba Nkosi, Nyana kaDavide. Intombi yam iphethwe kakubi yidemon.” Kodwa uYesu akazange amphendule. Ngoko abafundi bakhe beza kuye, bamcela besithi: “Mgxothe, kuba akayeki ukukhala apha emva kwethu.” Wathi kubo: “Ndithunyelwe kwizimvu ezilahlekileyo zendlu kaSirayeli kuphela.” Kodwa lo mfazi weza, waqubuda kuye esithi: “Nkosi, ndincede!” UYesu wathi kuye: “Akulunganga ukuthatha isonka sabantwana, usiphose ezinjaneni.” Lo mfazi wathi: “Kunjalo Nkosi, kodwa ke iinjana ziyazitya iimvuthuluka eziwa ezitafileni zabanikazi bazo.” UYesu wathi kuye: “Owu mfazi, lukhulu ukholo lwakho; mayenzeke le nto uyicelayo.” Yaphiliswa ke intombi yakhe ngoko nangoko » (Mateyu 15:21-28).
UYesu Krestu uvimba uqhwithela: » Wathi akukhwela esikhepheni, bamlandela abafundi bakhe. Kuthe kusenjalo, kwavela isaqhwithi esikhulu elwandle, saza isikhephe sagqunywa ngamaza, wabe uYesu elele. Beza kuye bamvusa, besithi: “Safa Nkosi, sisindise!” Kodwa wathi kubo: “Kutheni nisoyika kangaka nje, nina ninokholo oluncinci?” Emva koko waphakama, walungxolisa ulwandle nesaqhwithi, kwaza kwazola kakhulu. Abafundi bakhe bamangaliswa yile nto, baza bathi: “Ngumntu onjani na lo, ode athotyelwe lulwandle nasisaqhwithi?” » (Mateyu 8:23-27). Lo mmangaliso ubonakalisa ukuba kwiparadesi esemhlabeni akusayi kubakho saqhwithi okanye zizikhukula zibangele intlekele.
UYesu Kristu ehamba phezu kolwandle: “Emva kokuba abantu bemkile, wenyuka intaba yedwa eyokuthandaza. Kwada kwahlwa elapho yedwa. Ngeli xesha, isikhephe sasisele sihambe amakhulukhulu eemitha ukusuka elunxwemeni, sintlithwa ngamaza kuba umoya wawuvela ngaphambili. Ekuzeni kusa weza kubo, ehamba phezu kolwandle. Bathe abafundi bakumbona ehamba phezu kolwandle, bothuka bathi: “Ngumbono lo!” Batsho bakhala. Ngoko nangoko uYesu wathi kubo: “Yibani nesibindi! Ndim; sanukoyika.” UPetros wathi: “Nkosi, ukuba nguwe, yithi mandize kuwe ndihamba phezu kwamanzi.” Wathi: “Yiza!” Ngoko uPetros wehla esikhepheni, wahamba phezu kwamanzi, waya kuYesu. Kodwa uthe akujonga kwisaqhwithi, woyika, waza akuqalisa ukutshona, wakhala esithi: “Nkosi, ndisindise!” Ngoko nangoko uYesu wolula isandla, wambamba wathi kuye: “Wena unokholo oluncinci, kutheni uye wathandabuza nje?” Bathi bakukhwela esikhepheni, saphela isaqhwithi. Abo babesesikhepheni baqubuda kuye, besithi: “Unguye nyhani uNyana kaThixo.””” ( Mateyu 14:23-33).
Ukuloba iintlanzi okungummangaliso: “Ngenye imini, uYesu wayemi kwichibi laseGenesarete, abantu betyhalana befuna ukusondela kuye ukuze bamamele ilizwi likaThixo. Wabona izikhephe ezibini zime ezibukweni lelo chibi, kodwa abalobi behlile kuzo, behlamba iminatha yabo. Wakhwela kwesinye sezi zikhephe, esikaSimon, wamcela ukuba asingenise kancinci apha echibini. Wahlala phantsi kuso, waza wafundisa abo bantu. Akugqiba ukubafundisa, wathi kuSimon: “Qhubela esi sikhephe kwindawo enzulu, nize nihlise iminatha yenu ukuze nibambise iintlanzi.” USimon wathi: “Mfundisi, sibulaleke ubusuku bonke, asabambisa nto, kodwa ke kuba usitsho, ndiza kuyihlisa iminatha.” Bathi bakuyenza loo nto, babambisa iintlanzi ezininzi kangangokuba iminatha yayiqhaqheka. Ngoko babiza abo babeloba nabo ababekwesinye isikhephe ukuba beze kubancedisa. Beza, bagcwalisa zozibini izikhephe, zade zaphantse ukutshona. Wathi akuyibona le nto uSimon Petros, waguqa phambi koYesu, esithi: “Ndiyeke mna Nkosi, kuba ndingumoni.” Wayithetha le nto kuba yena nabo babekunye naye bothuswa yindlela ezazininzi ngayo iintlanzi ababezibambisile. Yabothusa le nto noonyana bakaZebhedi, uYakobi noYohane, ababesebenza noSimon. Kodwa uYesu wathi kuSimon: “Sukoyika. Ukususela ngoku uza kubambisa abantu bephila.” Ngoko babuyisela izikhephe elunxwemeni, bashiya yonke into, bamlandela” ( Luka 5:1-11 ).
UYesu Kristu uzandisa izonka: « Emva koko, uYesu wemka waya phesheya koLwandle LwaseGalili, olukwabizwa ngokuba yiTibheriya. Wayelandelwa ngabantu abaninzi, kuba bebona imimangaliso emikhulu awayeyenza ngokuphilisa abantu abagulayo. Ngoko uYesu wenyukela entabeni, waza wahlala phantsi nabafundi bakhe. Ngelo xesha kwakusele kusondele iPasika, itheko lamaYuda. Uthe uYesu akubona abantu abaninzi besiza kuye, wathi kuFilipu: “Singazithenga phi izonka ukuze sityise aba bantu?” Wayithetha le nto kuba efuna ukubona ukuba uza kuthini, kuba wayeyazi into awayesele eza kuyenza. UFilipu wathi: “Nokuba singathenga izonka ngeedenariyo eziyi-200, size sinike ngamnye intwana, azinakubanela.” Omnye umfundi wakhe, uAndreya, umntakwabo Simon Petros, wathi kuye: “Kukho inkwenkwana apha enezonka ezihlanu zerhasi neentlanzi ezimbini ezincinci. Kodwa zingabanela njani abantu abaninzi kangaka?” UYesu wathi: “Bahlaliseni phantsi.” Yayininzi indawo enengca apho, ngoko abantu bahlala phantsi. Phakathi kwabo kwakukho amadoda amalunga ne-5 000. UYesu wazithatha ezo zonka, wabulela, waza wazinika abo bantu babehleli phantsi; wenza into efanayo nangezo ntlanzi zincinci, batya banela. Emva kokuba betyile bahlutha, wathi kubafundi bakhe: “Qokelelani ukutya okuseleyo, kungabikho nentwana elahlwayo.” Ngoko bakuqokelela, bagcwalisa iibhaskithi eziyi-12 ngamaqhekeza awayeshiywe ngabo babesitya ezo zonka zihlanu zerhasi. Xa abantu babona lo mmangaliso, bathi: “Ngokuqinisekileyo lo, ngulo Mprofeti ekwakuthiwe uyeza ehlabathini.” UYesu wayesazi ukuba babezimisele ukumbamba bamenze ukumkani, ngoko waphinda wemka waya entabeni yedwa » (Yohane 6:1-15). Kuya kubakho intabalala yokutya emhlabeni wonke (INdumiso 72:16; Isaya 30:23).
