
Isingeniso
Izwi lakho liyisibani ezinyaweni zami nokukhanya endleleni yami
( IHubo 119:105 )
IBhayibheli liyiZwi likaNkulunkulu, eliqondisa izinyathelo zethu futhi liseluleka ezinqumweni okumelwe sizenze nsuku zonke. Njengoba kulotshiwe kuleHubo, iZwi lakhe lingaba isibani ezinyaweni zethu nasezinqumweni zethu.
IBhayibheli liyincwadi evulekile ebhalelwe amadoda, abesifazane nabantwana, ephefumulelwe uNkulunkulu. Unomusa; ufuna injabulo yethu. Ngokufunda incwadi yezAga, UmShumayeli, noma iNtshumayelo YaseNtabeni (kuMathewu, izahluko 5 kuya ku-7), sithola iseluleko kuKristu sokuba nobuhlobo obuhle noNkulunkulu nomakhelwane bethu, okungenzeka kube ubaba, umama, ingane, noma abanye abantu. Ngokufunda lesi seluleko esilotshwe ezincwadini nasezincwadini zeBhayibheli, njengalezo zomphostoli uPawulu, uPetru, uJohane, nezabafundi uJakobe noJuda (abafowabo bakaJesu ngamzali munye), njengoba zilotshwe encwadini yezAga, siyoqhubeka sikhula ekuhlakanipheni kokubili phambi kukaNkulunkulu nakubantu, ngokukusebenzisa.
LeliHubo lithi iZwi likaNkulunkulu, iBhayibheli, lingaba ukukhanya endleleni yethu, okungukuthi, iziqondiso ezinkulu zikamoya ezimpilweni zethu. UJesu Kristu wabonisa isiqondiso esiyinhloko mayelana nethemba, leso sokuthola ukuphila okuphakade: “Lokhu kungukuphila okuphakade, ukuba bazi wena-Nkulunkulu wedwa oqinisileyo, nomthumileyo, uJesu Kristu” ( Johane 17:3 ). INdodana kaNkulunkulu yakhuluma ngethemba lovuko yaze yavusa abantu abaningana phakathi nenkonzo yayo. Uvuko oluyisimangaliso lwalungolomngane wakhe uLazaru, owayesenezinsuku ezintathu efile, njengoba kulandiswa eVangelini likaJohane ( 11:34-44 ).
Le ngosi yeBhayibheli iqukethe izihloko zeBhayibheli eziningana ngolimi olukhethayo. Nokho, ngesiNgisi, iSpanishi, isiPutukezi, nesiFulentshi kuphela, kunenqwaba yezihloko zeBhayibheli eziduduzayo eziklanyelwe ukukukhuthaza ukuba ufunde iBhayibheli, uliqonde, futhi ulisebenzise, unomgomo wokuba (noma ukuqhubeka uphila) nokuphila okujabulisayo, unokholo ethembeni lokuphila okuphakade ( Johane 3:16, 36 ). UneBhayibheli eliku-inthanethi, futhi izixhumanisi zalezi zihloko zingaphansi kwekhasi (elibhalwe ngesiNgisi. Ukuze uhumushe ngokuzenzakalelayo, ungasebenzisa i-Google Translate).
***
1 – Wokugubha inkumbulo ukufa kukaJesu Kristu
Umkhosi wokukhumbula ukufa kukaKristu uzoba
UMsombuluko, Mashi 30, 2026,
ngemva kokushona kwelanga
(ngokwenyanga entsha yezinkanyezi)
« Ngoba, ngempela, uKristu iphasika lethu uye wenziwa umhlatshelo »
(1 Korinte 5:7)
Sicela uchofoze isixhumanisi ukuze ubone ukufingqa kwendatshana
Incwadi evulekile eya eBandleni LobuKristu LoFakazi BakaJehova
Bazalwane nodade abathandekayo kuKristu,
AmaKristu anethemba lokuphila phakade emhlabeni kumelwe alalele umyalo kaKristu wokuba adle isinkwa esingenamvubelo futhi aphuze inkomishi ngesikhathi sokukhumbula ukufa kwakhe okuwumhlatshelo
(Johane 6:48-58)
Njengoba usuku lokukhumbula ukufa kukaKristu lusondela, kubalulekile ukulalela umyalo kaKristu mayelana nalokho okufanekisela umhlatshelo wakhe, okungukuthi umzimba wakhe negazi lakhe, okufanekiselwa isinkwa esingenamvubelo nengilazi yewayini. Ngesinye isikhathi, ekhuluma ngemana elawa ezulwini, uJesu Kristu wathi: “UJesu wathi kuwo: “Ngiqinisile impela ngithi kini, ngaphandle kokuba nidle inyama yeNdodana yomuntu niphuze negazi layo, ngeke nikuthole ukuphila. Noma ubani odla inyama yami, aphuze negazi lami uyothola ukuphila okuphakade, mina ngiyomvusa ngosuku lokugcina” (Johane 6:48-58). Abanye bangaphikisa ngokuthi akazange awakhulume la mazwi njengengxenye yalokho okwakuyoba isikhumbuzo sokufa kwakhe. Le mpikiswano ayiphikisani nesibopho sokuhlanganyela kulokho okufanekisela inyama negazi lakhe, okungukuthi isinkwa esingenamvubelo nendebe yewayini.
Ukuvuma okwesikhashana ukuthi kwakuyoba nomehluko phakathi kwalezi zinkulumo nokugubha isikhumbuzo, khona-ke umuntu kumelwe abhekisele esibonelweni salo, umkhosi wePhasika (“uKristu iphasika lethu wenziwa umhlatshelo” 1 Korinte 5:7 ; Heberu 10:1). Obani okwakumelwe bagubhe iPhasika? Abasokile kuphela ( Eksodusi 12:48 ). U-Eksodusi 12:48 , ubonisa ukuthi ngisho nomfokazi wayengahlanganyela ePhasikeni, uma nje esokile. Ukuhlanganyela ePhasika kwakuyisibopho ngisho nakumuntu wezizwe ( bheka ivesi 49 ): “Uma kukhona isihambi esihlala nani, naso kufanele siwulungise umhlatshelo wePhasika oya kuJehova. Kufanele senze ngokuvumelana nemithetho yePhasika nenqubo yalo ebekiwe. Kufanele kube nomthetho owodwa kini, koyisifiki nakowokuzalwa ezweni” (Numeri 9:14). “Nina eningabebandla nesifiki esihlala nani niyoba nomthetho owodwa. Kuyoba umthetho waphakade kuzo zonke izizukulwane zenu. Isifiki kufanele sifane nani phambi kukaJehova” (Numeri 15:15). Ukuhlanganyela ePhasikeni kwakuyisibopho esibalulekile, futhi uJehova uNkulunkulu, mayelana nalo mkhosi, akazange enze mehluko phakathi kwama-Israyeli nabafokazi.
Kungani kuphikelela ukuthi umuntu angamazi wayenesibopho sokugubha iPhasika? Ngoba impikiswano eyinhloko yalabo abenqabela ukuhlanganyela kulokho okufanekisela umzimba kaKristu kumaKristu athembekile anethemba lasemhlabeni, iwukuthi abayona ingxenye ‘yesivumelwano esisha,’ futhi abayona ingxenye ka-Israyeli ongokomoya. Nokho ngokwephethini yePhasika, umuntu ongeyena umIsrayeli wayengagubha iPhasika… Imelelani incazelo engokomoya yokusoka?Ukulalela uNkulunkulu (Duteronomi 10:16; Roma 2:25-29). Ukungasoki okungokomoya kumelela ukungalaleli uNkulunkulu noKristu (IzEnzo 7:51-53) Impendulo inemininingwane ngezansi.
Ingabe ukudla isinkwa nokuphuza indebe yewayini kuxhomeke ethembeni lasezulwini noma lasemhlabeni? Uma la mathemba amabili efakazelwa, ngokuvamile, ngokufunda zonke izimemezelo zikaKristu, zabaphostoli ngisho nababephila ngesikhathi sabo, siyaqaphela ukuthi akukhulunywa ngazo ngokuqondile eBhayibhelini. Ngokwesibonelo, uJesu Kristu wayevame ukukhuluma ngokuphila okuphakade, ngaphandle kokuhlukanisa phakathi kwethemba lasezulwini nelasemhlabeni ( Mathewu 19:16, 29; 25:46; Marku 10:17, 30; Johane 3:15, 16, 36; 4:14; 35; 5:24, 28, 29 (ekhuluma ngovuko, akasho ngisho nokuthi luyoba semhlabeni (nakuba luyoba khona)), 39; 6:27,40 ,47,54 (kukhona ezinye izikhombo eziningi lapho uJesu Kristu engahlukanisi khona phakathi kokuphila okuphakade ezulwini noma emhlabeni)). Ngakho-ke, la mathemba amabili akufanele ahlukanise phakathi kwamaKristu kumongo wokugubha isikhumbuzo. Futhi-ke, ukwenza la mathemba amabili ancike ekudleni isinkwa nasekuphuzeni indebe akunasisekelo ngokuphelele seBhayibheli.
Ekugcineni, kumongo kaJohane 10, ukusho ukuthi amaKristu anethemba lasemhlabeni ayoba “ezinye izimvu,” hhayi ingxenye yesivumelwano esisha, kuphambene ngokuphelele naso sonke lesi sahluko. Njengoba ufunda lesi sihloko (ngezansi), “Ezinye Izimvu”, esihlola ngokucophelela umongo nemifanekiso kaKristu, kuJohane 10, uzoqaphela ukuthi akakhulumi ngezivumelwano, kodwa ukhuluma ngobuyena bukaMesiya weqiniso. “Ezinye izimvu” zingamaKristu angewona amaJuda. KuJohane 10 neyoku-1 Korinte 11, akukho ukwenqabela kweBhayibheli ngokumelene namaKristu athembekile anethemba lokuphila okuphakade emhlabeni futhi anokusokwa okungokomoya kwenhliziyo, ekudleni isinkwa nokuphuza indebe yewayini lesikhumbuzo.
Imikhonzo yabazalwane.
***
Umkhosi wokukhumbula ukufa kukaKristu uzoba
UMsombuluko, Mashi 30, 2026,
ngemva kokushona kwelanga
(ngokwenyanga entsha yezinkanyezi)
– Iphasika liyisibonelo sezimfuneko zikaNkulunkulu zokugubha wokugubha ukufa kukaJesu Kristu: « ngoba lezo zinto ziyisithunzi sezinto ezizokuza, kodwa okungokoqobo kungokukaKristu » (Kolose 2:17). « Ngoba, njengoba uMthetho unesithunzi sezinto ezinhle ezizayo, kodwa kungezona lezo zinto uqobo » (Hebheru 10: 1).
– Abasokile kuphela ababengakugubha iPhasika: « Uma kwenzeka umfokazi egogobala kuwe futhi ngempela ezogubhela uJehova iphasika, makusokwe bonke abesilisa bakhe. Khona-ke angaqala ukusondela ukuba aligubhe; futhi kumelwe afane nowokuzalwa ezweni. Kodwa akukho muntu ongasokile ongalidla » (Eksodusi 12:48).
– AmaKristu awona ngaphansi kwesibopho sokusoka ngokomzimba. Ukusoka kwakhe kuba ngokomoya: « Kumelwe nisoke ijwabu lezinhliziyo zenu futhi ningabe nisazenza lukhuni izintamo zenu » (Duteronomi 10:16, IzEnzo 15: 19,20,28,29 « Isimemezelo sobuphostoli », Roma 10: 4 « Ngoba uKristu uyisiphetho soMthetho » (owanikwa kuMose)).
– « Ukusoka ngokomoya » kwenhliziyo kusho ukulalela uNkulunkulu nendodana yakhe uJesu Kristu: « Eqinisweni, ukusoka kunenzuzo kuphela uma ugcina umthetho; kodwa uma uyiseqamthetho, ukusoka kwakho sekuye kwaba ukungasoki. Ngakho-ke, uma umuntu ongasokile egcina izimfuneko zoMthetho ezilungile, ukungasoki kwakhe kuyobalwa njengokusoka, akunjalo? Futhi umuntu ongasokile ngokwemvelo, ngokufeza uMthetho, uyokwahlulela wena oyiseqamthetho nakuba unesimiso sawo esilotshiwe kanye nokusoka. Ngoba umJuda akuyena lowo onguye ngaphandle, nokusoka akukhona lokho okungaphandle enyameni. Kodwa umJuda yilowo onguye ngaphakathi, nokusoka kwakhe yilokho kwenhliziyo ngomoya, hhayi ngesimiso esilotshiwe. Udumo lwakhe lowo aluveli kubantu, kodwa luvela kuNkulunkulu » (Roma 2:25-29).
– Ukungasoki okungokomoya kusho ukungalaleli uNkulunkulu nendodana yakhe uJesu Kristu: « Madoda ayizijaka nangasokile ezinhliziyweni nasezindlebeni, ngaso sonke isikhathi nimelana nomoya ongcwele; njengoba kwenza okhokho benu, nani nenza kanjalo. Yimuphi kubaprofethi okhokho benu abangazange bamshushise? Yebo, bababulala labo abamemezela kusengaphambili ukuza koLungileyo, nina eseningabakhapheli nababulali bakhe manje, nina enawamukela uMthetho njengoba wawudluliselwa yizingelosi kodwa eningawugcinanga » (IzEnzo 7:51-53).
– « Ukusoka ngokomoya » kwenhliziyo kuyadingeka ukuba wokugubha inkumbulo ukufa kukaJesu Kristu (noma yikuphi ithemba lobuKristu (ezulwini noma emhlabeni)): « Okokuqala, umuntu makazivumele yena ngemva kokuhlolisisa, kanjalo makasidle isinkwa futhi ayiphuze indebe » (1 Korinte 11:28).
– UmKristu kufanele ahlole unembeza ngaphambi wokugubha ukufa kukaJesu Kristu. Uma ebona ukuthi unonembeza ohlanzekile phambi kukaNkulunkulu, ukuthi une ukusoka okungokomoya, khona-ke angakwazi ukuhlanganyela wokugubha inkumbulo ukufa kukaJesu Kristu (noma yiliphi ithemba lobuKristu (ezulwini noma emhlabeni).
– Umyalo ocacile kaKristu, ukuba adle « umzimba » wakhe kanye « negazi » lakhe ngokomfanekiso, umema wonke amaKristu athembekile ukuba adle « isinkwa esingenamvubelo », emele « inyama » yakhe futhi aphuze ukusika, ukumelela « igazi » lakhe: « Mina ngiyisinkwa sokuphila. Okhokho benu balidla imana ehlane kodwa nokho bafa.Yilesi isinkwa esehla ezulwini, ukuze sidliwe yinoma ubani, angafi. Mina ngiyisinkwa esiphilayo esehle ezulwini; uma umuntu esidla lesi sinkwa uyophila kuze kube phakade; futhi, ngempela isinkwa engizosinikela ngenxa yokuphila kwezwe siyinyama yami.” Ngakho-ke amaJuda aqala ukuphikisana, ethi: “Lo muntu angasinika kanjani inyama yakhe ukuba siyidle na?” Ngakho uJesu wathi kuwo: “Ngiqinisile impela ngithi kini, Ngaphandle kokuba nidle inyama yeNdodana yomuntu niphuze igazi layo, aninakho ukuphila kini ngaphakathi. Lowo odla inyama yami, aphuze igazi lami unokuphila okuphakade, ngiyomvusa+ ngosuku lokugcina; ngoba inyama yami iwukudla isibili, negazi lami liyisiphuzo isibili. Odla inyama yami aphuze igazi lami, uhlala emunye nami, nami ngimunye naye. Njengoba nje uBaba ophilayo angithuma futhi ngiphila ngenxa kaBaba, nalowo ongidlayo, yebo lowo uyophila ngenxa yami. Yilesi isinkwa esehle ezulwini. Akunjengesikhathi lapho okhokho benu babedla kodwa nokho bafa. Odla lesi sinkwa uyophila kuze kube phakade » (Johane 6:48-58).
– Ngakho-ke, wonke amaKristu athembekile, noma yiliphi ithemba lobuKristu, ezulwini noma emhlabeni, kufanele bathathe isinkwa « newayini » wokugubha inkumbulo ukufa kukaJesu Kristu, ngumyalo kaKristu: » Ngakho uJesu wathi kuwo: “Ngiqinisile impela ngithi kini, Ngaphandle kokuba nidle inyama yeNdodana yomuntu niphuze igazi layo, aninakho ukuphila kini ngaphakathi. (…) Njengoba nje uBaba ophilayo angithuma futhi ngiphila ngenxa kaBaba, nalowo ongidlayo, yebo lowo uyophila ngenxa yami » (Johane 6:53,57).