UYesu Krestu uvusa unyana womhlolokazi: « Kungekudala emva koko, uYesu waya kwisixeko saseNayin, ehamba nabafundi bakhe nabanye abantu abaninzi. Wathi xa esondela kwigeyithi yeso sixeko, wabona abantu bephuma nesidumbu, ingunyana okuphela kwakhe kumama wakhe. Umama wakhe wayengumhlolokazi. Wayekhatshwa ngabantu abaninzi. Yathi iNkosi yakumbona, yaba nosizi, yaza yathi kuye: “Sukukhala.” Yasondela, yabamba into ababethwele ngayo isidumbu, baza bema ngxi abo babesithwele. Emva koko yathi: “Mfana, ndithi kuwe, vuka!” Wavuka umfi wahlala ngeempundu, wathetha, waza uYesu wathi kumama wakhe makamthathe. Bonke abantu ababelapho boyika kakhulu, baza bazukisa uThixo besithi: “Sifikelwe ngumprofeti omkhulu,” baphinda bathi, “UThixo ubakhumbule abantu bakhe.” Yaduma ke loo nto kuwo wonke ummandla wakwaYuda » (Luka 7:11-17).
UYesu Krestu uvusa intombi kaJayirus: « Uthe esathetha, kwafika umntu evela emzini kaYayiro, wathi: “Intombi yakho iswelekile; sukuba samhlupha uMfundisi.” Akuyiva loo nto, uYesu wathi kuYayiro: “Ungakhathazeki, yiba nokholo nje wena, intombi yakho iza kuphila.” Wathi akufika endlini, akavuma kungene mntu ngaphandle kukaPetros, uYohane, uYakobi notata nomama wentombazana. Kodwa bonke abantu babekhala bebuhlungu ngenxa yokusweleka kwayo. Ngoko wathi: “Sanukukhala, kuba ayifanga kodwa ilele.” Basuka bamwa ngentsini, kuba babesazi ukuba ifile. Kodwa wayibamba ngesandla, wakhwaza esithi: “Mntwana, vuka!” Wabuya umoya wayo, yavuka ngoko nangoko, waza wathi mayinikwe into yokutya. 56 Abazali bayo bavuya bengakwazi kuzibamba, kodwa wabayalela ukuba bangaxeleli mntu ngale nto yenzekileyo » (Luka 8:49-56).
U-Yesu Krestu uvusa umhlobo wakhe uLazaro, owayesweleke kwiintsuku ezine ezidlulileyo: « UYesu wayengekangeni elalini, esekulaa ndawo wayedibene kuyo noMarta. Xa amaYuda awayethuthuzela uMariya endlini, ambona ephakama ngokukhawuleza ehamba, amlandela ecinga ukuba uyokulila engcwabeni. UMariya waya kulaa ndawo wayekuyo uYesu, wafika waziphosa ezinyaweni zakhe, wathi: “Nkosi, ukuba ubulapha, umntakwethu ngengafanga.” Wathi uYesu akubona uMariya namaYuda awayekunye naye elila, intliziyo yakhe yabuhlungu, wakhathazeka kakhulu. Wathi: “Nimbeke phi?” Bathi kuye: “Nkosi, yiza sikubonise.” Zehla iinyembezi kuYesu. Wathi akukhala, amaYuda athi: “Jongani indlela ebemthanda ngayo!” Kodwa amanye kuwo athi: “Wawavula nje amehlo omntu ongaboniyo, ebengenako ke ukwenza noLazaro angafi?”
Intliziyo kaYesu yaphinda yabuhlungu kakhulu, emva koko wasondela engcwabeni. Elo ngcwaba lalingumqolomba, livalwe ngelitye. UYesu wathi: “Susani eli litye.” UMarta, udadebomfi, wathi: “Nkosi, umele ukuba uyanuka ngoku, kuba sele kudlule iintsuku ezine eswelekile.” UYesu wathi: “Bendingatshongo na kuwe ukuba uza kulubona uzuko lukaThixo ukuba uyakholwa?” Ngoko ke balisusa ilitye. Emva koko, uYesu wajonga ezulwini, wathi: “Tata, ndiyakubulela ngokuba undivile. Kona kona, ndiyayazi ukuba uhlala undiva; kodwa ndiyithetha le nto ukuze aba bantu bandingqongileyo bandive, baze bakholwe ukuba ndithunywe nguwe.” Emva kokuba etshilo, wakhwaza kakhulu, wathi: “Lazaro, phuma!” Yaphuma le ndoda yayifile, ibotshwe izandla neenyawo ngamalaphu, nobuso busongelwe. UYesu wathi kubo: “Mkhululeni, nimyeke ahambe” » (Yohane 11:30-44).
Ukuloba iintlanzi okungummangaliso kokugqibela (kwakufutshane emva kokuvuka kukaKristu): « Kwathi xa kusisa, abafundi babona uYesu eme elunxwemeni, kodwa bengaboni ukuba nguye. UYesu wathi kubo: “Bahlobo bam, ninako na ukutya?” Bathi “Hayi!” Wathi kubo: “Phosani umnatha ngasekunene kwesikhephe, ikhona into eniza kuyifumana.” Bawuphosa, kodwa abakwazi ukuwubuyisa kuba wawubambise iintlanzi ezininzi kakhulu. Emva koko, umfundi obethandwa kakhulu nguYesu wathi kuPetros: “YiNkosi!” Wathi akuva loo nto uSimon Petros, wanxiba isambatho sakhe sangaphezulu, kuba wayenganxibanga ngasentla, waziphosa elwandle. Abanye abafundi balandela emva kwakhe ngesikhephe, berhuqa lo mnatha ugcwele iintlanzi, kuba babengekudanga elunxwemeni, bemalunga neemitha eziyi-90 ukusuka emhlabeni » (Yohane 21:4-8).
UYesu Kristu wenza neminye imimangaliso emininzi. Zomeleza ukholo lwethu, ziyasikhuthaza kwaye zibe nombono weentsikelelo ezininzi eziya kubakho emhlabeni. Amagama abhaliweyo kampostile uYohane alishwankathela kakuhle inani elinamandla lemimangaliso eyenziwa nguYesu Krestu, njengesiqinisekiso soko kuzakwenzeka emhlabeni: « Kukho nezinye izinto ezininzi awazenzayo uYesu. Ukuba bezinokubhalwa zonke ngokupheleleyo, ndicinga ukuba bekungazukubakho ndawo yaneleyo yokubeka loo misongo emhlabeni” (Yohane 21:25).
***
5 – Imfundiso yeBhayibhile
UThixo unalo igama: Yehova: « NdinguYehova. Lilo elo igama lam; andiluniki omnye uzuko lwam, nendumiso yam andiyiniki imifanekiso eqingqiweyo » (Isaya 42:8) (God Has a Name (YHWH)).
Simele simnqule Yehova kuphela: « Ufanele, Yehova, Thixo wethu, ukwamkela uzuko nembeko namandla, ngenxa yokuba wadala zonke izinto, nangenxa yokuthanda kwakho zabakho yaye zadalwa » (Isityhilelo 4:11). Simele simthande ngamandla ethu okuphila: « Wathi kuye: “‘Uze umthande uYehova uThixo wakho ngentliziyo yakho iphela nangomphefumlo wakho uphela nangengqondo yakho iphela.’ Lo ngowona myalelo mkhulu nowokuqala » (Mateyu 22:37,38). UThixo akayintathu Emnye. Uqu-zintathu akuyona imfundiso yeBhayibhile (How to Pray to God (Matthew 6:5-13); The Administration of the Christian Congregation, According to the Bible (Colossians 2:17)).
UYesu Kristu yedwa uNyana kaThixo ngendlela yokuba nguNyana ophela yedwa owadalwa nguThixo ngqo: « Ke kaloku akuba uYesu efikile kwimimandla yaseKesareya Filipi, wababuza abafundi bakhe wathi: “Abantu bathi ungubani uNyana womntu?” Bathi: “Bambi bathi nguYohane umBhaptizi, abanye bathi nguEliya, ukanti abanye bathi nguYeremiya okanye ngomnye wabaprofeti.” Wathi kubo: “Ke nina nithi ndingubani na?” Ekuphenduleni uSimon Petros wathi: “UnguKRISTU, uNyana woThixo ophilayo.” Waphendula uYesu wathi kuye: “Unoyolo, Simon nyana kaYona, kuba oku akukutyhilelwanga yinyama negazi, kodwa nguBawo osemazulwini » (Mateyu 16:13-17, uYohane 1:1-3). UYesu Kristu akayena uThixo onguMninimandla onke kwaye akayena inxalenye yoBathathu Emnye (The Commemoration of the Death of Jesus Christ (Luke 22:19)).
Umoya oyingcwele ngumandla osebenzayo kaThixo. Akayena mntu: « Yaye kwabonakala kubo iilwimi ezingathi zezomlilo kwaye zabèka, lwaza lwaolo lwahlala kuye ngamnye wabo » (iZenzo 2:3). UMoya oyiNgcwele akayinxalenye yoBathathu Emnye.
IBhayibhile liLizwi likaThixo: « Sonke iSibhalo siphefumlelwe nguThixo kwaye siyingenelo ekufundiseni, ekohlwayeni, ekulungelelaniseni izinto, ekuqeqesheleni ebulungiseni, ukuze umntu kaThixo awufanelekele aze awuxhobele ngokupheleleyo wonke umsebenzi olungileyo » (2 Timoti 3:16,17). Simele siyifunde, siyifunde kwaye siyisebenzise ebomini bethu: « Kodwa oyoliswa ngumthetho kaYehova, Efunda emthethweni wakhe ngesandi esiphantsi imini nobusuku. Ngokuqinisekileyo uya kuba njengomthi otyalwe ngakwimisinga yamanzi, Onika isiqhamo sawo ngexesha lawo Nonamahlamvu angabuniyo, Yaye konke akwenzayo kuya kuphumelela » (iiNdumiso 1:1-3) (Reading and Understanding the Bible (Psalms 1:2, 3)).
Ukholo kuphela kumbingelelo kaKristu luvumela ukuxolelwa kwezono kwaye emva koko uphilise nokuvuka kwabafileyo: « Kuba uThixo walithanda kakhulu ihlabathi kangangokuba wanikela ngoNyana wakhe okuphela kwamzeleyo, ukuze wonk’ ubani obonisa ukholo kuye angatshabalali kodwa abe nobomi obungunaphakade. (…) Lowo ubonisa ukholo kuNyana unobomi obungunaphakade; lowo ungamthobeliyo uNyana akayi kububona ubomi, kodwa ingqumbo kaThixo ihleli phezu kwakhe » (Yohane 3:16, Mateyu 20:28).
Ubukumkani bukaThixo bukarhulumente basezulwini basungulwe ezulwini ngo-1914, kwaye uKumkani nguYesu Kristu kunye noo-144 000 ookumkani nababingeleli abakha « iYerusalem elitsha », umtshakazi kaKristu. Urhulumente wasezulwini waThixo uya kuphelisa ukubusa komntu okwangoku ngexesha leMbandezelo Enkulu, kwaye uya kulawula emhlabeni: « Ngemihla yabo kumkani uTHIXO wezulu uya kumisa ubukumkani obungenakuze bonakaliswe. Yaye obo bukumkani abuyi kudluliselwa kubo nabaphi na abanye abantu. Buya kuzityumza buziphelise zonke ezi zikumkani, buze bona bume ukusa kwixesha elingenammiselo » (iSityhilelo 12:7-12, 21:1-4, Mateyu 6:9,10, Daniyeli 2:44).
Ukufa kukuphambene nobomi. Umphefumlo uyafa kwaye umoya ayikho (amandla obomi): « Musani ukukholosa ngezidwangube, Nangonyana womntu wasemhlabeni, lowo ungenalo usindiso. Uyaphuma umoya wakhe, abuyele yena emhlabeni wakhe; Ngaloo mini ziyatshabalala iingcamango zakhe » (INdumiso 146:3,4, iNtshumayeli 3:19,20, 9:5,10).