– Isikhumbuzo sokufa kukaKristu kufanele sigubha phakathi kwabalandeli bakaKristu abathembekileyo: « Ngenxa yalokho, bazalwane, lapho nibuthana ndawonye ukuba nisidle, lindanani » (1 Korinte 11:33).
– Uma ufisa ukubamba iqhaza inkumbulo ukufa kukaJesu Kristu, futhi awukho amaKristu, kufanele ubhapathizwe, ufisa ngobuqotho ukulalela imiyalo kaKristu: « Ngakho-ke hambani niyokwenza abantu bazo zonke izizwe babe abafundi, nibabhapathize egameni likaYise neleNdodana nelomoya ongcwele, nibafundise ukugcina konke enginiyale ngakho. Bhekani! Nginani izinsuku zonke kuze kube isiphelo sesimiso sezinto » (Mathewu 28:19,20).
Indlela yokugubha inkumbulo yokufa kukaJesu Kristu?
« Qhubekani nikwenza lokhu ningikhumbula »
(Luka 22:19)
Ngemva kokuboshwa kwefindo kwePhasika, uJesu Kristu esungulwe imodeli ukugujwa ngekusasa bakhumbule ukufa kwakhe (Luka 22: 12-18). Kulezi zindatshana zeBhayibheli, amaVangeli:
Mathewu 26: 17-35.
Marku 14: 12-31.
Luka 22: 7-38.
UJohane isahluko 13 kuya ku-17.
UJesu wanikeza isifundo sokuthobeka, ukugeza izinyawo zabafundi bakhe (Johane 13: 4-20). Nokho, kumelwe ungacabangi lo mcimbi njengoba oyisiko uziqeqeshe ngaphambili inkumbulo (qhathanisa Johane 13:10 futhi Matthieu 15: 1-11). Nokho, indaba isitshela ukuthi emva kwalokho, uJesu Kristu « wagqoke izingubo zakhe zangaphandle ». Ngakho-ke, kumelwe sigqoke kahle (Johane 13: 10a, 12, uma kuqhathaniswa noMathewu 22: 11-13). Ngendlela, endaweni yokubulawa kukaJesu Kristu, amasosha athatha izingubo ayezigqoke ngalobo busuku. Indaba kaJohane 19: 23-24 isitshela ukuthi uJesu Kristu khona « Kodwa le ngubo yangaphansi yayingenawo umthungo, njengoba yayilukiwe bonke ubude bayo ukusuka phezulu ». UJesu Kristu wayegqoke kahle, ehambisana nokubaluleka umcimbi. Ngaphandle kokubeka imithetho engabhaliwe eBhayibhelini, sizosebenzisa ukwahlulela okuhle ngendlela yokugqoka ngayo (AmaHeberu 5:14).
UJuda Iskariyothe washiya ngaphambi mkhosi. Lokhu kubonisa ukuthi lo mkhosi kufanele kugujwe kuphela phakathi kwamaKristu athembekile (Mathewu 26: 20-25; Marku 14: 17-21; 1 Korinte 11:28,33)).
Lo mkhosi yenkumbulo kuchazwa ngobulula elikhulu: « Njengoba beqhubeka bedla, uJesu wathatha isinkwa, futhi ngemva kokusho isibusiso, wasihlephula, wasinikeza abafundi, wathi: “Thathani, yidlani. Lokhu kusho umzimba wami.” Wathatha nendebe, esebongile, wabanika yona, wathi: “Phuzani kuyo, nonke; ngoba lokhu kusho ‘igazi’ lami ‘lesivumelwano,’ elizothululwa ngenxa yabaningi ngenjongo yokuthethelelwa kwezono. Kodwa ngiyanitshela: Kusukela manje kuqhubeke angisoze ngaphuza noma yini yalo mkhiqizo womvini kuze kube yilolo suku ngiwuphuza nani umusha embusweni kaBaba.” Ekugcineni, ngemva kokuhlabelela izindumiso, baphuma baya eNtabeni Yeminqumo » (Mathewu 26: 26-30). Kristu wachaza isizathu lo mkhosi, okushiwo ngalo umhlatshelo wakhe, elimelela isinkwa esingenamvubelo, simelela umzimba wakhe ongenasono negazi indebe, lalimelela igazi lakhe. Yena wabuza abalandeli bakhe ukuba bakhumbule ukufa kwakhe njalo ngonyaka 14 Nisani (inyanga ekhalendeni lamaJuda) (Luka 22: 19).
IVangeli likaJohane lisitshela ngemfundiso kaKristu emva kwalomkhosi, mhlawumbe kuJohane 13:31 kuJohane 16:30. UJesu wathandaza kuYise, kuJohane isahluko 17. Mathewu 26:30, liyasitshela: « Ekugcineni, ngemva kokuhlabelela izindumiso, baphuma baya eNtabeni Yeminqumo ». Kungenzeka ukuthi ingoma yokudumisa ingemva komkhuleko kaJesu Kristu.
Indlela yokwenza?
Kumelwe silandele isibonelo sikaKristu. Lo mkhosi kufanele uhlelwe ngumuntu oyedwa, umdala, umfundisi, umpristi webandla lobuKristu. Uma lo mkhosi ubanjwe emndenini, uyinhloko yomndeni wamaKristu okufanele awugubhe. Ayikho indoda, owesifazane ongumKristu ukuhlela emcimbini kufanele kukhethwe phakathi kwabesifazane asebekhulile abathembekile (Thithu 2: 3). Kulesi simo, owesifazane kuyodingeka ikhava ikhanda lakhe (1 Korinte 11: 2-6).
Fike ukuhlela emcimbini anqume imfundiso kule ndaba okusekelwe indaba amaVangeli, mhlawumbe ngokufunda amazwana. Umthandazo wokugcina ozobhekiswe kuJehova uNkulunkulu izokwenziwa. Ukudumisa kungenziwa kuhlabelelwe ekukhulekeleni uJehova uNkulunkulu nangokudumisa iNdodana yakhe uJesu Kristu.
Ngokuqondene nesinkwa, kufanele esingenamvubelo. Ngewayini, kwamanye amazwe kungase kube nzima ukuthola eyodwa. Abaphathi abanquma indlela esikhundleni ngendlela efaneleke kakhulu ngesisekelo seBhayibheli (Johane 19:34). UJesu Kristu wabonisa ukuthi ezimweni ezithile ezingavamile, izinqumo ezehlukile zingenziwa futhi ukuthi ubumnene isihe sikaNkulunkulu kuzosetshenziswa kulesi senzakalo (Mathewu 12: 1-8).
Ayikho imininingwane yeBhayibheli mayelana nobude obunjalo yomcimbi. Ngakho-ke, nguye ozohlela lo mcimbi ozobonisa isahlulelo esihle. Okuwukuphela iphuzu elibalulekile kweBhayibheli mayelana isikhathi mkhosi okulandelayo: inkumbulo ukufa kukaJesu Kristu kufanele kugujwe « phakathi ezimbili ubusuku »: Ngemva kwelanga ka 13/14 « Nisani », futhi ngaphambi ukuphuma kwelanga. Johane 13: 30 lisitshela ukuthi lapho uJuda Iskariyothe waya ngaphambi emcimbini, « Kwakusebusuku » (Eksodusi 12: 6).
UJehova uNkulunkulu wabekela umthetho ePhasikeni: « Futhi umhlatshelo womkhosi wephasika akufanele uhlale kuze kube ngakusasa » (Eksodusi 34:25). Kungani? Ukufa kwegundlu lePhasika kwakuzokwenzeka « phakathi kokuhlwa okubili ». Ukufa kukaKristu, iWundlu likaNkulunkulu, kwathiwa « isahlulelo » futhi « phakathi ezimbili ubusuku », futhi ngaphambi ukuphuma kwelanga, ngaphambi ekuseni, « lingakakhali iqhude »: « Khona-ke umpristi ophakeme waklebhula izingubo zakhe zangaphandle, wathi: “Uhlambalazile! Sisabadingelani ofakazi? Bhekani! Manje senikuzwile ukuhlambalaza. Uyini umbono wenu?” Baphendula bathi: “Ufanelwe ukufa.” (…) Masinyane iqhude lakhala. UPetru wakhumbula izwi uJesu abelikhulumile, elithi: “Ngaphambi kokuba iqhude likhale, uzongiphika kathathu.” Waphumela ngaphandle wakhala kamunyu » (Math 26: 65-75; IHubo 94:20 « Kuyilapho sibiyela inkathazo ngesinqumo somthetho »; Johane 1: 29-36; Kolose 2:17; Hebheru 10: 1). Ubusisiwe amaKristu athembekile emhlabeni wonke, esebenzisa iNdodana yakhe uJesu Kristu, amen.
***
2 – Isithembiso sikaNkulunkulu
« Futhi ngizobeka ubutha phakathi kwakho nowesifazane naphakathi kwenzalo yakho nenzalo yakhe. Yona iyokulimaza ekhanda wena uyoyilimaza esithendeni »
(UGenesisi 3:15)
Sicela uchofoze isixhumanisi ukubuka ukufingqa kwendatshana
Ezinye izimvu
“Nginezinye izimvu, ezingezona ezalesi sibaya; nazo kumelwe ngizilethe, zilalele izwi lami, futhi ziyoba mhlambi munye, nomalusi munye »
(Johane 10:16)
Ukufundwa ngokucophelela kukaJohane 10:1-16 kuveza ukuthi isihloko esiyinhloko siwukubonakaliswa kukaMesiya njengomalusi weqiniso wabafundi bakhe, izimvu.
KuJohane 10:1 nakuJohane 10:16 , kulotshiwe: “Ngiqinisile impela ngithi kini, ongangeni ngesango esibayeni sezimvu kodwa akhwele udonga, uyisela nomphangi. (…) Nginezinye izimvu, ezingezona ezalesi sibaya; nazo kumelwe ngizilethe, zilalele izwi lami, futhi ziyoba mhlambi munye, nomalusi munye”. Lesi “isibaya sezimvu” simelela indawo uJesu Kristu ashumayela kuyo, iSizwe sakwa-Israyeli, kumongo woMthetho KaMose: “UJesu wabathuma laba abangu-12, wabanika lezi ziqondiso: “Ningayi emgwaqweni wezizwe, futhi ningangeni kunoma yiliphi idolobha lamaSamariya; kodwa kunalokho, yanini njalo ezimvwini ezilahlekile zendlu ka-Israyeli” (Mathewu 10:5,6). “Waphendula wathi: “Angithunyelwanga kwabanye abantu kodwa ezimvwini ezilahlekile zendlu ka-Israyeli’” (Mathewu 15:24). Lesi sibaya sezimvu futhi “siyindlu ka-Israyeli”.
KuJohane 10:1-6 kulotshiwe ukuthi uJesu Kristu wabonakala phambi kwesango lesibaya sezimvu. Lokhu kwenzeka ngesikhathi ebhapathizwa. “Umlindisango” kwakunguJohane uMbhapathizi (Mathewu 3:13). Ngokubhapathiza uJesu, owaba uKristu, uJohane uMbhapathizi wamvulela umnyango futhi wafakaza ukuthi uJesu unguKristu neWundlu likaNkulunkulu: “Ngosuku olulandelayo wabona uJesu eza kuye, wathi: “Bhekani, iWundlu likaNkulunkulu elisusa isono sezwe! » » (Johane 1:29-36).
KuJohane 10:7-15 , lapho ehlala esihlokweni esifanayo sikaMesiya, uJesu Kristu usebenzisa omunye umfanekiso ngokuzibiza ngokuthi “iSango,” okuwukuphela kwendawo yokungena ngendlela efanayo nekaJohane 14:6 : “UJesu wathi kuye: “Mina ngiyindlela neqiniso nokuphila. Akekho oza kuBaba ngaphandle kokuba eze ngami » ». Isihloko esiyinhloko salesi sihloko njalo sithi uJesu Kristu njengoMesiya. Kusukela evesini 9, lendinyana efanayo (ushintsha umfanekiso ngesinye isikhathi), uzibiza ngokuthi ungumalusi olusa izimvu zakhe ngokubenza « ngaphakathi noma ukuphuma » ukuze baphakele bona. Imfundiso igxile kuye nasendleleni okufanele anakekele izimvu zakhe. UJesu Kristu uzichaza yena njengomalusi omuhle kakhulu oyodela ukuphila kwakhe ngenxa yabafundi bakhe nothanda izimvu zakhe (ngokungafani nomalusi okhokhelwayo ongeke abeke ukuphila kwakhe engozini ngenxa yezimvu okungezona ezakhe). Nakulokhu okugxilwe ekufundiseni kukaKristu nguye uqobo njengomalusi oyozinikela ngenxa yezimvu zakhe (Mathewu 20:28).
Johane 10:16-18: “Nginezinye izimvu, ezingezona ezalesi sibaya; nazo kumelwe ngizilethe, zilalele izwi lami, futhi ziyoba mhlambi munye, nomalusi munye. Yingakho uBaba engithanda, ngoba nginikela ukuphila kwami ukuze ngiphinde ngikwamukele. Akekho okuthathayo kimi, kodwa ngikunikela ngokusuka kimi. Nginegunya lokukunikela, futhi nginegunya lokuphinde ngikwamukele. Lo myalo ngawamukela kuBaba ».
Ngokufunda lamavesi, ecabangela umongo wamavesi andulelayo, uJesu Kristu umemezela umqondo omusha ngaleso sikhathi, wokuthi wayeyonikela ngokuphila kwakhe hhayi nje ngenxa yabafundi bakhe abangamaJuda, kodwa futhi ngenxa yalabo abangewona amaJuda. Ubufakazi buwukuthi, umyalo wokugcina awunikeza abafundi bakhe, ngokuphathelene nokushumayela, yilokhu: “Kodwa nina nizokwamukela amandla lapho umoya ongcwele ufika phezu kwenu, nizoba ofakazi bami eJerusalema, kulo lonke elaseJudiya naseSamariya, nasezingxenyeni ezikude kakhulu* zomhlaba” (IzEnzo 1:8). Kusekubhabhadisweni kukaKorneliyu lapho amazwi kaKristu akuJohane 10:16 azoqala ukwenzeka khona (Bheka umlando weZenzo isahluko 10).
Ngakho, “ezinye izimvu” zikaJohane 10:16 zisebenza kumaKristu angewona amaJuda enyameni. KuJohane 10:16-18 , ichaza ubunye ekulaleleni kwezimvu kuMalusi uJesu Kristu. Wabuye wakhuluma ngabo bonke abafundi bakhe bosuku lwakhe ‘njengomhlambi omncane’: “Ungesabi mhlambi omncane, ngoba uYihlo uyakujabulela ukuninika uMbuso” (Luka 12:32). Ngakho, uJesu wakhuluma ‘ngomhlambi omncane. NgePhentekoste lika-33 C.E., abafundi bakaKristu babeyi-120 kuphela (IzEnzo 1:15). Ekuqhubekeleni phambili kokulandisa kwezEnzo, singafunda ukuthi inani labo liyokhuphukela ezinkulungwaneni ezimbalwa (IzEnzo 2:41 (imiphefumulo engu-3000); IzEnzo 4:4 (5000)). Kungakhathaliseki ukuthi kwakwenzekani, amaKristu amasha, kungakhathaliseki ukuthi ngesikhathi sikaKristu noma esabaphostoli, amelela “umhlambi omncane” ngokuqondene nenani elivamile lesizwe sakwa-Israyeli futhi kuzo zonke ezinye izizwe ngaleso sikhathi.
Masibe munye njengoba uJesu Kristu abuza uYise
« Angiceleli laba kuphela, kodwa nalabo ababa nokholo kimi ngenxa yokushumayela kwabo, ukuze bonke babe munye, njengoba nje wena, Baba, umunye nami futhi nami ngimunye nawe, ukuba nabo babe munye nathi, ukuze izwe likholwe ukuthi ungithumile » (Johane 17:20,21).