Kuya kuba novuko lwabalungileyo nabangalunganga: « Musani ukumangaliswa koku, kuba liyeza ilixa ekuya kuthi ngalo bonke abo bakumangcwaba enkumbulo balive ilizwi lakhe baze baphume, abo benze izinto ezilungileyo beze kuvuko lobomi, abo baqhelisele izinto ezimbi kuvuko lomgwebo » (Yohane 5: 28,29, iZenzo 24:15). Abangalunganga baya kugwetywa ngesiseko sokuziphatha kwabo ngexesha lolawulo lokulawula iminyaka eyi-1000 (kwaye kungekhona ngokuziphatha kwabo kwangaphambili): « Ndaza ndabona itrone enkulu emhlophe nalowo wayehleli kuyo. Umhlaba nezulu zasaba zemka phambi kwakhe, zaza azafunyanelwa ndawo. Kwaye ndababona nabafileyo, abakhulu nabancinane, bemi phambi kwetrone, nemisongo yayivuliwe. Kodwa kwavulwa omnye umsongo; umsongo wobomi. Baza abafileyo bagwetywa ngokwezinto ezibhalwe kuloo misongo ngokwezenzo zabo. Lwathi ulwandle lwabakhupha abafileyo abakulo, kwathi ukufa neHadesi kwabakhupha abafileyo abalapho, bagwetywa elowo ngokwezenzo zakhe » (ISityhilelo 20:11-13) (The Significance of the Resurrections Performed by Jesus Christ (John 11:30-44); The Earthly Resurrection of the Righteous – They Will Not Be Judged (John 5:28, 29); The Earthly Resurrection of the Unrighteous – They Will Be Judged (John 5:28, 29); The Heavenly Resurrection of the 144,000 (Apocalypse 14:1-3); The Harvest Festivals were the Foreshadowing of the Different Resurrections (Colossians 2:17)).
Abantu abayi-144 000 kuphela baya ezulwini kunye noYesu Kristu: « Yaye khangela! ndabona iMvana imi phezu kweNtaba yeZiyon, kumi nayo ikhulu elinamashumi amane anesine lamawaka linalo igama layo negama loYise libhaliwe emabunzini alo. Ndeva isandi siphuma ezulwini sinjengesandi samanzi amaninzi nanjengesandi sendudumo enkulu; yaye isandi endasivayo sasingathi seseemvumi ezizipheleka ngohadi zidlala iihadi zazo. Kwaye zivuma ingoma engathi intsha phambi kwetrone naphambi kwezidalwa eziphilayo ezine nabadala; yaye akukho bani wakwaziyo ukuyiqondisisa ingoma leyo ngaphandle kwekhulu elinamashumi amane anesine lamawaka, abathengwe emhlabeni. Aba ngabo bangazange bazenze nqambi ngabafazi; enyanisweni, banyulu. Aba ngabo bahlala beyilandela iMvana kungakhathaliseki apho iya khona. Aba bathengwa phakathi koluntu njengeentlahlela kuThixo nakuyo iMvana, yaye akufunyanwanga buxoki emilonyeni yabo; abanasiphako » (ISityhilelo 7:3-8; 14:1-5). Isihlwele esikhulu esichazwe kwiSityhilelo 7: 9-17 ngabo abo baya kusinda enkulu imbandezelo baze baphile ngonaphakade kwiparadesi yasemhlabeni: « Emva koko, khangela! ndabona naso isihlwele esikhulu, ekungekho mntu wakwaziyo ukusibala, siphuma kuzo zonke iintlanga nezizwe nezizwana neelwimi, simi phambi kwetrone naphambi kweMvana, sambethe imiwunduzo emhlophe; yaye kwakukho amasebe esundu ezandleni zaso. (…) Ndathi kuye: “Nkosi yam, nguwe owaziyo.” Waza wathi kum: “Aba ngabo baphuma embandezelweni enkulu, bayihlamba imiwunduzo yabo bayenza mhlophe egazini leMvana. Kungenxa yoko le nto bephambi kwetrone kaThixo, benikela inkonzo engcwele kuye imini nobusuku etempileni yakhe; yaye Lowo uhleli etroneni uya kutwabulula intente yakhe phezu kwabo. Abasayi kulamba yaye bengayi kunxanwa kwakhona, nelanga aliyi kubagqatsa okanye beve ubushushu obutshisayo, ngenxa yokuba iMvana, ephakathi kwetrone, iya kubalusa, ibakhokelele emithonjeni yamanzi obomi. Yaye uThixo uya kuzisula zonke iinyembezi emehlweni abo » (kwiSityhilelo 7:9-17) (The Book of Apocalypse – The Great Crowd Coming from the Great Tribulation (Apocalypse 7:9-17)).
Siphila iintsuku zokugqibela eziya kupheliswa kwiimbandezelo ezinkulu (Mateyu 24,25, Marko 13, uLuka 21, iSityhilelo 19: 11-21). Ubukho (Parousia) bukaKristu buqalise ngokungabonakali ukususela ngo-1914 kwaye luya kugqiba ekupheleni kweminyaka eyiwaka: « Ngoxa wayehleli kwiNtaba yemiNquma, abafundi baya kuye ngasese, besithi: “Sixelele, Ziya kubakho nini na ezi zinto, kwaye uya kuba yintoni na umqondiso wobukho bakho nowokupheliswa kwenkqubo yezinto?”. (…) kuba ngelo xesha kuya kubakho imbandezelo enkulu ekungazange kubekho injengayo ukususela ekuqaleni kwehlabathi de kube ngoku, nekungasayi kubakho injengayo kwakhona » (Mateyu 24:3,21) (The Great Tribulation Will Take Place In Only One Day (Zechariah 14:16)).
IParadesi iya kuba semhlabeni: « Ndabona izulu elitsha nomhlaba omtsha; kuba izulu langaphambili nomhlaba wangaphambili wadlula, nolwandle alusekho. Ndabona kwanesixeko esingcwele, iYerusalem Entsha, sisihla siphuma ezulwini kuThixo yaye silungisiwe njengomtshakazi ehonjiselwe indoda yakhe. Ngako oko ndeva ilizwi elikhulu livela etroneni lisithi: “Khangela! Intente kaThixo iphakathi koluntu, yaye uya kuhlala nalo, lube ngabantu bakhe. Naye abe nguThixo walo. Uya kuzisula zonke iinyembezi emehlweni abo, kungabi sabakho kufa, kungabi sabakho kuzila nakukhala nantlungu kwakhona. Izinto zangaphambili zidlule » (Isaya 11,35,65, iSityhilelo 21:1-5).
UThixo wavumela ububi. Oku kunika impendulo kumngeni kaMtyholi ngokusemthethweni kobukhosi bukaYehova (iGenesis 3:1-6) (Satan Hurled). Kwaye kwakhona ukunika impendulo isityholo umtyholi ngokuphathelele ingqibelelo yabantu (Yobhi 1:7-12; 2:1-6). Akuyena uThixo obangela ukubandezeleka: « Makungabikho nabani na, xa esesilingweni othi: “Ndilingwa nguThixo.” Kuba uThixo akanakulingwa ngezinto ezimbi yaye naye akalingi namnye » (Yakobi 1:13). Le ntlungu zibangelwa izinto ezine eziphambili: umtyholi isenokuba lowo ubangela ukubandezeleka (kodwa hayi njalo) (Yobhi 1: 7-12; 2: 1-6). Ukubandezeleka kubangelwa nenzala yethu Adam nesono ekhokelela yokwaluphala, izifo kunye nokufa (Roma 5: 12; 6: 23). Le ntlungu kuba sisiphumo izigqibo ezimbi zabantu (sithi okanye naleyo yabanye abantu) (Duteronomi 32: 5; Roma 7:19). Le ukuhlupheka kuba sisiphumo « iziganeko lixesha nasisihlo ‘ezenza umntu uba kwindawo engafanelekanga ngexesha elingafanelekanga (INtshumayeli 9: 11). Destiny ayikho imfundiso yeBhayibhile, asaneli « omiselwe » ukwenza okulungileyo okanye okubi, kodwa ngenxa yokuzikhethela, sikhetha ukwenza « ezilungileyo » okanye « ububi » (Duteronomi 30: 15).
Simele sikhonze iimfuno zobukumkani bukaThixo. Ukuze ubhaptizwe kwaye wenze ngokuvumelana noko kubhaliweyo eBhayibhileni: « Kwaye ezi ndaba zilungileyo zobukumkani ziya kushunyayelwa kuwo wonke umhlaba omiweyo kube bubungqina kuzo zonke iintlanga; kwandule ke kufike ukuphela. (…) Hambani ke ngoko niye kubenza abafundi abantu beentlanga zonke, nibabhaptiza egameni loYise neloNyana nelomoya oyingcwele, nibafundisa ukuba bazigcine zonke izinto endiniyalele zona. Yaye, khangelani! ndinani yonke imihla de kube sekuphelisweni kwenkqubo yezinto » (Mateyu 24:14; 28:19,20) (The Preaching of the Good News and the Baptism (Matthew 24:14)).
Ukuvinjelwa eBhayibhileni
Ukuphepha inzondo: « Lowo umthiyileyo umzalwana wakhe usisibulala-mntu, yaye niyazi ukuba akukho sibulala-mntu sinobomi obungunaphakade obuhleliyo kuso » (1 Yohane 3:15). abuvunyelwe kungavunyelwe, ukubulala ngenxa yezizathu zomntu siqu, elizweni, zonqulo: « Ngoko uYesu wathi kuye: “Buyisela ikrele lakho endaweni yalo, kuba bonke abathabatha ikrele baya kutshabalala ngekrele » (Mateyu 26:52).
Ukuphepha ubusela: « Lowo ubayo makangabi seba, kunoko makasebenze nzima, esenza umsebenzi olungileyo ngezandla zakhe, ukuze abe nento yokwabela lowo usweleyo » (Efese 4:28).
Ubuxoki abuvunyelwe: « Musani ukuxokisana. Buhlubeni ubuntu obudala kunye noqheliselo lwabo » (Kolose 3: 9).
Ezinye ukuvinjelwa zeBhayibhile:
« Kuba kukholekile kumoya oyingcwele nakuthi ngokwethu ukungongezeleli uxanduva olubhekele phaya kuni, ngaphandle kwezi zinto ziyimfuneko, ukuba nikhwebuke kwizinto ezibingelelwe kwizithixo nasegazini nakwizinto ezikrwitshiweyo nakuhenyuzo. Ukuba niyazikhwebula kwezi zinto, niya kuphumelela. Mpilo-ntle! » (IZenzo 15: 19,20,28,29).
Ezi « zizinto » ezinxulumene nezenzo zonqulo eziphambene neBhayibhile, ukubhiyozelwa kweeholide zamahedeni: « Yonk’ into ethengiswa kwimarike yenyama hlalani niyitya, ningabuzi ngenxa yesazela senu; kuba “ngokaYehova umhlaba noko kuwuzalisileyo.” 27 Ukuba nabani na kwabangakholwayo uyanimema yaye ninqwenela ukuya, yityani yonke into ebekwa phambi kwenu, ningabuzi ngenxa yesazela senu. Kodwa ukuba nabani na angathi kuni: “Le yinto enikelwe njengombingelelo,” ningatyi ngenxa yalowo ukutyhilileyo oko nangenxa yesazela. “Isazela,” nditsho, kungekhona esakho, kodwa eso somnye umntu. Kuba kutheni inkululeko yam ifanele igwetywe ngesazela somnye umntu? Ukuba ndithabath’ inxaxheba ngokubulela, kutheni na nditshabhiswa ngoko ndikubulelelayo? » (1 kwabaseKorinte 10:25-30).
Ngokuphathelele iinkqubo zonqulo ezichasayo iBhayibhile: « Musani ukubotshwa edyokhweni kunye nabangakholwayo. Kuba bunabubudlelane buni na ubulungisa nokuchas’ umthetho? Okanye kunakwabelana kuni na ukukhanya nobumnyama? Ngokubhekele phaya, unakuvumelana kuni na uKristu noBheliyali? Okanye unakwahlulelana kuni na umntu okholwayo nongakholwayo? Yaye inakuvisisana kuni na itempile kaThixo nezithixo? Kuba siyitempile kaThixo ophilayo; kanye njengoko uThixo wathi: “Ndiya kuhlala phakathi kwabo, ndihambe phakathi kwabo, ndibe nguThixo wabo, bona babe ngabantu bam.” “‘Ngoko ke phumani phakathi kwabo, nizahlule,’ utsho uYehova, ‘nento engahlambulukanga ningayichukumisi’”; “‘yaye ndiya kunamkela.’” “‘Ndiya kuba nguyihlo kuni, nina nibe ngoonyana neentombi kum,’ utsho uYehova uSomandla » (2 kwabaseKorinte 6:14-18).