Uyini umyalezo wale mfumbe ongokwesiprofetho? UJehova uNkulunkulu wazisa ukuthi icebo lakhe lokwakha umhlaba ngabantu abalungile lizofezeka nakanjani (UGenesise 1: 26-28). UNkulunkulu uzosindisa inzalo ka-Adamu « inzalo yowesifazane » (UGenesise 3:15). Lesi siprofetho besilokhu « siyimfihlo engcwele » amakhulu eminyaka (Marku 4:11, Roma 11:25, 16:25, 1 AbaseKhorinte 2: 1,7 « imfihlo engcwele »). UJehova uNkulunkulu wayembula kancane kancane phakathi namakhulu eminyaka. Nakhu okushiwo yile mfumulo ongokwesiprofetho:
Owesifazane: umele abantu bakaNkulunkulu basezulwini: « Kwabonakala isibonakaliso esikhulu ezulwini, owesifazane evunule ngelanga, nenyanga ingaphansi kwezinyawo zakhe, nasekhanda lakhe kukhona umqhele wezinkanyezi eziyishumi nambili” (Isambulo 12:1). Owesifazane lo uchazwa ngokuthi « iJerusalema elivela phezulu »: « Kodwa iJerusalema eliphezulu likhululekile, futhi lingumama wethu » (KwabaseGalathiya 4:26). Kuchazwa ngokuthi « iJerusalema lasezulwini »: « Kodwa nisondelé eNtabeni iZiyoni nasemzini kaNkulunkulu ophilayo, iJerusalema lasezulwini, nasemashumini ezinkulungwane ezingelosi » (KumaHeberu 12:22). Eminyakeni eyizinkulungwane, njengoSara, umka-Abrahama, lo wesifazane osezulwini wayeyinyumba (kuGenesise 3:15): « Khamuluka ngenjabulo, wena wesifazane oyinyumba ongazalanga! Yenama ngokukhamuluka kwenjabulo futhi umpongoloze, wena ongazange ube nezinhlungu zokubeletha, ngoba abantwana bowesifazane olahliwe baningi kunabantwana bonomyeni,” kusho uJehova » (u-Isaya 54:1). Lesi siprofetho simemezele ukuthi lo wesifazane osezulwini uzozala izingane eziningi (iNkosi uJesu Kristu kanye namakhosi nabapristi abangu-144 000).
Inzalo sowesifazane: Incwadi yesambulo iveza ukuthi ngubani le ndodana: « Kwabonakala isibonakaliso esikhulu ezulwini, owesifazane evunule ngelanga, nenyanga ingaphansi kwezinyawo zakhe, nasekhanda lakhe kukhona umqhele wezinkanyezi eziyishumi nambili, futhi wayekhulelwe. Uyakhala ngenxa yezinhlungu zakhe nangemihelo yakhe yokubeletha. (…) Wabeletha indodana, owesilisa, ozokwelusa izizwe zonke ngenduku yensimbi. Umntanakhe wathathwa wayiswa kuNkulunkulu nasesihlalweni sakhe sobukhosi » (Isambulo 12:1,2,5). Le ndodana inguJesu Kristu, njengenkosi yombuso kaNkulunkulu: « Iyoba umuntu omkhulu ibizwe ngokuthi yiNdodana YoPhezukonke; uJehova uNkulunkulu uyoyinika isihlalo sobukhosi sikaDavide uyise, futhi iyobusa njengenkosi phezu kwendlu kaJakobe kuze kube phakade, nombuso wayo ngeke uphele” (uLuka 1:32,33, AmaHubo 2).
Inyoka yasekuqaleni nguSathane: « Ngakho waphonswa phansi udrako omkhulu, inyoka yokuqala, lowo obizwa ngokuthi uDeveli noSathane, odukisa umhlaba wonke owakhiwe; waphonswa phansi emhlabeni, nezingelosi zakhe zaphonswa phansi kanye naye” (Isambulo 12:9).
Izizukulwane zenyoka yizitha zasezulwini nezasemhlabeni: « Zinyoka, nzalo yezinyoka, nizosibalekela kanjani isahlulelo saseGehena na? Ngenxa yalesi sizathu, bhekani nginithumelela abaprofethi nabantu abahlakaniphile nabafundisi basobala. Abanye kubo nizobabulala nibabethele, futhi abanye kubo nizobabhaxabula emasinagogeni enu, nibashushise emizini ngemizi; ukuze kwehlele phezu kwenu lonke igazi elilungileyo elichithwe emhlabeni, kusukela egazini lika-Abela olungileyo kuye egazini likaZakariya indodana kaBarakiya, enambulala phakathi kwendlu engcwele ne-altare » (UMathewu 23:33-35).
Ukulimala esithendeni sowesifazane kungukufa kweNdodana kaNkulunkulu, uJesu Kristu: « Ngaphezu kwalokho, lapho ezithola esesimweni esinjengesomuntu, wazithoba futhi walalela kwaze kwaba sekufeni, yebo, ekufeni esigxotsheni sokuhlushwa” (KwabaseFiliphi 2:8). Noma kunjalo, lokhu kulimala kwesithende kwaphola ngokuvuka kukaJesu Kristu: « kodwa nabulala uMmeli Oyinhloko wokuphila. Kodwa uNkulunkulu wamvusa kwabafileyo, okuyiqiniso esingofakazi balo thina” (Izenzo 3:15).
Ikhanda elichobozekile lenyoka ingukubhujiswa kwaphakade kukaSathane nezitha zasemhlabeni zoMbuso kaNkulunkulu: « UNkulunkulu onika ukuthula, yena uzomchoboza ngokushesha uSathane ngaphansi kwezinyawo zenu » (Roma 16: 20). « UDeveli owayezidukisa waphonswa echibini lomlilo nesibabule lapho kakade kwase kukhona khona isilo sasendle nomprofethi wamanga; bayohlushwa imini nobusuku kuze kube phakade naphakade » (Isambulo 20:10).
1- UZimu wenza isivumelwano no-Abhrahama
« Futhi ngenzalo yakho zonke izizwe zomhlaba ngokuqinisekile ziyobusiswa ngenxa yokuthi ulalelé izwi lami »
(UGenesisi 22:18)
Isivumelwano sika-Abrahama siyisithembiso sokuthi bonke abantu abalalela uNkulunkulu, bazobusiswa ngenzalo ka-Abrahama. U-Abhrahama wayenendodana, u-Isaka, nonkosikazi wakhe uSara (isikhathi eside kakhulu ngaphandle kwezingane) (UGenesise 17:19). U-Abhrahama, uSara no-Isaka bangabalingiswa abaphambili emidlalweni engokwesiprofetho emelela, ngasikhathi sinye, incazelo yemfihlo engcwele nezindlela uNkulunkulu azosindisa ngazo abantu abalalelayo (UGenesise 3:15).
– UJehova uNkulunkulu umele u-Abhrahama omkhulu: « Ngoba wena unguBaba wethu; nakuba kungenzeka ukuthi u-Abrahama ngokwakhe akasazanga futhi u-Israyeli ngokwakhe angasiqapheli, kodwa wena Jehova, unguBaba wethu. Ubizwa ngokuthi uMhlengi wethu wakudala” (u-Isaya 63: 16, uLuka 16: 22).
– Owesifazane osezulwini nguSara omkhulu, isikhathi eside engenamntwana (Genesise 3:15): « Ngoba kulotshiwe ukuthi: “Thokoza, wena wesifazane oyinyumba ongazali; qhumuka umemeze kakhulu, wena wesifazane ongenayo imihelo yokubeletha; ngoba abantwana bowesifazane olahliwe baningi kakhulu kunabalowo onomyeni.” Manje thina, bazalwane, singabantwana besithembiso njengoba ayenjalo no-Isaka. Kodwa njengoba nje ngaleso sikhathi owazalwa ngendlela yenyama aqala ukushushisa owazalwa ngendlela yomoya, kunjalo namanje. Noma kunjalo, uthini umBhalo? “Xosha le sigqilakazi nendodana yaso, ngoba indodana yesigqilakazi ayisoze yaba yindlalifa kanye nendodana yowesifazane okhululekileyo.” Ngakho-ke, bazalwane, asibona abantwana besigqilakazi kodwa singabowesifazane okhululekileyo » (KwabaseGalathiya 4:27-31).
– UJesu Kristu ngu-Isaka omkhulu, inzalo ka-Abhrahama: « Izithembiso zakhulunywa ku-Abrahama nasenzalweni yakhe. Akushiwo ukuthi: “Nasezinzalweni,” njengokungathi eziningi, kodwa njengokungathi eyodwa: “Nasenzalweni yakho,” enguKristu » (Galathiya 3:16).
– Isilonda esithendeni sowesifazane osezulwini: UJehova wacela u-Abhrahama ukuthi enze umhlatshelo indodana yakhe u-Isaka. U-Abhrahama akazange anqabe (ngoba wayecabanga ukuthi uNkulunkulu uzomvusa u-Isaka ngemuva kwalomhlatshelo (Amahebheru 11: 17-19). Ngaphambi nje komhlatshelo, uNkulunkulu wavimbela u-Abrahama ukuba enze isenzo esinjalo. U-Isaka wathathelwa indawo yinqama: « Manje ngemva kwalezi zinto uNkulunkulu weqiniso wamvivinya u-Abrahama. Wathi kuye: “Abrahama!” yena wathi: “Ngilapha!” Waqhubeka wathi: “Ngicela uthathe indodana yakho, indodana yakho okuwukuphela kwayo oyithanda kakhulu, u-Isaka, uthathe uhambo oluya ezweni laseMoriya uyinikele lapho njengomnikelo wokushiswa kwenye yezintaba engizokubonisa yona.” (…) Ekugcineni bafika endaweni uNkulunkulu weqiniso ayembonise yona, u-Abrahama wakha i-altare lapho, wahlela izinkuni, wabopha u-Isaka indodana yakhe izandla nezinyawo, wambeka phezu kwe-altare phezu kwezinkuni. Khona-ke u-Abrahama welula isandla sakhe wathatha ummese wokuhlaba ukuze abulale indodana yakhe. Kodwa ingelosi kaJehova yambiza isezulwini yathi: “Abrahama, Abrahama!” yena waphendula wathi: “Ngilapha!” Yaqhubeka yathi: “Ungaseluleli isandla sakho kumfana futhi ungenzi lutho kuye, ngoba manje ngiyazi ukuthi uyamesaba uNkulunkulu ngoba awungigodlelanga indodana yakho, okuwukuphela kwayo.” Khona-ke u-Abrahama waphakamisa amehlo akhe wabheka, futhi laphaya phambili, ekujuleni kuleyo ndawo, kwakukhona inqama ibambeke ngezimpondo ehlozini. Ngakho u-Abrahama waya wayithatha inqama wanikela ngayo njengomnikelo wokushiswa esikhundleni sendodana yakhe. U-Abrahama waqamba leyo ndawo ngokuthi iJehova-jire. Yingakho ngokujwayelekile kuthiwa namuhla: “Entabeni kaJehova kuyolungiselelwa » (UGenesisi 22:1-14). UJehova wenza lomhlatshelo, yindodana yakhe uJesu Kristu, lesi sifanekiselo sesiprofetho wenza umhlatshelo obuhlungu kakhulu kuJehova uNkulunkulu (ufunda kabusha ibinzana elithi “indodana yakho okuwukuphela kwayo oyithanda kakhulu”). UJehova uNkulunkulu, u-Abrahama omkhulu, wanikela ngendodana yakhe ayithandayo uJesu Kristu, u-Isaka omkhulu ukuze asindiswe wesintu: « Ngoba uNkulunkulu walithanda izwe kangangokuba waze wanikela ngeNdodana yakhe ezelwe yodwa, ukuze wonke umuntu obonisa ukholo kuyo angabhubhi kodwa abe nokuphila okuphakade. (…) Obonisa ukholo eNdodaneni unokuphila okuphakade; ongayilaleli iNdodana ngeke akubone ukuphila, kodwa ulaka lukaNkulunkulu luhlezi phezu kwakhe” (Johane 3:16,36). Ukugcwaliseka kokugcina kwesithembiso esenziwa ku-Abrahama kuzofezeka ngesibusiso esingapheli sabantu abalalelayo : « Ngemva kwalokho ngezwa izwi elikhulu livela esihlalweni sobukhosi lithi: “Bheka! Itende likaNkulunkulu likanye nabantu, uyohlala nabo, babe ngabantu bakhe. UNkulunkulu ngokwakhe uyoba nabo. Uyosula zonke izinyembezi emehlweni abo, ukufa ngeke kusaba khona, noma ukulila noma ukukhala noma ubuhlungu ngeke kusaba khona. Izinto zangaphambili zidlulile” (Isambulo 21:3,4).
2 – Sivumelwano sokusoka
« Wamnika nesivumelwano sokusoka; kanjalo wazala u-Isaka futhi wamsoka ngosuku lwesishiyagalombili, u-Isaka wazala uJakobe, uJakobe wazala izinhloko zemikhaya eziyishumi nambili »
(Izenzo 7:8)
Isivumelwano sokusoka kwakufanele sibe uphawu lwabantu bakaNkulunkulu, ngaleso sikhathi u-Israyeli wasemhlabeni. Inokubaluleka okungokomoya, okuphawulwe enkulumweni kaMose ebhalwe encwadini kaDuteronomi: « Kufanele usoke ijwabu lenhliziyo yakho ungayenzi lukhuni intamo yakho » (Duteronomi 10:16). Ukusoka kusho enyameni okuhambelana nenhliziyo engokomfanekiso, uqobo kungumthombo wokuphila, ukulalela uNkulunkulu: « Ngaphezu kwakho konke okumelwe kuqashelwe, qapha inhliziyo yakho, ngoba imithombo yokuphila ivela kuyo » (Izaga 4:23).
UStefanu wayiqonda le mfundiso eyisisekelo. Uthe ezilalelini zakhe ezazingenalukholo kuJesu Kristu, noma zazisokwe ngokwenyama, zazingokomoya ezingasokile zenhliziyo: “Madoda ayizijaka nangasokile ezinhliziyweni nasezindlebeni, ngaso sonke isikhathi nimelana nomoya ongcwele; njengoba kwenza okhokho benu, nani nenza kanjalo. Yimuphi kubaprofethi okhokho benu abangazange bamshushise? Yebo, bababulala labo abamemezela kusengaphambili ukuza koLungileyo, nina eseningabakhapheli nababulali bakhe manje, nina enawamukela uMthetho njengoba wawudluliselwa yizingelosi kodwa eningawugcinanga” (Izenzo 7:51-53). Wabulawa, okwakuyisiqinisekiso sokuthi laba babulali babe abangasokile ngokomoya benhliziyo.
Inhliziyo engokomfanekiso yakha ingaphakathi lomuntu elingokomoya, elenziwe ngemicabango elihambisana namazwi nezenzo (ezinhle noma ezimbi). UJesu Kristu ukucacisile ngokusobala ukuthi yini eyenza umuntu abe msulwa noma angcole, ngenxa yesimo senhliziyo yakhe: “Kodwa, izinto eziphuma emlonyeni zivela enhliziyweni, lezo yizo ezingcolisa umuntu. Ngokwesibonelo, enhliziyweni kuvela imicabango emibi, ukubulala, ukuphinga, ubufebe, ukweba, ubufakazi obungamanga, ukuhlambalaza. Yilezi izinto ezingcolisa umuntu; kodwa ukudla ukudla ngezandla ezingageziwe akumngcolisi umuntu » (UMathewu 15:18-20). UJesu Kristu uchaza umuntu ongumuntu esimweni sokungasokwa ngokomoya, kanye nokucabanga kwakhe okubi, okumenza angcolile futhi angakufanelekeli nokuphila (bona izaga 4:23). « Umuntu omuhle ukhipha izinto ezinhle emcebweni wakhe omuhle, kanti umuntu omubi ukhipha izinto ezimbi emcebweni wakhe omubi » (UMathewu 12:35). Engxenyeni yokuqala yesitatimende Jesu Kristu, uchaza umuntu ongumuntu onenhliziyo esokile ngokomoya.
Umphostoli uPhawuli futhi wayeyiqonda le mfundiso kuMose, bese evela kuJesu Kristu. Ukusoka okungokomoya kuwukulalela uNkulunkulu bese kulandela iNdodana yakhe uJesu Kristu: « Eqinisweni, ukusoka kunenzuzo kuphela uma ugcina umthetho; kodwa uma uyiseqamthetho, ukusoka kwakho+ sekuye kwaba ukungasoki. Ngakho-ke, uma umuntu ongasokile egcina izimfuneko zoMthetho ezilungile, ukungasoki kwakhe kuyobalwa njengokusoka, akunjalo? Futhi umuntu ongasokile ngokwemvelo, ngokufeza uMthetho, uyokwahlulela wena oyiseqamthetho nakuba unesimiso sawo esilotshiwe kanye nokusoka. Ngoba umJuda akuyena lowo onguye ngaphandle, nokusoka akukhona lokho okungaphandle enyameni. Kodwa umJuda yilowo onguye ngaphakathi, nokusoka kwakhe yilokho kwenhliziyo ngomoya, hhayi ngesimiso esilotshiwe. Udumo lwakhe lowo aluveli kubantu, kodwa luvela kuNkulunkulu” (KwabaseRoma 2:25-29).
UmKhristu othembekile akasabekeki ngaphansi koMthetho owanikwa uMose, futhi ngenxa yalokho akasabophekile ukusoka ngokwenyama, ngokwesimiso sabaphostoli esilotshwe kuzEnzo 15: 19,20,28,29. Lokhu kufakazelwa yilokho okwabhalwa ngaphansi kokuphefumlelwa, ngumphostoli uPawulu: « Ngoba uKristu uyisiphetho soMthetho, ukuze wonke umuntu obonisa ukholo abe nokulunga » (KwabaseRoma 10:4). “Ingabe ukhona owabizwa esokile? Makangabi ongasokile. Ingabe ukhona obizwe engasokile? Makangasoki. Ukusoka akusho lutho, nokungasoki akusho lutho, kodwa ukugcinwa kwemiyalo kaNkulunkulu yikho okusho utho” (1 Korinte 7:18,19). Kusukela manje, umKristu kumele abe nokusoka okungokomoya, okungukuthi, alalele uJehova uNkulunkulu futhi abe nokholo emhlatshelweni kaKristu (NgokukaJohane 3:16,36).
Noma ngubani owayefuna ukubamba iqhaza kwiPhasika kwakufanele asokwe. Njengamanje, umKristu (noma ngabe yiliphi ithemba lakhe (lasezulwini noma lasemhlabeni), kumele abe nokusoka okungokomoya kwenhliziyo ngaphambi kokudla isinkwa esingenamvubelo futhi aphuze indebe, kwimemorisokufa kukaJesu Kristu: « Okokuqala, umuntu makazivumele yena ngemva kokuhlolisisa, kanjalo makasidle isinkwa futhi ayiphuze indebe » (1 Khorinte 11:28 qhathanisa no-Eksodusi 12:48 (iPhasika)).
3 – Isivumelwano womthetho phakathi kukaNkulunkulu nabantu bakwa-Israyeli
« Ziqapheleni ukuze ningasikhohlwa isivumelwano sikaJehova uNkulunkulu wenu asenza nani futhi ningazenzeli umfanekiso oqoshiwe, isimo sanoma yini uJehova uNkulunkulu wakho akuyale ngayo »
(Duteronomi 4:23)
Umlamuleli walesi sivumelwano nguMose: « Yimi uJehova angiyala ngaleso sikhathi ukuba nginifundise iziqondiso nezinqumo zokwahlulela, ukuze nizenze ezweni eniwelela kulo ukuyolithatha” (Duteronome 4:14). Lesi sivumelwano sihlobene kakhulu nesivumelwano sokusoka, okuwuphawu lokulalela uNkulunkulu (Dut. 10:16 qhathanisa namaRoma 2: 25-29). Lo mfelandawonye uphela ngemuva kokufika kukaMesiya: « Kumelwe agcine isivumelwano sisebenza ngenxa yabaningi isonto elilodwa; futhi engxenyeni yesonto uyobangela ukuba kukhawuke umhlatshelo nomnikelo wesipho » (Daniyeli 9: 27). Lesi sivumelwano sasizothathelwa indawo yisivumelwano esisha, ngokwesiprofetho sikaJeremiya: « Bheka! Kuza izinsuku,” kusho uJehova, “engiyokwenza ngazo isivumelwano esisha nendlu ka-Israyeli nendlu kaJuda; esingafani nesivumelwano engasenza nokhokho babo mhla ngibabamba ngesandla ukuze ngibakhiphe ezweni laseGibhithe, ‘isivumelwano sami abasephula, nakuba mina ngangingumnikazi wabo ongumyeni,’ kusho uJehova” (Jeremiya 31:31,32).
Inhloso yoMthetho owanikwa u-Israyeli kwakuwukulungiselela abantu ukuza kukaMesiya. Umthetho ufundise isidingo sokukhululwa esimweni sesono sobuntu (esifanekiselwa ngabantu bakwa-Israyeli): « Kungakho, njengoba nje ngomuntu oyedwa isono sangena ezweni nokufa kwangena ngesono, futhi kanjalo ukufa kwasakazekela kubantu bonke ngenxa yokuthi bonke bonile—. Ngoba kuzé kwaba sekufikeni koMthetho isono sikhona ezweni, kodwa isono asibalelwa kumuntu uma kungekho mthetho” (KwabaseRoma 5:12,13). Umthetho kaNkulunkulu unikeze isimo esimweni sesono sobuntu. Uye waveza isimo sesono sabo bonke abantu: « Khona-ke, sizothini? Ingabe uMthetho uyisono? Kwangathi kungelokothe kube njalo! Ngempela ngabe angisazanga isono ukube kwakungengenxa yoMthetho; futhi, ngokwesibonelo, ngabe angikwazanga ukuhaha ukube uMthetho wawungashongo ukuthi: “Ungahahi.” Kodwa isono, sithola ithuba ngomyalo, saveza kimi ukuhaha kwazo zonke izinhlobo, ngoba ngaphandle komthetho isono sasifile. Eqinisweni, ngake ngaphila ngaphandle komthetho; kodwa lapho kufika umyalo, isono sabuye saphila, kodwa mina ngafa. Futhi umyalo owawuyisa ekuphileni, ngawuthola uyisa ekufeni. Ngoba isono, sithola ithuba ngomyalo, sangiyenga futhi sangibulala ngawo. Ngakho-ke, uMthetho ngokwawo ungcwele, nomyalo ungcwele, ulungile futhi muhle » (KwabaseRoma 7:7-12). Ngakho-ke umthetho wawungumfundisi oholela kuKristu: « Ngenxa yalokho uMthetho uye waba umfundisi wethu oholela kuKristu, ukuze kuthiwe silungile ngenxa yokholo. Kodwa njengoba ukholo selufikile, asisekho ngaphansi komfundisi” (KwabaseGalathiya 3:24,25). Umthetho ophelele kaNkulunkulu, esechaze isono ngokweqa komuntu, wakhombisa isidingo somhlatshelo oholela ekuhlengweni komuntu ngenxa yokholo (hhayi imisebenzi yomthetho). Lo mnikelo wawungowokukaKristu: “Njengoba nje neNdodana yomuntu ingezelanga ukukhonzwa, kodwa ukukhonza nokunikela umphefumulo wayo ube yisihlengo sabaningi” (uMathewu 20:28).
Noma uKristu eyisiphelo somthetho, iqiniso lihlala likhona ukuthi okwamanje liyaqhubeka nokuba nenani lesiprofetho elisenza ukuba siqonde umcabango kaNkulunkulu (ngoJesu Kristu) mayelana nekusasa: « Ngoba, njengoba uMthetho unesithunzi sezinto ezinhle ezizayo, kodwa kungezona lezo zinto uqobo » (KumaHeberu 10:1; 1 Korinte 2:16). NguJesu Kristu ozokwenza lezi « zinto ezinhle » zibe ngokoqobo: « ngoba lezo zinto ziyisithunzi sezinto ezizokuza, kodwa okungokoqobo kungokukaKristu » (KwabaseKolose 2:17).
4 – Isivumelwano esisha phakathi kukaNkulunkulu no-Israyeli kaNkulunkulu
« Futhi kubo bonke abayohamba ngokuhlelekile ngalo mthetho wokuziphatha, makube nokuthula nesihe, yebo ku-Israyeli kaNkulunkulu »
(Galathiya 6: 16)
UJesu Kristu ungumlamuleli wesivumelwano esisha: « Ngoba kukhona uNkulunkulu oyedwa, nomlamuleli oyedwa phakathi kukaNkulunkulu nabantu, umuntu, uKristu Jesu » (1 KuThimothi 2:5). Lesi sivumelwano esisha sigcwalisa isiprofetho sikaJeremiya 31:31,32. 1 KuThimothi 2:5 isho bonke abantu abakholelwa emhlatshelweni kaKristu (NgokukaJohane 3:16). “U-Israyeli kaNkulunkulu” umelela lonke ibandla lobuKristu. Noma kunjalo, uJesu Kristu wakhombisa ukuthi lo “Israyeli kaNkulunkulu” uzoba sezulwini nasemhlabeni.
« I-Israyeli kaNkulunkulu » yasezulwini yakhiwa yi-144 000, iJerusalema elisha, inhloko-dolobha lapho kuzoba khona igunya likaNkulunkulu, livela ezulwini, emhlabeni (Isambulo 7: 3-8, u-Israyeli ongokomoya wasezulwini owakhiwa yizizwe eziyi-12 kusuka ku-12000 = 144000): « Ngabona nomuzi ongcwele, iJerusalema Elisha, wehla uvela ezulwini kuNkulunkulu futhi ulungisiwe njengomlobokazi ehlotshiselwe umyeni wakhe » (Isambulo 21:2).
« U-Israyeli kaNkulunkulu » wasemhlabeni uzoba nabantu abazophila epharadesi lasemhlabeni elizayo, abaqokwe nguJesu Kristu njengezizwe eziyi-12 zakwa-Israyeli ezizokwahlulelwa: « UJesu wathi kubo: “Ngiqinisile ngithi kini, Ekudalweni kabusha, lapho iNdodana yomuntu ihlala phansi esihlalweni sayo sobukhosi esikhazimulayo, nina eniye nangilandela nani ngokwenu niyohlala ezihlalweni zobukhosi eziyishumi nambili, nahlulele izizwe eziyishumi nambili zakwa-Israyeli” (UMathewu 19: 28). Lo Israyeli ongokomoya wasemhlabeni uyachazwa futhi esiprofethweni sikaHezekeli izahluko 40-48.
Njengamanje, u-Israyeli kaNkulunkulu wakhiwa amaKhristu athembekile anethemba lasezulwini namaKristu anethemba lasemhlabeni (Isambulo 7:9-17).
Ngobusuku bokugubha iPhasika lokugcina, uJesu Kristu wagubha usuku lokuzalwa kwalesi sivumelwano esisha nabaphostoli abathembekile ababenaye: « Wathatha isinkwa, wabonga, wasihlephula, wabanika sona, wathi: “Lokhu kusho umzimba wami ozonikelwa ngenxa yenu. Qhubekani nikwenza lokhu ningikhumbula.” Nendebe ngendlela efanayo ngemva kokuba bebe nesidlo sakusihlwa, wathi: “Le ndebe isho isivumelwano esisha esenziwa ngegazi lami, elizothululwa ngenxa yenu” (Luka 22:19,20).
Lesi sivumelwano esisha sithinta wonke amaKristu athembekile, kungakhathalekile “ithemba” lawo (lasezulwini noma lasemhlabeni). Lesi sivumelwano esisha sihlobene kakhulu “nokusoka okungokomoya kwenhliziyo” (Roma 2: 25-29). Uma nje umKristu othembekile enalokhu « kusokwa okungokomoya kwenhliziyo », angadla isinkwa esingenamvubelo, aphuze indebe emelela igazi lesivumelwano esisha (noma ngabe yiliphi ithemba lakhe (lasezulwini noma lasemhlabeni): « Okokuqala, umuntu makazivumele yena ngemva kokuhlolisisa, kanjalo makasidle isinkwa futhi ayiphuze indebe” (1 Khorinte 11:28).
5 – Isivumelwano soMbuso: phakathi kukaJehova noJesu Kristu naphakathi kukaJesu Kristu nabangu-144 000
« Nokho, nina aningishiyanga ekulingweni kwami; ngenza isivumelwano nani, njengoba nje uBaba enze isivumelwano sombuso nami, sokuba nidle futhi niphuze etafuleni lami embusweni wami, nihlale ezihlalweni zobukhosi ukuze nahlulele izizwe eziyishumi nambili zakwa-Israyeli »
(Luka 22:28-30)
Lesi sivumelwano senziwa ngalobo busuku uJesu Kristu agubha ngalo ukuzalwa kwesivumelwano esisha. Lokhu akusho ukuthi zingamadlelane amabili afanayo. Isivumelwano ngombuso siphakathi kukaJehova noJesu Kristu bese kuba phakathi kukaJesu Kristu nabangu-144 000 abayobusa ezulwini njengamakhosi nabapristi (Isambulo 5:10; 7: 3-8; 14: 1-) 5).
Isivumelwano sombuso esenziwe phakathi kukaNkulunkulu noKristu siyisandiso sesivumelwano esenziwe uNkulunkulu, neNkosi uDavide. Lesi sivumelwano siyisethembiso sikaNkulunkulu maqondana nokuhlala kohlu lozalo lukaDavide. UJesu Kristu ngasikhathi sinye, uyinzalo yeNkosi uDavide, emhlabeni, nenkosi efakwe nguJehova (ngo-1914), ekugcwaliseni isivumelwano soMbuso (2 Samuweli 7: 12-16; UMathewu 1: 1-16, Luka 3: 23-38, AmaHubo 2).
Isivumelwano sombuso esenziwe phakathi kukaJesu Kristu nabaphostoli bakhe nokwandiswa neqembu labangu-144 000 empeleni, siyisethembiso somshado wasezulwini, ozokwenzeka maduze ngaphambi kosizi olukhulu: « Masijabule sichichime injabulo, futhi masimnike inkazimulo, ngoba umshado weWundlu ufikile nomkalo uzilungisile. Yebo, unikwé ukuba avunule ngelineni elikhanyayo, elihlanzekile, nelicolekileyo, ngoba ilineni elicolekileyo limelela izenzo ezilungileyo zabangcwele » (Isambulo 19:7,8). AmaHubo 45 achaza ngokwesiprofetho lo mshado osezulwini phakathi kweNkosi uJesu Kristu nonkosikazi wayo wasebukhosini, iJerusalema elisha (Isambulo 21:2).
Kusukela kulo mshado kuzozalwa amadodana embuso wasemhlabeni, izikhulu eziyoba abameleli basemhlabeni beziphathimandla zasebukhosini zoMbuso kaNkulunkulu: “Esikhundleni sokhokho bakho kuyoba khona amadodana akho, Oyowamisa njengezikhulu emhlabeni wonke » (AmaHubo 45:16, u-Isaya 32:1,2).
Izibusiso zaphakade zesivumelwano esisha nesivumelwano soMbuso, zizofeza isivumelwano sika-Abrahama esizobusisa zonke izizwe, naphakade. Isithembiso sikaNkulunkulu sizogcwaliseka ngokugcwele: « phezu kwesisekelo sethemba lokuphila okuphakade lokho uNkulunkulu ongenakuqamba amanga, akuthembisa ngaphambi kwezikhathi ezimi njalo » (Thithu 1:2).
***
3 – Kungani uNkulunkulu evumele ukuhlupheka nobubi?
KUNGANI?
Kungani uNkulunkulu evumele ukuhlupheka nobubi kuze kube namuhla?
« O Jehova, kuyoze kube nini ngikhala ngicela usizo kodwa ungezwa? Kuyoze kube nini ngicela ukusindiswa ebudloveni, kodwa ungangisizi? Kungani ungenza ngibone izenzo ezimbi? Kungani ubekezelela ukucindezela? Kungani phambi kwami kukhona ukucekela phansi nobudlova? Kungani kugcwele izingxabano nombango? Ngakho umthetho awusasebenzi, Nobulungisa abusenziwa nhlobo. Ngoba omubi ucindezela olungile; Yingakho ubulungisa buhlanekezelwe »
(UHabakuki 1:2-4)
« Ngaphinde nganaka zonke izenzo zokucindezela ezenziwa phansi kwelanga. Ngabona izinyembezi zabacindezelwayo, futhi babengenamduduzi. Ababacindezelayo babenamandla, kwakungekho muntu obaduduzayo. (…) Ngikubone konke ngezinsuku zokuphila kwami okuyize — kusukela kolungile oshabalala ekulungeni kwakhe kuya komubi ophila isikhathi eside naphezu kobubi bakhe. (…) Konke lokhu ngikubonile, ngagxilisa inhliziyo yami kuwo wonke umsebenzi oye wenziwa phansi kwelanga, phakathi nesikhathi umuntu abuse ngaso omunye umuntu kwaba ukulimala kwakhe. (…) Kukhona into eyize* eyenzeka emhlabeni: Kunabantu abalungile abaphathwa njengokungathi benza okubi, futhi kukhona abantu ababi abaphathwa njengokungathi benza okulungile. Ngithi nalokhu futhi kuyize. (…) Ngibone izinceku zigibele amahhashi kodwa izikhulu zihamba ngezinyawo njengezinceku »
(UmShumayeli 4:1; 7:15; 8:9,14; 10:7)
« Ngoba indalo yenziwa ukuba iphile ukuphila okuyize, hhayi ngentando yayo siqu kodwa ngentando yalowo owenza ukuba iphile ukuphila okuyize, ukuze ibe nethemba »
(Roma 8:20)
« Uma umuntu elingwa makangasho ukuthi: “Ngilingwa uNkulunkulu.” Ngoba uNkulunkulu akanakulingwa ngezinto ezimbi futhi yena ngokwakhe akalingi muntu »
(Jakobe 1:13)
Kungani uNkulunkulu evumele ukuhlupheka nobubi kuze kube namuhla?