Musa ukukhonza izithixo. Omnye kufuneka atshabalalise zonke izinto ezithixo zithixo okanye imifanekiso, iminqamlezo, izitho zeenjongo zonqulo: « Ngenani ngesango elimxinwa; ngokuba ibanzi kwaye iphangalele indlela esa entshabalalweni, yaye baninzi abangena ngayo; kanti limxinwa isango kwaye imxinwa indlela esa ebomini, yaye bambalwa abayifumanayo. “Baphapheleni abaprofeti bobuxoki abeza kuni ngezambatho zeegusha, kodwa ngaphakathi beziingcuka eziqwengayo. Nobaqonda ngeziqhamo zabo. Abantu abahlanganisi iidiliya emeveni okanye amakhiwane enkunzaneni, andibi kunjalo? Ngokunjalo wonke umthi olungileyo uvelisa isiqhamo esihle, kodwa wonke umthi obolileyo uvelisa isiqhamo esingento yanto; umthi olungileyo awunako ukuthwala isiqhamo esingento yanto, nomthi obolileyo awunako ukuvelisa isiqhamo esihle. Wonke umthi ongavelisi siqhamo sihle uyagawulwa uze uphoswe emlilweni. Ngokwenene, ke ngoko, niya kubaqonda ngeziqhamo zabo abo bantu. “Asingabo bonke abathi kum, ‘Nkosi, Nkosi,’ abaya kungena ebukumkanini bamazulu, kodwa ngulowo wenza ukuthanda kukaBawo osemazulwini oya kungena.Abaninzi baya kuthi kum ngaloo mini, ‘Nkosi, Nkosi, asizange na siprofete egameni lakho, sakhupha iidemon egameni lakho, senza imisebenzi emininzi yamandla egameni lakho?’ Ukanti ndiya kwandula ndivume kubo ndithi: Andizange ndinazi! Mkani kum, nina benzi bokuchasene nomthetho » (Mateyu 7:13-23). « Musa ukuzenza » ukuvumisa, ubugqi, ukubhula ngezinkanyezi … Masibhubhise zonke izinto ezinxulumene ukuvumisa: « Eneneni, abaliqela noko kwabo babeqhelisela ubugcisa bomlingo bazizisa ndawonye iincwadi zabo baza bazitshisa phambi kwakhe wonk’ ubani. Yaye bawabala ndawonye amaxabiso azo, bazifumana zixabisa amaqhosha esilivere angamashumi amahlanu amawaka. Ngaloo ndlela ilizwi likaYehova lahlala likhula yaye lisoyisa ngendlela enamandla » (Izenzo 19:19, 20).
Musa ukubukela iifilimu okanye iifoto zoononopopasho okanye ezinobundlobongela. Ukuyeka ukugembula, ukusetyenziswa kweziyobisi, njenge-marijuana, i-betel, iteksi, utywala obuninzi, abangaphezu kwemfuneko utywala: « Ngenxa yoko ndiyanibongoza ngeemfesane zikaThixo, bazalwana, ukuba niyinikele imizimba yenu ibe yimibingelelo ephilayo, engcwele, eyamkelekileyo kuThixo, inkonzo ke leyo engcwele ngokwamandla enu engqiqo » (Roma 12:1, Mateyu 5:27-30, INdumiso 11:5).
Ukuziphatha kakubi ngokwesini (ubuhenyu): ukukrexeza, isondo esingatshatanga (isilisa / isetyhini), phakathi ubulili efanayo: « Intoni! Anazi na ukuba abantu abangengomalungisa abayi kubudla ilifa ubukumkani bukaThixo? Ningalahlekiswa. Abahenyuzi, nabanquli-zithixo, nabakrexezi, namadoda agcinelwe iinjongo ezingezozamvelo, namadoda alala namadoda, namasela, nabantu ababawayo, namanxila, nabatshabhisi, nabaphangi abayi kubudla ilifa ubukumkani bukaThixo » (1 Korinte 6:9,10). « Umtshato mawubekeke phakathi kwenu nonke, nesilili somtshato masingadyojwa, kuba uThixo uya kubagweba abahenyuzi nabakrexezi » (Hebhere 13:4).
IBhayibhile iyalahla isithembu, nawuphi na umntu kule meko ofuna ukwenza intando kaThixo, kufuneka abuyele imeko yakhe ngokuhlala nomfazi wakhe wokuqala owathathileyo (1 Timoti 3: 2). IBhayibhile iyakwenqabela masturbation: « Bhubhisani, ke ngoko, amalungu enu omzimba asemhlabeni, uhenyuzo, ukungahlambuluki, inkanuko yesini, umnqweno owenzakalisayo, nokubawa, okulunqulo-zithixo » (Kolose 3:5).
Ukuphepha ukuba adle igazi, nokuba kwimeko yokunyanga (ukumpontshelwa igazi): « Kuphela yinyama enomphefumlo wayo—igazi layo—eningamele niyidle » (Genesis 9: 4) (The Spiritual Man and the Physical Man (Hebrews 6:1)).
Zonke izinto ezigwetywe yiBhayibhile azichazwa kule sifundo seBhayibhile. UmKristu okhulileyo kunye nolwazi olufanelekileyo lwemigaqo yeBhayibhile uya kuqonda umahluko phakathi « kokulungileyo » kunye « nobubi », nangona kungabhaliwe ngqo kwiBhayibhile: « Kodwa ukutya okuqinileyo kokwabantu abaqolileyo, abo bathe ngokuwasenzisa amandla abo okuqonda bawaqeqeshela ukwahlula okulungileyo nokubi » (Hebhere 5:14) (Achieving Spiritual Maturity (Hebrews 6:1)).
***
6 – Yintoni enokwenziwa ngaphambi kwembandezelo enkulu?
« Onobuqili uyayibona intlekele azifihle; ke abangenamava badlula kuyo bafumane isohlwayo »
(IMizekeliso 27: 12)
Njengoko imbandezelo enkulu isondela, « intlekele »,
Yintoni esinokuyenza ukuzilungiselela?
Ukulungiselela kokomoya ngaphambi kwembandezelo enkulu
« Kuya kuthi wonk’ ubani obiza egameni likaYehova asindiswe »
(Yoweli 2: 32)
Oku kulungiselela kwangaphambili kunokushwankathelwa ngesivakalisi: Khangela uYehova:
« Ngaphambi kokuba ummiselo uzale nantoni na, ngaphambi kokuba loo mini idlule kanye njengomququ, ngaphambi kokuba umsindo kaYehova ovuthayo unifikele, ngaphambi kokuba inifikele imini yomsindo kaYehova, funani uYehova, nonke balulamileyo bomhlaba, baqhelisele isigwebo Sakhe. Funani ubulungisa, funani ululamo. Mhlawumbi niya kufihlwa ngemini yomsindo kaYehova” (Zefaniya 2:2,3). Ukufuna uYehova kukufunda ukumthanda nokumazi.
Ukuthanda uThixo kukwamkela ukuba unegama: Yehova (YHWH) (Mateyu 6: 9 « Malingcwaliswe igama lakho »).
Njengoko uYesu Kristu watshoyo, owona mthetho ubalulekileyo luthando ngoThixo: « Wathi kuye: “‘Uze umthande uYehova uThixo wakho ngentliziyo yakho iphela nangomphefumlo wakho uphela nangengqondo yakho iphela.’ Lo ngowona myalelo mkhulu nowokuqala » (Matewu 22:37,38).
Olu thando lukaThixo luhamba ngomthandazo. UYesu Krestu wanika icebiso eliqinisekileyo kumthandazo kaMateyu 6: « Xa nithandaza, nize ningabi njengabahanahanisi; ngokuba bathanda ukuthandaza bemi kwizindlu zesikhungu nakwiimbombo zeendlela eziphangaleleyo ukuze babonakale ebantwini. Inene ndithi kuni, Sebewufumene ngokupheleleyo umvuzo wabo. Noko ke, wena, xa uthandaza, ngena egumbini lakho langasese uze, wakuba uluvalile ucango lwakho, uthandaze kuYihlo osemfihlekweni; yaye uYihlo okhangela emfihlekweni uya kukubuyekeza. Kodwa xa uthandaza, ungaphindaphindani nento enye, njengokuba besenza abantu beentlanga, kuba becinga ukuba baya kuviwa ngenxa yokusebenzisa kwabo amazwi amaninzi. Ngoko, ze ningafani nabo, kuba uThixo uYihlo uyakwazi enikusweleyo ningekamceli. “Ngoko ke, nina nize nithandaze ngale ndlela: “‘Bawo wethu osemazulwini, malingcwaliswe igama lakho. Mabufike ubukumkani bakho. Makwenzeke ukuthanda kwakho nasemhlabeni, njengasezulwini. Siphe namhlanje isonka sethu sale mini; uze usixolele amatyala ethu, njengokuba nathi sibaxolele abanamatyala kuthi. Ungasingenisi ekuhendweni, kodwa sihlangule kulowo ungendawo.’ “Kuba ukuba niyabaxolela abantu izigqitho zabo, noYihlo osemazulwini uya kunixolela; kanti ukuba anibaxoleli abantu izigqitho zabo, noYihlo akayi kunixolela ezenu izigqitho » (Mateyu 6:5-15).
UYehova uThixo ucela ukuba ubudlelwane bethu naye bube bodwa: « Hayi anditsho; kodwa ndithi izinto iintlanga ezizibingelelayo zizibingelela kwiidemon, kungekhona kuThixo; kwaye andifuni nibe nesabelo needemon. Aninakusela indebe kaYehova nendebe yeedemon; aninakuba nenxaxheba “etafileni kaYehova” nasetafileni yeedemon. Okanye “simenza abe nekhwele na uYehova”? Asomelelanga ngakumbi kunaye,+ andibi kunjalo? » (1 Korinte 10:20-22).
Ukuthanda uThixo kukuqaphela, ukuba uThixo unonyana, uYesu Kristu. Simele simthande kwaye sibe nokholo kwidini lakhe elivumela ukuxolelwa kwezono zethu. U-Yesu Krestu kuphela kwendlela eya kubomi obungenasiphelo kwaye uThixo ufuna ukuba siyamkele: « UYesu wathi kuye: “Ndim indlela nenyaniso nobomi. Akukho bani uzayo kuBawo ngaphandle kokuza ngam »; « Oku kuthetha ubomi obungunaphakade, ukungenisa kwabo ulwazi ngawe, wena ukuphela koThixo oyinyaniso, nangalowo umthumileyo, uYesu Kristu » (Yohane 14:6; 17:3).
Owesibini umthetho obalulekileyo, ngokukaYesu Kristu, kukuba sibathande abamelwane bethu: « Owesibini, njengawo, ngulo, ‘Uze umthande ummelwane wakho njengawe siqu.’ Kule miyalelo yomibini kuxhomekeke uMthetho uphela, nabaProfeti »(UMateyu 22:39,40); « Ngako oko bonke baya kwazi ukuba ningabafundi bam, ukuba ninothando phakathi kwenu » (Yohane 13:35). Ukuba siyamthanda uThixo, kufuneka sibathande nabamelwane bethu: « Lowo ungenaluthando akamazi uThixo, kuba uThixo uluthando » (1 Yohane 4:8).
Ukuba siyamthanda uThixo, siya kufuna ukumkholisa ngokuziphatha okuhle: « Ukuxelele, mntundini wasemhlabeni, okulungileyo. Kwaye yintoni ayibizayo kuwe uYehova ngaphandle kokuqhelisela okusesikweni nokuthanda ububele nokuthozama ekuhambeni noThixo wakho? » (Mika 6:8).
Ukuba siyamthanda uThixo, siya kuphepha ukuba nehambo engamkholisiyo: “ Intoni! Anazi na ukuba abantu abangengomalungisa abayi kubudla ilifa ubukumkani bukaThixo?Ningalahlekiswa. Abahenyuzi, nabanquli-zithixo, nabakrexezi, namadoda agcinelwe iinjongo ezingezozamvelo, namadoda alala namadoda, namasela, nabantu ababawayo, namanxila, nabatshabhisi, nabaphangi abayi kubudla ilifa ubukumkani bukaThixo” (1 Korinte 6:9,10).
Ukuthanda uThixo kukwamkela ukuba asikhokele kwilizwi lakhe iBhayibhile. Kufuneka siyifunde yonke imihla ukuze simazi ngakumbi uThixo kunye nonyana wakhe uYesu Krestu. Ibhayibhile sisikhokelo sethu esisinikwe nguThixo: « Ilizwi lakho lisisibane elunyaweni lwam, nokukhanya kwindlela yam » (Iindumiso 119:105). Ibhayibhile ekwi-Intanethi iyafumaneka kule ndawo kunye nezinye iivesi zeBhayibhile ukuze uzuze ngakumbi kwisikhokelo sakhe (UMateyu izahluko 5-7: Intshumayelo yasentabeni, incwadi yeeNdumiso, IMizekeliso, iiVangeli ezine uMateyu, uMarko, uLuka, noYohane, kunye nezinye iicatshulwa ezininzi zebhayibhile (2Timoteo 3: 16,17)).