Imbangela yangempela kulesi simo uSathane uDeveli, okubhekiselwe kuye eBhayibhelini njengommangaleli (Isambulo 12: 9) UJesu Kristu, iNdodana kaNkulunkulu, wathi uSathane unamanga futhi ungumbulali wesintu (Johane 8:44). Kukhona izinsolo ezimbili eziyinhloko:
1 – Umbuzo wobukhosi bukaNkulunkulu.
2 – Umbuzo wobuqotho bomuntu.
Lapho kukhona ukumangalelwa okungathi sína, kuthatha isikhathi eside ukwahlulela kokugcina. Isiphrofetho sikaDaniel isahluko 7, siveza isimo enkantolo, lapho kubuswa khona ubukhosi bukaNkulunkulu, lapho kunesinqumo khona: “Kwamiswa iTribunal, kwavulwa izincwadi. (…) Kodwa iNkantolo yahlala, ekugcineni basuswa ubukhosi bayo, ukuze ibhuqwe futhi ibhujiswe ngokuphelele” (Daniyeli 7:10,26). Njengoba kubhaliwe kulo mbhalo, ukubusa komhlaba kususiwe kuSathane nakumuntu. Lesi sithombe senkantolo sivezwa ku-Isaya isahluko 43, lapho kubhalwe khona ukuthi labo abalalela uNkulunkulu, « bangofakazi » bakhe: “Ningofakazi bami,” kusho uJehova, “Yebo, inceku yami engiyikhethile, Ukuze nazi futhi nibe nokholo kimi Niqonde ukuthi ngisenguYe. Ngaphambi kwami akukho Nkulunkulu owabunjwa, Nangemva kwami akekho oyoba khona. Mina—mina nginguJehova, ngaphandle kwami akekho umsindisi”(u-Isaya 43:10,11). UJesu Kristu ubizwa nangokuthi « ufakazi othembekile » kaNkulunkulu (Isambulo 1:5).
Mayelana nalokhu kusolwa okubucayi, uJehova uNkulunkulu uvumele uSathane nesintu isikhathi, eminyakeni engaphezu kwengu-6,000, ukuthi wethule ubufakazi babo, okungukuthi bangabusa umhlaba ngaphandle kobukhosi bukaNkulunkulu. Sisekugcineni kwalokhu okuhlangenwe nakho lapho amanga kaSathane evezwa yisimo esiyinhlekelele lapho ubuntu butholakala khona, onqenqemeni lokubhujiswa okuphelele (Mathewu 24:22). Ukwahlulelwa nokubhujiswa kuyokwenzeka osizini olukhulu (Mathewu 24:21; 25:31-46). Manje ake sibheke ngqo izinsolo ezimbili zikadeveli, kuGenesise izahluko 2 no-3, nencwadi kaJobe izahluko 1 no-2.
1 – Umbuzo wobukhosi bukaNkulunkulu
UGenesise isahluko 2 usazisa ukuthi uNkulunkulu wadala umuntu wambeka « ensimini » yase-Edene. U-Adamu wayesesimweni esihle futhi ethokozela inkululeko enkulu (Johane 8:32). Kodwa-ke, uNkulunkulu wabeka umkhawulo kule nkululeko: isihlahla: « UJehova uNkulunkulu wamthatha umuntu wambeka ensimini yase-Edene ukuba ayilime futhi ayinakekele. UJehova uNkulunkulu wabe esemnika lo myalo umuntu: “Kuzo zonke izihlahla ezisensimini ungadla usuthe. Kodwa ngokuqondene nesihlahla sokwazi okuhle nokubi ungadli kuso, ngoba ngosuku oyodla ngalo kuso uyokufa nokufa”” (Genesise 2:15-17). « Umuthi wolwazi lokuhle nokubi » bekumane nje kuyisifanekiso sokhonkolo somqondo wokuhle nokubi. Manje lesi sihlahla sangempela, umkhawulo kakhonkolo, « (ukhonkolo) ulwazi lokuhle nokubi ». Manje uNkulunkulu wayesebeke umkhawulo phakathi « kokuhle » nokumlalela « nokungalungile », ukungalaleli.
Kuyabonakala ukuthi lo myalo kaNkulunkulu akubanga nzima (qhathanisa noMathewu 11:28-30 « Ngoba ijoka lami lilula nomthwalo wami ulula » naku-1 Johane 5:3 « Imiyalo yakhe ayinzima » (leyo kaNkulunkulu)). Ngendlela, abanye bathi « isithelo esenqatshelwe » sisho ukulala ocansini: akulungile, ngoba lapho uNkulunkulu ekhipha lo myalo, u-Eva wayengekho. UNkulunkulu wayengeke anqande lokho u-Adamu ayengakwazi (Qhathanisa ukulandelana kwezikhathi zezenzakalo uGenesise 2:15-17 (umyalo kaNkulunkulu) no-2:18-25 (ukudalwa kuka-Eva)).
Isilingo sikasathane
« Inyoka yayiqaphe kunazo zonke izilwane zasendle uJehova uNkulunkulu ayezenzile. Ngakho yathi kowesifazane: “Ingabe uNkulunkulu ushilo ngempela ukuthi akumelwe nidle kuzo zonke izihlahla ezisensimini?” Owesifazane wathi enyokeni: “Singazidla izithelo zezihlahla ezisensimini. Kodwa mayelana nezithelo zesihlahla esiphakathi kwensimu, uNkulunkulu uthe: ‘Ningadli kuso, cha, ningasithinti; ukuze ningafi.’” Inyoka yathi kowesifazane: “Ngokuqinisekile ngeke nife. Yingoba uNkulunkulu uyazi ukuthi ngalo kanye usuku enidla ngalo kuso, amehlo enu ayovuleka futhi niyoba njengoNkulunkulu, nazi okuhle nokubi.” Ngenxa yalokho, owesifazane wabona ukuthi isihlahla sasikufanelekela ukudliwa; sasihaleleka ngempela futhi sisihle. Ngakho wathatha isithelo saso wasidla. Kamuva wanika nomyeni wakhe lapho sebendawonye, naye wadla » (UGenesise 3:1-6).
Kungani uSathane akhuluma no-Eva kuno-Adamu? Kulotshiwe ukuthi: « Futhi u-Adamu akakhohliswanga, kodwa owesifazane wakhohliswa ngokuphelele wayeseqa umthetho » (1 Thimothewu 2:14). Kungani U-Eva Akhohliswa? Ngenxa yobusha bakhe, ngenkathi u-Adam okungenani eneminyaka engaphezu kwamashumi amane. Ngakho-ke uSathane wasebenzisa ukungabi nalwazi kuka-Eva. Kodwa-ke, u-Adam wayekwazi akwenzayo, wenza isinqumo sokwenza isono ngamabomu. Lokhu kusolwa kokuqala kwakuwukuhlasela ubukhosi bukaNkulunkulu (Isambulo 4:11).
Isahlulelo sikaNkulunkulu nesithembiso sakhe
Ngaphambi nje kokuphela kwalolo suku, ngaphambi kokushona kwelanga, uNkulunkulu wakhipha isahlulelo sakhe (uGenesise 3: 8-19). Ngaphambi kwesahlulelo, uJehova uNkulunkulu wabuza umbuzo. Nayi impendulo: « Umuntu wathi: “Owesifazane onginike yena ukuba abe nami, unginike isithelo sesihlahla, ngadla.” UJehova uNkulunkulu wabe esethi kowesifazane: “Yini le oyenzile?” Owesifazane waphendula: “Inyoka ingikhohlisile, ngadla” » (UGenesisi 3:12,13). U-Adam no-Eva abalivumanga icala labo, bazama ukuzithethelela. KuGenesise 3:14-19, singafunda ukwahlulela kukaNkulunkulu kanye nesithembiso sokugcwaliseka kwenjongo yakhe: « Ngizobeka ubutha phakathi kwakho nowesifazane naphakathi kwenzalo yakho nenzalo yakhe. Yona iyochoboza ikhanda lakho, wena uyoyilimaza* esithendeni » (UGenesise 3:15). Ngalesi sithembiso, uJehova uNkulunkulu wathi injongo yakhe izofezeka, nokuthi uSathane udeveli uzobhujiswa. Kusukela ngalowo mzuzu kuqhubeke, isono sangena emhlabeni, kanye nomphumela waso oyinhloko, ukufa: « Ngomuntu oyedwa isono sangena ezweni nokufa kwangena ngesono, ngaleyo ndlela ukufa kwasakazekela kubantu bonke ngenxa yokuthi bonke bonile » (KwabaseRoma 5:12).
2 – Umbuzo wobuqotho bomuntu
UDeveli wathi kunephutha esimweni somuntu. Kuyicala likasathane elibhekiswe ebuqothweni bukaJobe: « UJehova wathi kuSathane: “Uvelaphi?” USathane waphendula uJehova wathi: “Bengizulazula emhlabeni ngihambahamba kuwo.” UJehova wathi kuSathane: “Ingabe uyiqaphelile* inceku yami uJobe? Akekho ofana nayo emhlabeni. Iqotho, yesaba uNkulunkulu futhi iyakugwema okubi.” USathane waphendula uJehova wathi: “Ukube uJobe akatholanga lutho, ubezomesaba yini uNkulunkulu? Awuzange yini umbiyele yena nendlu yakhe nakho konke anakho? Uwubusisile umsebenzi wezandla zakhe nemfuyo yakhe yande kakhulu ezweni. Kodwa manje ake welule isandla sakho, uthathe konke anakho, nakanjani uzokuthuka ebusweni bakho.” UJehova wabe esethi kuSathane: “Bheka! Konke anakho kusesandleni sakho. Kuphela nje ungeluleli isandla sakho kuye!” Ngakho uSathane wasuka phambi* kukaJehova. (…) UJehova wathi kuSathane: “Uvelaphi?” USathane waphendula uJehova wathi: “Bengizulazula emhlabeni ngihambahamba kuwo.” UJehova wathi kuSathane: “Ingabe uyiqaphelile inceku yami uJobe? Akekho ofana nayo emhlabeni. Iqotho, yesaba uNkulunkulu futhi iyakugwema okubi. Namanje isanamathele ngokuqinile ebuqothweni bayo, ngisho noma wena uzama ukungenza ukuba ngiyibhubhise ngaphandle kwesizathu.” Kodwa uSathane waphendula uJehova wathi: “Isikhumba ngesikhumba. Umuntu uyokhipha konke anakho ngenxa yokuphila kwakhe. Kodwa manje ake welule isandla sakho umzwise ubuhlungu emzimbeni, nakanjani uzokuthuka ebusweni bakho.” Ngakho uJehova wathi kuSathane: “Bheka! Usesandleni sakho! Kuphela nje ungambulali!” » (UJobe 1:7-12; 2:2-6).
Iphutha lomuntu, ngokusho kukaSathane udeveli, ukuthi ukhonza uNkulunkulu, hhayi ngoba emthanda, kodwa ngenxa yokuzizuzela yena nethuba. Ngaphansi kwengcindezi, ngokulahlekelwa yimpahla yakhe nokwesaba ukufa, namanje ngokukaSathane udeveli, umuntu akakwazi ukuhlala ethembekile kuNkulunkulu. Kepha uJobe wakhombisa ukuthi uSathane unamanga: UJobe walahlekelwa yikho konke anakho, walahlekelwa yizingane zakhe eziyishumi, futhi wacishe wafa ngokugula (i-Akhawunti kaJobe 1 no 2). Abangani abathathu bamanga bahlukumeza uJobe ngokwengqondo, bethi lonke usizi lwakhe luvela ezonweni ezifihliwe, ngakho-ke uNkulunkulu wayemjezisela icala lakhe nobubi. Noma kunjalo uJobe akazange alahle ubuqotho bakhe waphendula wathi: « Anginakulokotha ngithi nilungile nina madoda! Ngiyoze ngife ngingazange ngibulahle ubuqotho bami! » (Jobe 27:5).
Kodwa-ke ukwehluleka okubaluleke kakhulu kukadeveli maqondana nobuqotho bomuntu, kwaba ukunqoba kukaJesu Kristu owalalela uNkulunkulu kwaze kwaba sekufeni: « Ngaphezu kwalokho, lapho efika njengomuntu, wazithoba futhi walalela kwaze kwaba sekufeni, yebo, ekufeni esigxotsheni sokuhlushwa » (KwabaseFilipi 2:8). UJesu Kristu, ngobuqotho bakhe, wanikeza uYise ukunqoba okungokomoya okuyigugu kakhulu, yingakho wavuzwa: « Ngenxa yalesi sizathu, uNkulunkulu wamphakamisela esikhundleni esiphezulu futhi ngomusa wamnika igama elingaphezu kwawo wonke amanye amagama, ukuze egameni likaJesu wonke amadolo aguqe—awabasezulwini nawabasemhlabeni nawabangaphansi komhlaba — futhi zonke izilimi zivume obala ukuthi uJesu Kristu uyiNkosi kube inkazimulo kuNkulunkulu uBaba” (KwabaseFilipi 2:9-11).
Emfanekisweni wendodana yolahleko, uJesu Krestu usinikeza ukuqonda okungcono kwendlela uYise enza ngayo lapho igunya likaNkulunkulu inselele okwesikhashana (Luka 15: 11-24). Indodana yabuza uyise ifa layo futhi yaphuma endlini. Ubaba wavumela indodana yakhe umuntu omdala ukuthi yenze lesi sinqumo, kodwa futhi ithwale nemiphumela. Ngokufanayo, u-Adamu wasebenzisa inkululeko yakhe yokuzikhethela, kodwa futhi wahlangabezana nemiphumela. Okusiletha embuzweni olandelayo maqondana nokuhlupheka kwesintu.
Izimbangela zokuhlupheka
Ukuhlupheka kungumphumela wezici ezine eziyinhloko
1 – USathane nguyena odala ukuhlupheka (kepha hhayi njalo) (Jobe 1:7-12; 2:1-6). Ngokusho kukaJesu Kristu, uSathane ungumbusi walomhlaba: « Manje leli zwe liyahlulelwa; umbusi waleli zwe uzophonswa ngaphandle » (Johane 12:31; 1 Johane 5:19). Yingakho isintu sisonke singeneme: « Ngoba siyazi ukuthi yonke indalo iyaqhubeka ibubula kanyekanye futhi isezinhlungwini kanyekanye kuze kube manje » (KwabaseRoma 8:22).
2 – Ukuhlupheka kungumphumela wesimo sethu sesoni, okusiholela ekugugeni, ekuguleni nasekufeni: « Ngomuntu oyedwa isono sangena ezweni nokufa kwangena ngesono, ngaleyo ndlela ukufa kwasakazekela kubantu bonke ngenxa yokuthi bonke bonile. (…) Ngoba inkokhelo yesono ukufa” (KwabaseRoma 5:12; 6:23).
3 – Ukuhlupheka kungaba ngumphumela wezinqumo ezimbi (ngakithi noma ezabanye abantu): « Ngoba angikwenzi okuhle engikufisayo, kodwa okubi engingakufisi yikho engikwenzayo » (Duteronomi 32:5; Roma 7:19). Ukuhlupheka akuwona umphumela « womthetho okuthiwa we-karma ». Nakhu esingakufunda kuJohane isahluko 9: « Njengoba ayedlula wabona umuntu owazalwa eyimpumputhe. Abafundi bakhe bambuza: “Rabi, ubani owona, yilo muntu noma ngabazali bakhe, aze azalwe eyimpumputhe?” UJesu waphendula: “Akonanga lo muntu noma abazali bakhe, kodwa kwenzeka ukuze imisebenzi kaNkulunkulu ibonakaliswe ngaye” (Johane 9:1-3). « Imisebenzi kaNkulunkulu », kuyena, kungaba isimangaliso sokuphulukisa indoda eyimpumputhe.
4 – Ukuhlupheka kungaba ngumphumela « izikhathi nezenzakalo ezingalindelekile », okudala ukuthi umuntu abe sendaweni engafanele ngesikhathi esingalungile: « Kunokunye futhi engikubonile phansi kwelanga, ukuthi abanejubane abaphumeleli njalo emncintiswaneni, nabanamandla abanqobi njalo empini, nabahlakaniphile ababi nokudla njalo, nongqondongqondo ababi nengcebo njalo, nalabo abanolwazi abaphumeleli njalo ngoba isikhathi nezenzakalo ezingalindelekile zibehlela bonke. Ngoba umuntu akasazi isikhathi sakhe. Njengoba nje izinhlanzi zibanjwa inethi elibi, nezinyoni zibanjwa isicupho, kanjalo namadodana abantu abanjwa isikhathi senhlekelele, lapho siwafica kungazelelwe” (UmShumayeli 9:11,12).
Yilokhu uJesu Kristu akusho ngezigameko ezimbili ezidabukisayo ezabulala abaningi: “Ngaleso sikhathi, abanye ababekhona bayibikela ngabaseGalile uPilatu ayexube igazi labo nemihlatshelo yabo. Yaphendula yathi kubo: “Ingabe nicabanga ukuthi labo bantu baseGalile babeyizoni ezimbi kakhulu kunabo bonke abanye baseGalile ngoba beye bahlupheka ngalezi zinto? Ngiyanitshela, akunjalo neze; kodwa ngaphandle kokuba niphenduke, nani nonke niyobhujiswa kanjalo. Noma labo abangu-18 umbhoshongo waseSilowama owawela phezu kwabo wababulala—ingabe nicabanga ukuthi babenecala elikhulu kunabo bonke abanye abantu abahlala eJerusalema? Ngiyanitshela, akunjalo neze; kodwa ngaphandle kokuba niphenduke, nani nonke niyobhujiswa njengabo” » (Luka 13:1-5). Asikho isikhathi lapho uJesu Kristu aphakamisa khona ukuthi abantu ababeyizisulu zezingozi noma izinhlekelele zemvelo bona kakhulu kunabanye, noma nokuthi uNkulunkulu ubangele izehlakalo ezinjalo, ukujezisa izoni. Noma ngabe ukugula, izingozi noma izinhlekelele zemvelo, akuyena uNkulunkulu obenza futhi labo abahlaselwa yiso abenzanga maphutha amaningi kunabanye.
UNkulunkulu uzokuqeda konke lokhu kuhlupheka: « Ngase ngizwa izwi elikhulu livela esihlalweni sobukhosi, lithi: « Ngemva kwalokho ngezwa izwi elikhulu livela esihlalweni sobukhosi lithi: “Bheka! Itende likaNkulunkulu limi phakathi kwabantu, uyohlala nabo, babe ngabantu bakhe. UNkulunkulu ngokwakhe uyoba nabo. Uyosula zonke izinyembezi emehlweni abo, ukufa ngeke kusaba khona, noma ukulila noma ukukhala noma ubuhlungu ngeke kusaba khona. Izinto zakudala sezidlulile”” (Isambulo 21:3,4).
Ukudalelwa nokuzikhethela
« Ukudalelwa » akuyona imfundiso yeBhayibheli. Asihlelwanga ukwenza okuhle noma okubi, kepha ngokuya « ngokuzikhethela » sikhetha ukwenza okuhle noma okubi (uDuteronomi 30:15). Lo mbono wokudalelwa uhlobene eduze nomqondo abantu abaningi abanawo ngekhono likaNkulunkulu lokwazi ikusasa. Sizobona ukuthi uNkulunkulu ulisebenzisa kanjani ikhono lakhe lokwazi ikusasa. Sizobona kusuka eBhayibhelini ukuthi uNkulunkulu ulisebenzisa ngendlela ekhethiwe futhi ekhethiweyo noma ngenhloso ethile, ngezibonelo eziningana eziseBhayibhelini.
UNkulunkulu usebenzisa ikhono lakhe lokwazi ikusasa, ngendlela ekhethwayo
Ingabe uNkulunkulu wayazi ukuthi u-Adamu wayezokona? Kusukela kumongo kaGenesise 2 no-3, cha. UNkulunkulu akakhiphi umyalo, azi kusengaphambili ukuthi awuzogcinwa. Lokhu kuphambene nothando lwakhe futhi lo myalo kaNkulunkulu wawungekho nzima (1 Johane 4:8; 5:3). Nazi izibonelo ezimbili eziseBhayibhelini ezikhombisa ukuthi uNkulunkulu usebenzisa ikhono lakhe lokwazi ikusasa ngendlela ekhethiwe nengaqondakali. Kepha futhi, ukuthi uhlala esebenzisa leli khono ngenhloso ethile.
Thatha isibonelo sika-Abrahama. KuGenesise 22:1-14, uNkulunkulu ucela u-Abrahama ukuthi anikele ngendodana yakhe u-Isaka. Ingabe uNkulunkulu wayazi kusengaphambili ukuthi u-Abrahama wayezolalela? Ngokuya ngomongo oseduze wendaba, cha. Ngesikhathi sokugcina uNkulunkulu watshela u-Abrahama ukuthi angakwenzi: “Yabe isithi: “Ungamlimazi umfana, ungenzi lutho nhlobo kuye, ngoba manje ngiyazi ukuthi uyamesaba uNkulunkulu ngoba awungigodlelanga indodana yakho, okuwukuphela kwayo”” (UGenesise 22:12). Kubhaliwe ukuthi « manje ngiyazi impela ukuthi uyamesaba uNkulunkulu ». Inkulumo ethi « manje » ikhombisa ukuthi uNkulunkulu wayengazi ukuthi u-Abrahama uzosilalela yini lesi sicelo kuze kube sekugcineni.
Isibonelo sesibili sithinta ukubhujiswa kweSodoma neGomora. Iqiniso lokuthi uNkulunkulu uthumela izingelosi ezimbili ukuthi zibone isimo esibi likhombisa futhi ukuthi ekuqaleni wayengenabo bonke ubufakazi bokwenza isinqumo, futhi kulokhu wasebenzisa amandla akhe ukwazi ngokusebenzisa ngezingelosi ezimbili (uGenesise 18:20,21).
Uma sifunda izincwadi ezahlukahlukene zeziprofetho zeBhayibheli, sizothola ukuthi uNkulunkulu usasebenzisa ikhono lakhe lokwazi ikusasa, ngenhloso ethile. Isibonelo, ngenkathi uRebecca ekhulelwe amawele, inkinga ukuthi iyiphi kulezi zingane ezimbili ezoba ngukhokho wesizwe esikhethwe uNkulunkulu (Genesise 25: 21-26). UJehova uNkulunkulu wenza ukubheka okulula kwezakhi zofuzo kuka-Esawu noJakobe, bese uNkulunkulu wabona ukuthi bazoba ngabantu abanjani: « Amehlo akho angibona ngisho ngisewumbungu; Zonke izitho zawo zazilotshiwe encwadini yakho Ngokuqondene nezinsuku ezabunjwa ngazo, Kungakabi bikho nesisodwa sazo » (AmaHubo 139:16). Ngokusekelwe kulolu lwazi, uNkulunkulu wakhetha (KwabaseRoma 9:10-13; Izenzo 1:24-26 « Wena, Jehova, owazi izinhliziyo zabo bonke »).
Ingabe UNkulunkulu Uyasivikela?
Ngaphambi kokuqonda ukucabanga kukaNkulunkulu ngendaba yokuvikelwa kwethu, kubalulekile ukuthi ubheke amaphuzu amathathu abalulekile eBhayibheli (1 KwabaseKorinte 2:16):
1 – UJesu Kristu wakhombisa ukuthi impilo yamanje, egcina ngokufa, inenani lesikhashana labo bonke abantu (Johane 11:11 (Ukufa kukaLazaru kuchazwa ngokuthi « ukulala »). Ngaphezu kwalokho, uJesu Kristu wakhombisa ukuthi okubalulekile yithemba lokuphila okuphakade (Mathewu 10:39). Umphostoli Pawula wakhombisa kutsi « imphilo yeliciniso » incike ethembeni lekuphila lokuphakadze (1 Thimothi 6:19).
Uma sifunda incwadi yeZenzo, sithola ukuthi kwesinye isikhathi uNkulunkulu akayivikeli inceku yaKhe ekufeni, endabeni kaJakobe noStefanu (Izenzo 7:54-60; 12:2). Kwezinye izimo, uNkulunkulu wanquma ukuvikela inceku yaKhe. Isibonelo, emva kokufa kompostoli uJakobe, uNkulunkulu wanquma ukuvikela umphostoli uPetru ekufeni okufanayo (Izenzo 12:6-11). Ngokuvamile, ngokwesimo seBhayibheli, ukuvikelwa kwenceku kaNkulunkulu kuvame ukuxhumaniswa nenjongo yakhe. Isibonelo, ukuvikelwa kukamphostoli uPhawuli kwabe kunenhloso ephakeme: wayezoshumayeza amakhosi (Izenzo 27:23,24; 9:15,16).
2 – Lo mbuzo wokuvikelwa uNkulunkulu kumele ubekwe kumongo wezinselelo ezimbili zikaSathane futhi ikakhulukazi emazwini aphathelene noJobe: « Awuzange yini umbiyele yena nendlu yakhe nakho konke anakho? Uwubusisile umsebenzi wezandla zakhe nemfuyo yakhe yande kakhulu ezweni » (UJobe 1:10). Ukuphendula umbuzo wobuqotho, uNkulunkulu uthathe isinqumo sokususa ukuvikelwa kwakhe kuJobe, kodwa futhi nakuso sonke isintu. Ngaphambi nje kokuba afe, uJesu Kristu, ecaphuna iHubo 22:1, wakhombisa ukuthi uNkulunkulu wayethathe konke ukuvikelwa kuye, okwaholela ekufeni kwakhe njengomhlatshelo (Johane 3:16; Mathewu 27:46). Noma kunjalo, maqondana nesintu sisonke, lokhu kungabikho kokuvikelwa kukaNkulunkulu akuphelele, ngoba njengoba uNkulunkulu anqabela uSathane ukubulala uJobe, kusobala ukuthi kuyafana kuso sonke isintu (Qhathanisa noMathewu 24:22).
3 – Sibonile ngenhla ukuthi ukuhlupheka kungaba ngumphumela « wezikhathi ezingalindelekile nezehlakalo » okusho ukuthi abantu bangazithola ngesikhathi esingafanele, endaweni engafanele (UmShumayeli 9:11,12). Ngakho-ke, abantu ngokuvamile abasindisiwe emiphumeleni yokukhetha okwenziwa u-Adamu ekuqaleni. Indoda iyaguga, igule futhi ife (KwabaseRoma 5:12). Angaba yisisulu sezingozi noma izinhlekelele zemvelo (KwabaseRoma 8:20; incwadi yomShumayeli iqukethe incazelo eningiliziwe ngobuze bempilo yamanje oholela ekufeni: “Yize leze!” kusho umshumayeli, “Yize leze! Konke kuyize!” (UmShumayeli 1:2)).
Ngaphezu kwalokho, uNkulunkulu akabavikeli abantu emiphumeleni yezinqumo zabo ezimbi: « Ningadukiswa: UNkulunkulu akayena owokuhlekwa usulu. Ngoba noma yini umuntu ayihlwanyelayo, uyovuna yona futhi; ngoba lowo ohlwanyela enombono wenyama yakhe uyovuna ukonakala enyameni, kodwa lowo ohlwanyela enombono womoya uyovuna ukuphila okuphakade okuvela emoyeni” (KwabaseGalathiya 6:7,8). Uma uNkulunkulu eshiye isintu ngeze isikhathi eside uma kuqhathaniswa, kusivumela ukuthi siqonde ukuthi ukuhoxisile ukuvikelwa Kwakhe emiphumeleni yesimo sethu sokona. Impela, lesi simo esiyingozi kuso sonke isintu sizoba sesikhashana (KwabaseRoma 8:21). Ngemuva kokuxazululwa kwezinsolo zikadeveli, isintu sizophinda sithole ukuvikeleka okuhle kukaNkulunkulu emhlabeni (AmaHubo 91:10-12).
Ngabe lokhu kusho ukuthi njengamanje asisasivikelwe ngawodwana uNkulunkulu? Isivikelo uNkulunkulu asinika sona ikusasa lethu laphakade, maqondana nethemba lokuphila okuphakade, uma sikhuthazela kuze kube sekupheleni (Mathewu 24:13; Johane 5:28,29; Izenzo 24:15; Isambulo 7:9-17). Ngaphezu kwalokho, uJesu Kristu encazelweni yakhe yesibonakaliso sezinsuku zokugcina (uMathewu 24, 25, uMarko 13 noLuka 21), kanye nencwadi yeSambulo (ikakhulukazi ezahlukweni 6:1-8 no-12:12), kukhombisa lokho isintu sizoba namashwa amakhulu kusukela ngo-1914, okusikisela ngokusobala ukuthi okwesikhashana uNkulunkulu ubengeke asivikele. Kodwa-ke, uNkulunkulu wenze ukuthi sikwazi ukuzivikela ngamunye wethu ngokusebenzisa isiqondiso saKhe esinomusa esiseBhayibhelini, iZwi laKhe. Ngokubanzi, ukusebenzisa izimiso zeBhayibheli kusiza ukugwema izingozi ezingadingekile ezinganciphisa izimpilo zethu ngokungafanele (Izaga 3:1,2). Sibonile ngenhla ukuthi ayikho into efana nokudalelwa. Ngakho-ke, ukusebenzisa izimiso zeBhayibheli, ukuholwa nguNkulunkulu, kuzofana nokubuka ngokucophelela ngakwesokunene nangakwesobunxele ngaphambi kokuwela umgwaqo, ukuze silondoloze izimpilo zethu (Izaga 27:12).
Ngaphezu kwalokho, umphostoli uPetru wagcizelela isidingo somkhuleko: « Kodwa ukuphela kwezinto zonke sekusondele. Ngakho-ke, yibani abahluzekile engqondweni futhi niphaphamele ukuthandaza » (1 Petru 4:7). Umkhuleko nokuzindla kungavikela ukulinganisela kwethu ngokomoya nangokwengqondo (KwabaseFilipi 4:6,7; UGenesise 24:63). Abanye bakholelwa ukuthi bavikelwe uNkulunkulu ngesikhathi esithile ezimpilweni zabo. Akukho lutho eBhayibhelini oluvimbela le ndlela ekhethekile ukuba ibonwe, ngokuphambene nalokho: « ngibe nomusa kulowo engiba nomusa kuye, ngibonise isihe kulowo engibonisa isihe kuye » (Eksodusi 33:19). Kuphakathi kukaNkulunkulu nalo muntu obeyovikelwa. Akumele sahlulele: « Ungubani wena ukuba wahlulele inceku yomunye? Yinkosi yayo enqumayo ukuthi iyama noma iyawa. Impela iyomiswa, ngoba uJehova* angayimisa » (KwabaseRoma 14:4).
Ubuzalwane futhi nisizane
Ngaphambi kokuba ukuhlupheka kuphele, kufanele sithandane futhi sisizane, ukuze sinciphise ukuhlupheka okusizungezile: « Ngininika umyalo omusha, wokuba nithandane; njengoba nje nami nginithandile, ukuba nani nithandane. Bonke bayokwazi ngalokhu ukuthi ningabafundi bami—uma nithandana” (Johane 13: 34,35). Umfundi uJakobe, umfowabo kaJesu Kristu ngamzali munye, wabhala kahle ukuthi lolu hlobo lothando kumele luboniswe ngezenzo ukusiza umakhelwane wethu ososizini (Jakobe 2: 15,16). UJesu Kristu Wathi Siza Labo Abangasoze Benza Okufanayo Kithi (Luka 14:13,14). Ngokwenza lokhu, ngandlela thile, ‘siboleka’ uJehova futhi uzosibuyisela… ikhulu (Izaga 19:17).
Kuyathakazelisa ukufunda lokho uJesu Kristu akuchaza njengezenzo zesihe ezizosenza sikwazi ukuba nokuphila okuphakade: « Ngoba ngangilambile nanginika ukudla; ngangomile nanginika okuphuzwayo. Ngangiyisihambi nangamukela ngemfudumalo; ngangihlubule, nangigqokisa. Ngangigula nanginakekela. Ngangisejele nangivakashela’ » (Mathewu 25:31-46). Kumele kuqashelwe ukuthi kuzo zonke lezi zenzo asikho isenzo esingathathwa « njengesenkolo ». Kungani? Imvamisa, uJesu Kristu wasiphinda lesi seluleko: « Ngifuna umusa hhayi umhlatshelo » (Mathewu 9:13; 12:7). Incazelo ejwayelekile yegama elithi « isihe » isenzo somusa (Incazelo encanyana ukuthethelelwa). Ukubona umuntu oswele, noma ngabe siyamazi noma cha, futhi uma sikwazi ukwenza lokho, sizomsiza (Izaga 3:27,28).