Yintoni ekufuneka uyenze ngexesha leMbandezelo eNkulu
Ngokwebhayibhile kukho iimeko ezintlanu ezibalulekileyo eziya kuthi zisivumele ukuba sifumane inceba kaThixo ngexesha lembandezelo enkulu:
1 – Kukubiza igama likaYehova ngomthandazo: « Kuya kuthi wonk’ ubani obiza egameni likaYehova asindiswe » (Yoweli 2: 32).
2 – Ukuze ube nokholo kwidini lika Krestu lokufumana uxolelo lwezono: « Emva koko, khangela! ndabona naso isihlwele esikhulu, ekungekho mntu wakwaziyo ukusibala, siphuma kuzo zonke iintlanga nezizwe nezizwana neelwimi, simi phambi kwetrone naphambi kweMvana, sambethe imiwunduzo emhlophe; yaye kwakukho amasebe esundu ezandleni zaso. (…) Ndathi kuye: “Nkosi yam, nguwe owaziyo.” Waza wathi kum: “Aba ngabo baphuma embandezelweni enkulu, bayihlamba imiwunduzo yabo bayenza mhlophe egazini leMvana » (ISityhilelo 7:9-17). Esi sibhalo sichaza ukuba isihlwele esikhulu esiya kusinda kwimbandezelo enkulu siya kuba nokholo kwixabiso lokucamagushela igazi likaKristu ukuze kuxolelwe izono.
Imbandezelo enkulu iya kuba ngumzuzu wentlekele ebantwini: UYehova uya kucela « ixesha lokulila » kwabo baya kusinda kwimbandezelo enkulu.
3 – Isililo ngexabiso ebekufanele ukuba lihlawulwe nguYehova ukusigcina siphila: Ubomi obungenasono bukaKristu: « Ndiza kuthululela phezu kwendlu kaDavide naphezu kwabemi baseYerusalem umoya wobabalo nezibongozo, kwaye ngokuqinisekileyo baya kukhangela kuLowo bamhlabayo, yaye ngokuqinisekileyo baya kumenzela isijwili njengokwenzelwa isijwili konyana okuphela kwakhe; kuya kubakho isijwili esikrakra ngenxa yakhe njengaxa kukho isijwili esikrakra ngenxa yonyana olizibulo. Ngaloo mini siya kuba sikhulu isijwili eYerusalem, njengesijwili saseHadadrimon ethafeni lentlambo yaseMegido » (Zekariya 12:10,11).
Njengenxalenye yesi sikhalazo, uYehova uThixo uya kuba nenceba ebantwini abayithiyileyo le nkqubo ingekho sikweni, ngokutsho kukaHezekile 9: « Waza uYehova wahlabela mgama wathi kuyo: “Dlula phakathi esixekweni, phakathi eYerusalem, uze ubeke uphawu emabunzini abantu abancwinayo nabagcumayo ngenxa yezinto ezicekisekayo ezenziwa phakathi kwaso » (Hezekile 9:4). thelekisa kunye nengcebiso kaKristu « ukhumbule umfazi kaLote ». Umfazi kaLote wabhubha ngenxa yoku « kuzisola » ngento ayishiya ngasemva (uLuka 17: 32)).
4 Ukuzila ukutya: « Vuthelani isigodlo eZiyon. Ngcwalisani ixesha lokuzila ukutya. Bizelani ndawonye indibano engcwele. Hlanganisani abantu. Ngcwalisani ibandla. Qokelelani amadoda amadala ndawonye. Hlanganisani abantwana nabanya ibele » ( Yoweli 2:15,16, umxholo oqhelekileyo kwesi sibhalo yimbandezelo enkulu (Yoweli 2: 1,2)).
5 – Ukungabelani ngesondo: « Umyeni makaphume kwigumbi lakhe elingaphakathi, nomtshakazi kwigumbi lakhe lomsitho womtshato » (Yoweli 2:15,16). « Ukuphuma » kwendoda nomfazi kwi « gumbi lingaphakathi » okanye « kwigumbi lakhe » sisenzo ukungabelani ngesondo. Esi siphakamiso siphindaphindwe ngendlela efanayo kwisiprofetho sikaZakariya isahluko 12 esilandela « njengesijwili saseHadadrimon ethafeni lentlambo yaseMegido »: « zonke iintsapho eziseleyo, intsapho nganye iyodwa, nabafazi bayo bebodwa » (Zakhariya 12: 12-14). Ibinzana elithi « nabafazi bayo bebodwa » elithetha ukungabelani ngesondo (Jonga ibinzana elichaseneyo evusa ubudlelwane bezesondo, bona u-Isaya 8:3 « ndasondela kumprofetikazi, wakhulelwa »).
Yintoni omele uyenze emva kwembandezelo enkulu
Zimbini iingcebiso eziphambili zikaThixo:
1 – Ukubhiyozela ubungangamsha bukaYehova nokukhululwa kwabantu: « Kuya kuthi ke, ngokubhekisele kuye wonk’ ubani oseleyo kuzo zonke iintlanga ezingenela iYerusalem, anyuke iminyaka ngeminyaka aye kuqubuda kuKumkani, uYehova wemikhosi, nokuya kubhiyozela umthendeleko weminquba » (Zekaria 14:16).
2 – Ukucocwa komhlaba iinyanga ezisi-7, emva kwembandezelo enkulu, kude kube ngumhla we-10 « nisan » (inyanga yekhalenda yamaJuda) (Hezekile 40:1,2): « Nabo bendlu kaSirayeli kuya kufuneka babangcwabe ngenjongo yokuhlambulula ilizwe, kangangeenyanga ezisixhenxe” (Hezekile 39:12).
Ukuba unemibuzo, okanye ungathanda ulwazi olongezelelweyo, unganqikazi ukuqhakamshelana nendawo okanye iakhawunti ye-Twitter yale ndawo. Ngamana uThixo angazisikelela iintliziyo ezinyulu ngoNyana wakhe uYesu Krestu. Amen (Yohane 13:10).
***
Table of contents of the http://yomelyah.fr/ website
Reading the Bible daily, this table of contents contains informative Bible articles (Please click on the link above to view it)…
Table of languages of more than seventy languages, with six important biblical articles, written in each of these languages…
Site en Français: http://yomelijah.fr/
Sitio en español: http://yomeliah.fr/
Site em português: http://yomelias.fr/
You can contact to comment, ask for details (no marketing)…
***