Umhlatshelo umele izenzo ezingokomoya ezihlobene ngqo nokukhulekelwa kukaNkulunkulu. Ngakho-ke kusobala ukuthi ubudlelwane bethu noNkulunkulu bubaluleke kakhulu. Yize kunjalo, uJesu Kristu wagxeka abanye abantu besikhathi sakhe ababesebenzisa ibhaxa lokuthi « ukuzidela » hhayi ukusiza abazali babo asebekhulile (Mathewu 15:3-9). Kuyathakazelisa ukuphawula lokho uJesu Kristu akusho ngalabo abangeke bayenze intando kaNkulunkulu: « Abaningi bayothi kimi ngalolo suku: ‘Nkosi, Nkosi, asiprofethanga yini egameni lakho, saxosha amademoni egameni lakho, senza nemisebenzi eminingi yamandla egameni lakho?’ » (Mathewu 7:22). Uma siqhathanisa uMathewu 7:21-23 no-25:31-46 noJohane 13:34,35, siyabona ukuthi « umhlatshelo » kanye nesihe esingokomoya, yizinto ezimbili ezibaluleke kakhulu (1 Johane 3:17,18; uMathewu 5:7).
UNkulunkulu uzophulukisa isintu
Embuzweni womprofethi uHabakuki (1:2-4), maqondana nokuthi kungani uNkulunkulu evumele ukuhlupheka nobubi, nansi impendulo: « UJehova wangiphendula wathi: “Wubhale phansi umbono, uwuqophe ngokucacile ematsheni ayizicaba, Ukuze owufunda ngokuzwakalayo awufunde kalula. Ngoba umbono uzogcwaliseka ngesikhathi esimisiwe, Leso sikhathi sizofika ngokushesha, ngeke uqambe amanga. Ngisho noma ungase ulibale, hlala uwulindele! Ngoba nakanjani uzogcwaliseka. Ngeke wephuze! »” (UHabakuki 2:2,3). Nayi eminye imibhalo yeBhayibheli yalo « mbono » oseduze kakhulu wethemba ongeke wephuze:
« Ngabona izulu elisha nomhlaba omusha; ngoba izulu langaphambili nomhlaba wangaphambili kwase kudlulile, nolwandle lungasekho. Ngabona nedolobha elingcwele, iJerusalema Elisha, lehla livela ezulwini kuNkulunkulu futhi lilungiswe njengomakoti ehlobele umyeni wakhe. Ngemva kwalokho ngezwa izwi elikhulu livela esihlalweni sobukhosi lithi: “Bheka! Itende likaNkulunkulu limi phakathi kwabantu, uyohlala nabo, babe ngabantu bakhe. UNkulunkulu ngokwakhe uyoba nabo. Uyosula zonke izinyembezi emehlweni abo, ukufa ngeke kusaba khona, noma ukulila noma ukukhala noma ubuhlungu ngeke kusaba khona. Izinto zakudala sezidlulile” » (Isambulo 21:1-4).
« Impisi iyohlala newundlu, Ingwe ilale ndawonye nezinyane lembuzi, Ithole nebhubesi nesilwane esikhuluphele konke kuyoba ndawonye; Nomfanyana uyokuhola. Inkomo nebhere kuyodla ndawonye, Amankonyane ako alale ndawonye. Ibhubesi liyodla utshani njengenkunzi. Umntwana oncelayo uyodlala phezu komgodi wemfezi, Ingane eyekiswe ibele iyofaka isandla sayo emgodini wenyoka enobuthi. Ngeke neze kulimaze Noma kubangele umonakalo kuyo yonke intaba yami engcwele, Ngoba nakanjani umhlaba uyogcwala ulwazi ngoJehova Njengamanzi egcwalisa ulwandle” (Isaya 11:6-9).
« Ngaleso sikhathi amehlo ezimpumputhe ayovulwa, Nezindlebe zabayizithulu ziyovulwa. Ngaleso sikhathi olunyonga uyogxumagxuma njengenyamazane, Nolimi loyisimungulu luyomemeza ngenjabulo. Ngoba kuyoqhuma amanzi ehlane, Kube nemifudlana ethafeni eliwugwadule. Umhlabathi owomiswe ukushisa uyoba yichibi elinomhlanga, Nomhlabathi owomile ube njengeziphethu zamanzi. Endaweni okuhlala kuyo izimpungushe, Kuyoba khona utshani obuluhlaza nemihlanga nezitshalo zebungu” (Isaya 35:5-7).
« »Ngeke kuphinde kube khona usana oluphila izinsuku ezimbalwa kuleyo ndawo, Ngeke kusaba nexhegu elisheshe life lingakazigcwalisi izinsuku zalo. Noma ubani ofa eneminyaka eyikhulu ubudala uyobhekwa njengomfana nje, Isoni siyofa ngenxa yesiqalekiso nakuba sineminyaka eyikhulu. Bayokwakha izindlu bahlale kuzo, Bayotshala amasimu amagilebhisi badle izithelo zawo. Ngeke bakhe bese kuhlala omunye, Ngeke batshale bese kudla abanye. Ngoba izinsuku zabantu bami ziyoba njengezinsuku zesihlahla, Abakhethiwe bami bayowujabulela ngokugcwele umsebenzi wezandla zabo. Ngeke bakhandlekele ize, Noma bazale izingane ezizohlupheka, Ngoba bona nesizukulwane sabo, Bayinzalo yababusiswe uJehova. Ngisho nangaphambi kokuba bangibize, mina ngiyophendula; Lapho besakhuluma, mina ngiyozwa. Impisi newundlu kuyodla ndawonye, Ibhubesi liyodla utshani njengenkomo, Ukudla kwenyoka kuyoba uthuli. Ngeke zilimaze noma zibangele noma iyiphi incithakalo kuyo yonke intaba yami engcwele,” kusho uJehova” (Isaya 65:20-24).
« Inyama yakhe mayibe ntsha kunasebusheni; Makabuyele ezinsukwini zobungqabavu bobusha bakhe » (Jobe 33:25).
« Kule ntaba uJehova wamabutho uyokwenzela zonke izizwe Idili lezibiliboco, Idili lewayini elimnandi, Idili lokudla okumnandi okunomnkantsha, Lewayini elimnandi, elihluziwe. Kule ntaba uyosusa umgubuzelo ogubuzele zonke izizwe, Nesembozo eselukelwe phezu kwazo zonke izizwe. Uyogwinya ukufa kuze kube phakade, INkosi EnguMbusi uJehova iyosula izinyembezi ebusweni babo bonke abantu. Iyosusa ihlazo labantu bayo kuwo wonke umhlaba, Ngoba uJehova ngokwakhe ukhulumile” (Isaya 25:6-8).
« UNkulunkulu uthi: “Abantu bakho abafile bayophila. Izidumbu zabantu bami ziyovuka. Phaphamani nimemeze ngenjabulo, Nina enihlala othulini! Ngoba amazolo akho anjengamazolo asekuseni, Nomhlaba uyovumela labo abangenamandla ekufeni ukuba baphinde baphile »” (Isaya 26:19).
“Abaningi balabo abalele othulini lomhlaba bayovuka, abanye bavukele ekuphileni okuphakade abanye bavukele esihlambeni nasekuhlazekeni phakade” (Daniyeli 12:2).
« Ningamangali ngalokhu, ngoba ihora liyeza lapho bonke abasemathuneni beyolizwa izwi layo baphume, ababenza okuhle baphumele ovukweni lokuphila, ababenza okubi ovukweni lokwahlulelwa » (Johane 5:28,29).
« Nginethemba kuNkulunkulu, okuyithemba nalaba bantu abalilangazelelayo, lokuthi kuyoba khona uvuko lwabalungile nabangalungile » (Izenzo 24:15).
Ungubani uSathane uDeveli?
UJesu Kristu uchaze udeveli ngokumane athi: “Yena wayengumbulali kusukela ekuqaleni, akazange abambelele eqinisweni, ngoba iqiniso alikho kuye. Lapho ekhuluma amanga, ukhuluma ngokuvumelana nalokho ayikho, ngoba ungumqambimanga noyise wamanga” (Johane 8:44). USathane udeveli akayena umqondo wokubi, uyisidalwa somoya sangempela (Bheka i-akhawunti ekuMathewu 4:1-11). Ngokunjalo, amadimoni nawo ayizingelosi ezaqala ukuhlubuka ezalandela isibonelo sikaSathane (uGenesise 6:1-3, ukuqhathanisa nencwadi kaJuda ivesi 6: « Nezingelosi ezingasigcinanga isikhundla sazo sokuqala kodwa zashiya indawo yazo yokuhlala efanele, uzibophe ngezibopho ezingunaphakade ebumnyameni obukhulu, uzigcinele ukwahlulelwa kosuku olukhulu »).
Lapho kulotshiwe ukuthi « akazange ame aqine eqinisweni », kukhombisa ukuthi uNkulunkulu wadala le ngelosi ngaphandle kobubi enhliziyweni yakhe. Le ngelosi, ekuqaleni kwempilo yayo « yayinegama elihle » (UmShumayeli 7:1a). Kodwa-ke, akazange ahlale eqotho, wahlakulela ukuziqhenya enhliziyweni yakhe futhi ngokuhamba kwesikhathi waba « udeveli », okusho ukuthi unyundela futhi ungumphikisi; igama lakhe elidala elihle, idumela lakhe elihle, selithathelwe indawo ngelinye ngencazelo yehlazo laphakade. Esiprofethweni sikaHezekeli (isahluko 28), ngokuphathelene nenkosi yaseTire eyayiziqhenya, kusobala ukuthi kukhonjiswe ngokuziqhenya kwengelosi eyaba « nguSathane »: « Ndodana yomuntu, cula ingoma yokulila ngenkosi yaseThire, uthi kuyo, ‘Yilokhu iNkosi EnguMbusi uJehova ekushoyo: “Wawuyisibonelo sokuphelela, Ugcwele ukuhlakanipha, umuhle ngazo zonke izindlela. Wawuse-Edene, insimu kaNkulunkulu. Wawuhlotshiswe ngazo zonke izinhlobo zamatshe ayigugu —Irubi, itopazi nejaspi; ikhrisolithe, i-onikisi nejeyidi; isafire, itherkhoyisi nesimaragidu; Izisekelo zawo nezikhoxe zawo kwakuyigolide. Alungiswa ngosuku owadalwa ngalo. Ngakumisa waba ikherubi eligcotshiwe eliyisivikelo. Wawusentabeni engcwele kaNkulunkulu, uhambahamba phakathi kwamatshe avuthayo. Wawungenaphutha ezindleleni zakho kusukela ngosuku owadalwa ngalo Kwaze kwaba yilapho kutholakala ukungalungi kuwe » » (Hezekeli 28:12-15). Ngesenzo sakhe sokungabi nabulungiswa e-Edene waba « ngumqambimanga » owadala ukufa kwayo yonke inzalo ka-Adamu (uGenesise 3; KwabaseRoma 5:12). Njengamanje, nguSathane olawula umhlaba: « Manje leli zwe liyahlulelwa; umbusi waleli zwe uzophonswa ngaphandle » (Johane 12:31; Efesu 2:2; 1 John 5:19).
USathane uzobhujiswa ngokuphelele: « UNkulunkulu onika ukuthula, yena uzomchoboza ngokushesha uSathane ngaphansi kwezinyawo zenu » (UGenesise 3:15; KwabaseRoma 16:20).
***
4 – Ithemba lokuphila okuphakade
Ukuphila okuphakade
Ithemba enjabulweni lingamandla okubekezela kwethu
“Kodwa njengoba lezi zinto ziqala ukwenzeka, yimani niqonde niphakamise amakhanda enu, ngoba ukukhululwa kwenu kuyasondela »
(Luka 21:28)
Ngemva kokuchaza izenzakalo ezimbi ngaphambi kokuphela kwalesi simiso sezinto, esikhathini esicindezela kakhulu esisiphila manje, uJesu Kristu watshela abafundi bakhe ukuba ‘baphakamise amakhanda abo’ ngoba ukugcwaliseka kwethemba lethu kwakuyoba eduze kakhulu.
Indlela yokugcina injabulo naphezu kwezinkinga zomuntu siqu? Umphostoli uPawulu wabhala ukuthi kumelwe silandele isibonelo sikaJesu Kristu: “Ngakho-ke, ngenxa yokuthi sinefu elikhulu kangaka lofakazi elisizungezile, nathi masilahle konke okusindayo nesono esisithandela kalula, futhi masiwugijime ngokukhuthazela lo mncintiswano obekwe phambi kwethu, njengoba sigxilise amehlo ethu kuMmeli Oyinhloko noMphelelisi wokholo lwethu, uJesu. Ngenxa yenjabulo eyayibekwe phambi kwakhe wakhuthazelela isigxobo sokuhlushwa, engenandaba nehlazo, futhi useye wahlala phansi ngakwesokudla sesihlalo sobukhosi sikaNkulunkulu. Ngempela, cabangisisani ngalowo okhuthazelele inkulumo enjalo yezoni ephikisayo emelene nezinzuzo zazo siqu, ukuze ningakhathali niphele amandla“ (Heberu 12:1-3).
UJesu Kristu waba namandla lapho ebhekene nezinkinga ngenjabulo yethemba elalibekwe phambi kwakhe. Kubalulekile ukudonsa amandla ukuze sikhuthaze ukukhuthazela kwethu, ngokusebenzisa « injabulo » yethemba lethu lokuphila okuphakade elibekwe phambi kwethu. Uma kuziwa ezinkingeni zethu, uJesu Kristu wathi kufanele sizixazulule usuku nosuku: “Ngenxa yalokhu ngithi kini: Yekani ukukhathazeka ngokuphila kwenu ngokuqondene nokuthi niyodlani noma niyophuzani, noma ngemizimba yenu ngokuqondene nokuthi niyogqokani. Ukuphila akubalulekile yini ngaphezu kokudla, nomzimba ngaphezu kwezingubo? Bukisisani izinyoni zezulu; azihlwanyeli mbewu noma zivune noma zibuthele ezinqolobaneni, nokho uYihlo osezulwini uyazondla. Nina anibalulekile yini ngaphezu kwazo? Ubani kini ongathi ngokukhathazeka anezele ngisho nomzuzu owodwa esikhathini sakhe sokuphila? Kungani nikhathazeka ngezingubo zokugqoka? Fundani ezimbalini zasendle, indlela ezikhula ngayo; azikhandleki, aziphothi; kodwa ngithi kini ngisho noSolomoni enkazimulweni yakhe yonke wayengahlobile nanjengeyodwa yazo. Manje, uma uNkulunkulu ezigqokisa kanjalo izitshalo zasendle, ezikhona namuhla ngakusasa ziphonswe eziko, ngeke yini nina anigqokise nakakhulu, nina eninokholo oluncane? Ngakho ningalokothi nikhathazeke nithi, ‘Sizodlani?’ noma, ‘Sizophuzani?’ noma, ‘Sizogqokani?’ Ngoba konke lokhu kuyizinto izizwe ezizifuna ngokulangazela. UYihlo wasezulwini uyazi ukuthi niyazidinga zonke lezi zinto » (Mathewu 6:25-32). Isimiso silula, kumelwe sisebenzise isikhathi samanje ukuze sixazulule izinkinga zethu eziphakamayo, sibeka ithemba lethu kuNkulunkulu, ukuze asisize sithole ikhambi: “Ngakho, qhubekani nifuna kuqala uMbuso nokulunga kwakhe, khona-ke zonke lezi ezinye izinto ziyokwenezelwa kini. Ngakho, ningalokothi nikhathazeke ngosuku olulandelayo, ngoba usuku olulandelayo luyoba nezalo izinkathazo. Usuku ngalunye lunezalo izinkinga » (Mathewu 6:33,34). Ukusebenzisa lesi simiso kuzosisiza ukuba siwalawule kangcono amandla engqondo noma angokomzwelo ukuze sibhekane nezinkinga zethu zansuku zonke. UJesu Kristu wathi singazikhathazi ngokweqile, okungase kuphazamise izingqondo zethu futhi kusiphuce wonke amandla angokomoya (Qhathanisa noMarku 4:18,19).
Ukuze sibuyele esikhuthazweni esilotshwe kumaHeberu 12:1-3 , kumelwe sisebenzise amandla ethu engqondo ukuze sibheke esikhathini esizayo ngenjabulo nethemba, okuyingxenye yesithelo somoya ongcwele: “Ngakolunye uhlangothi, izithelo zomoya ziluthando, injabulo, ukuthula, ukubekezela, umusa, ubuhle, ukholo, ubumnene, ukuzithiba. Akukho mthetho omelene nezinto ezinjalo” (Galathiya 5:22;23). Kulotshwe eBhayibhelini ukuthi uJehova unguNkulunkulu ojabulayo nokuthi umKristu ushumayela “izindaba ezinhle zikaNkulunkulu ojabulayo.” (1 Thimothewu 1:11). Nakuba leli zwe lisebumnyameni obungokomoya, kumelwe sibe izikhungo zokukhanya ngezindaba ezinhle esizishumayelayo, kodwa futhi sibe ngenjabulo yethemba lethu esifuna ukulikhanyisa kwabanye: “Nina ningukukhanya kwezwe. Idolobha ngeke lifihleke uma lakhiwe entabeni. Abantu abasikhanyisi isibani basibeke ngaphansi kukabhasikidi kodwa basibeka othini lwesibani, sikhanyisele bonke abasendlini. Ngokufanayo, ukukhanya kwenu makukhanye phambi kwabantu, ukuze babone imisebenzi yenu emihle bese benika uYihlo osemazulwini inkazimulo” (Mathewu 5:14-16). Ividiyo elandelayo kanye nesihloko, esisekelwe ethembeni lokuphila okuphakade, kuye kwathuthukiswa ngalomgomo wenjabulo enethemba: “Jabulani nithokoze ngoba umvuzo wenu mkhulu emazulwini, ngoba babashushisa ngaleyo ndlela abaprofethi ngaphambi kwenu” (Mathewu 5:12). Masenze intokozo kaJehova ibe yinqaba yethu:“ Ningadabuki, ngokuba intokozo kaJehova iyinqaba yenu ”(Nehemiya 8:10).
Ukuphila okuphakade emhlabeni oyipharadesi
« kumelwe nijabule nje kuphela » (Duteronome 16:15)
Impilo yaphakade ngokukhululwa kwesintu ebugqilini besono
« Ngoba uNkulunkulu walithanda izwe kangangokuba waze wanikela ngeNdodana yakhe ezelwe yodwa, ukuze wonke umuntu obonisa ukholo kuyo angabhubhi kodwa abe nokuphila okuphakade. (…) Obonisa ukholo eNdodaneni unokuphila okuphakade; ongayilaleli iNdodana ngeke akubone ukuphila, kodwa ulaka lukaNkulunkulu luhlezi phezu kwakhe »
(NgokukaJohane 3:16,36)
Lapho uJesu esemhlabeni, wayevame ukufundisa ithemba lokuphila okuphakade. Kodwa-ke, wabuye wafundisa ukuthi impilo yangaphakade izotholakala kuphela ngokukholwa emhlatshelweni kaKristu (NgokukaJohane 3:16,36). Umhlatshelo kaKristu uzovumela ukwelashwa kabusha futhi uvuko.
Izinzuzo Zomhlatshelo KaKristu
« Njengoba nje neNdodana yomuntu ingezelanga ukukhonzwa, kodwa ukukhonza nokunikela umphefumulo wayo ube yisihlengo sabaningi »
(Matewu 20:28)
« UJehova ngokwakhe wasinqanda isimo sobuthunjwa sikaJobe lapho ethandazela abangane bakhe, futhi uJehova waqala ukwenezela kukho konke okwakungokukaJobe, ngokuphindwe kabili » (Jobe 42:10). Kuzoba yinto efanayo kuwo wonke amalungu esixuku esikhulu ayobe esindile kusizi olukhulu, uJehova uNkulunkulu, ngeNkosi uJesu Kristu, ozobusisa: « Bhekani! Sithi bayajabula labo abaye bakhuthazela. Niye nezwa ngokukhuthazela kukaJobe futhi nabona umphumela uJehova awunikeza, ukuthi uJehova unothando futhi unesihe”.
Umhlatshelo kaKristu uvumela intethelelo, uvuko, ukuphulukiswa kanye nokuvuselelwa kabusha.
Umhlatshelo kaKhristu ozokwelapha isintu
« Akekho ohlala khona oyothi: “Ngiyagula.” Abantu abahlala ezweni kuyoba yilabo abaxolelwe isiphambeko sabo » (u-Isaya 33:24).
« Ngaleso sikhathi amehlo ezimpumputhe ayovulwa, nazo kanye izindlebe zabayizithulu ziyovulwa. Ngaleso sikhathi olunyonga uyoqombola njengendluzele, nolimi loyisimungulu luyokhamuluka ngokuthokoza. Ngoba kuyobe kuqhume amanzi ehlane, nezifufula ethafeni eliwugwadule” (u-Isaya 35:5,6).
Umhlatshelo kaKhristu uzokukwenza ube insizwa noma ntokazi futhi
« Inyama yakhe mayibe ntsha kunasebusheni; Makabuyele ezinsukwini zobungqabavu bobusha bakhe » (Jobe 33:25).
Umhlatjelo kaKrestu uzokuvumela ukuvuswa kwabahlongakeleko
« Futhi kuyoba nabaningi balabo abalele othulini lomhlabathi abayovuka » (Daniyeli 12:2).
« futhi nginethemba kuNkulunkulu, okuyithemba nalaba bantu ngokwabo abanalo, lokuthi kuyoba khona uvuko lwabalungile nabangalungile » (Izenzo 24:15).
« Ningamangali ngalokhu, ngoba ihora liyeza lapho bonke abasemathuneni beyokhunjulwa futhi bayolizwa izwi layo baphume, abenze okuhle baphumele ovukweni lokuphila, ababenomkhuba wokwenza okubi ovukweni lokwahlulelwa” (NgokukaJohane 5:28,29).
« Ngabona isihlalo sobukhosi esikhulu esimhlophe nalowo owayehlezi kuso. Umhlaba nezulu kwabaleka phambi kwakhe, indawo yako ayibange isatholakala. Ngabona abafileyo, abakhulu nabancane, bemi phambi kwesihlalo sobukhosi, futhi imiqulu yavulwa. Kodwa nomunye umqulu wavulwa; umqulu wokuphila. Abafileyo bahlulelwa ngokwalezo zinto ezazilotshwe emiqulwini ngokwezenzo zabo. Ulwandle lwakhipha abafileyo ababekulo, nokufa neHayidesi kwakhipha abafileyo ababekukho, bahlulelwa ngamunye ngokwezenzo zabo” (Isambulo 20:11-13).
Abantu abavusiwe abangalungile, bayohlulelwa ngesisekelo sezenzo zabo ezinhle noma ezimbi, epharadesi lomhlaba elizayo.
Umhlatshelo kaKristu uzovumela isixuku esikhulu ukusinda osizini olukhulu futhi sibe nokuphila okuphakade ngaphandle kokufa
« Ngemva kwalezi zinto ngabona, bheka! isixuku esikhulu, okungekho muntu owakwazi ukusibala, siphuma kuzo zonke izizwe nezinhlanga nabantu nezilimi, simi phambi kwesihlalo sobukhosi naphambi kweWundlu, sigqoke izembatho ezimhlophe; kukhona amagatsha esundu ezandleni zaso. Saqhubeka simemeza ngezwi elikhulu, sithi: “Insindiso yethu ivela kuNkulunkulu wethu, ohlezi esihlalweni sobukhosi, nakulo iWundlu.”
Zonke izingelosi zazimi zizungeze isihlalo sobukhosi nabadala nezidalwa ezine eziphilayo, futhi zawa ngobuso phambi kwesihlalo sobukhosi zakhulekela uNkulunkulu, zithi: “Amen! Isibusiso nenkazimulo nokuhlakanipha nokubonga nodumo namandla makube kuNkulunkulu wethu kuze kube phakade naphakade. Amen. »
Esabela kulokhu omunye kubadala wathi kimi: “Laba abagqoké izembatho ezimhlophe, bangobani futhi bavelephi?” Ngaso leso sikhathi ngathi kuye: “Nkosi yami, nguwe owaziyo.” Wathi kimi: “Laba yilabo abaphuma osizini olukhulu, abaye bahlanza izembatho zabo zaba mhlophe egazini leWundlu. Kungakho bephambi kwesihlalo sobukhosi sikaNkulunkulu; banikela inkonzo engcwele kuye imini nobusuku ethempelini lakhe; Lowo ohlezi esihlalweni sobukhosi uyokwendlala itende lakhe phezu kwabo. Ngeke besalamba noma besoma, ilanga nanoma yikuphi ukushisa okuhangulayo ngeke kusabashisa, ngoba iWundlu, eliphakathi kwesihlalo sobukhosi, liyobelusa, futhi liyobaqondisa emithonjeni yamanzi okuphila. UNkulunkulu uyosula zonke izinyembezi emehlweni abo.” » (Isambulo 7:9-17).
Umbuso kaNkulunkulu uzobusa umhlaba
« Ngabona futhi izulu elisha nomhlaba omusha; ngoba izulu langaphambili nomhlaba wangaphambili kudlulile, nolwandle alusekho. Ngabona nomuzi ongcwele, iJerusalema Elisha, wehla uvela ezulwini kuNkulunkulu futhi ulungisiwe njengomlobokazi ehlotshiselwe umyeni wakhe. Ngemva kwalokho ngezwa izwi elikhulu livela esihlalweni sobukhosi lithi: “Bheka! Itende likaNkulunkulu likanye nabantu, uyohlala nabo, babe ngabantu bakhe. UNkulunkulu ngokwakhe uyoba nabo. Uyosula zonke izinyembezi emehlweni abo, ukufa ngeke kusaba khona, noma ukulila noma ukukhala noma ubuhlungu ngeke kusaba khona. Izinto zangaphambili zidlulile” » (Isambulo 21:1-4).
« Thokozani ngoJehova nijabule, nina enilungile; Nimemeze ngenjabulo, nonke nina eniqotho enhliziyweni » (AmaHubo 32:11)
Olungileyo uyophila ingunaphakade ababi bayobhubha
« Bayajabula abamnene ngoba bayodla ifa lomhlaba » (Mathewu 5:5).
« Sekusele isikhashana nje, ababi bazobe bengasekho; Uyoyibheka indawo yabo, Bayobe bengekho. Kodwa abamnene bayodla ifa lomhlaba, Bayothola injabulo enkulu ngenxa yokuthula okuchichimayo. Umuntu omubi wakhela olungile uzungu; Umgedlela amazinyo. Kodwa uJehova uyomhleka, Ngoba uyazi ukuthi usuku lwakhe luyeza. Ababi bahosha izinkemba zabo, bacibishela imicibisholo yabo Ukuze bawise abacindezelwe nabampofu, Ukuze babulale abaqotho endleleni yabo. Kodwa inkemba yabo iyogwaza inhliziyo yabo; Imicibisholo yabo iyophulwa. (…) Ngoba izingalo zababi ziyophulwa, Kodwa uJehova uyomsekela olungile. (…) Kodwa ababi bayoshabalala; Izitha zikaJehova ziyoshabalala njengamadlelo aluhlaza; Ziyonyamalala njengentuthu. (…) Abalungile bayodla ifa lomhlaba, Bahlale kuwo kuze kube phakade. (…) Themba uJehova, uhambe ngendlela yakhe, Uyokuphakamisa ukuba udle ifa lomhlaba. Uyobukela lapho ababi bebhujiswa. (…) Mqaphele ongasoleki, Ugcine oqotho ephambi kwamehlo akho, Ngoba ikusasa lalowo muntu liyoba nokuthula. Kodwa zonke izeqamthetho ziyobhujiswa; Abantu ababi ngeke babe nalo ikusasa. Insindiso yabalungile ivela kuJehova; Uyinqaba yabo ngesikhathi sokucindezeleka. UJehova uyobasiza abakhulule. Uyobakhulula kubantu ababi abasindise, Ngoba baphephela kuye » (AmaHubo 37:10-15, 17, 20, 29, 34, 37-40).
« Ngakho landela indlela yabantu abalungile Uhlale endleleni yabalungile. Ngoba ngabaqotho kuphela abayohlala emhlabeni, Abangasoleki abayosala kuwo. Ababi bayonqunywa emhlabeni, Abakhohlisayo bayosishulwa kuwo. (…) Izibusiso zisekhanda lolungile, Kodwa umlomo womubi ufihla ubudlova. Olungile uyokhunjulwa, kukhulunywe kahle ngaye, Kodwa igama lomubi liyobola » (IzAga 2:20-22; 10:6,7).
Izimpi ziyophela kuzoba nokuthula ezinhliziyweni nasemhlabeni wonke
« Nizwile ukuthi kwathiwa: ‘Kumelwe uthande umakhelwane wakho futhi uzonde isitha sakho.’ Nokho, mina ngithi kini: Qhubekani nithanda izitha zenu, nithandazela nalabo abanishushisayo, ukuze nizibonakalise ningamadodana kaYihlo osemazulwini, njengoba yena enza ukuba ilanga lakhe liphumele abantu ababi nabahle futhi enza ukuba imvula ine phezu kwabalungile nabangalungile. Ngoba uma nithanda labo abanithandayo, ninamvuzo muni? Abaqoqi bentela abenzi yini nabo into efanayo? Kanti uma nibingelela abafowenu kuphela, nenza lukhulu luni? Abantu bezizwe abenzi yini nabo into efanayo? Ngakho kumelwe nibe ngabaphelele, njengoba noYihlo wasezulwini ephelele” (Mathewu 5:43-48).
« Ngoba uma nithethelela abantu amaphutha abo, noYihlo osezulwini uzonithethelela nani; kanti uma ningabathetheleli abantu amaphutha abo, noYihlo ngeke awathethelele amaphutha enu » (Mathewu 6:14,15).
« Khona-ke uJesu wathi kuye: “Buyisela inkemba yakho endaweni yayo, ngoba bonke abaphatha inkemba bayofa ngenkemba » »(Mathewu 26:52).
« Wozani nibone imisebenzi kaJehova, Ukuthi uzenze kanjani izinto ezimangalisayo emhlabeni. Uqeda izimpi emhlabeni wonke. Uphula umnsalo anqamule umkhonto ube yizicucu; Izinqola zempi uzishisa ngomlilo » (AmaHubo 46:8,9).
« Uyokhipha isahlulelo phakathi kwezizwe Alungise izindaba ngokuqondene nabantu bezizwe eziningi. Ziyokhanda izinkemba zazo zibe ngamageja Nemikhonto yazo ibe ngocelemba. Izizwe ngeke ziphakamiselane inkemba, Ngeke zisayifunda impi » (Isaya 2:4).
« Ezinsukwini zokugcina, Intaba yendlu kaJehova Iyomiswa iqine ibe ngaphezu kweziqongo zezintaba, Iyophakanyiswa ngaphezu kwamagquma, Izizwe ziyothutheleka kuyo. Izizwe eziningi ziyohamba zithi: “Wozani sikhuphukele entabeni kaJehova Nasendlini kaNkulunkulu kaJakobe. Uzosifundisa izindlela zakhe Sihambe ezindleleni zakhe.” Ngoba umthetho uyophuma eZiyoni, Nezwi likaJehova eJerusalema. Uyokhipha isahlulelo phakathi kwezizwe eziningi, Alungise izindaba ngokuqondene nezizwe ezinamandla ezikude. Ziyokhanda izinkemba zazo zibe amageja Nemikhonto yazo ibe ocelemba. Izizwe ngeke ziphakamiselane inkemba, Futhi ngeke zisayifunda impi. Bayohlala kube yilowo nalowo ngaphansi kwesihlahla sakhe samagilebhisi nangaphansi kwesihlahla sakhe somkhiwane, Akekho oyobenza besabe, Ngoba umlomo kaJehova wamabutho ukhulumile » (Mika 4:1-4).
Kuyoba nenala yokudla emhlabeni wonke
« Kuyoba nenala yokudla okusanhlamvu emhlabeni; Kuyochichima phezu kwezintaba. Amasimu enkosi ayothela kakhulu njengaseLebhanoni, Nasemadolobheni abantu bayoba baningi njengotshani obusemhlabeni » (AmaHubo 72:16).
« Uyoletha imvula yokunisela imbewu yenu eniyihlwanyele emhlabathini, nesinkwa esikhiqizwa umhlabathi siyoba siningi sibe nomsoco. Ngalolo suku imfuyo yenu iyoklaba emadlelweni avulekile » (Isaya 30:23).
Izimangaliso zikaJesu Kristu zokuqinisa ukholo ethembeni lokuphila okuphakade
« Eqinisweni, kukhona nezinye izinto eziningi uJesu azenza, lezo engicabanga ukuthi, uma bezingalotshwa ngemininingwane egcwele, izwe ngokwalo belingenakukwazi ukuyiqukatha imiqulu ebiyolotshwa” (Johane 21:25)
UJesu Kristu kanye nesimangaliso sokuqala esilotshwe eVangelini likaJohane, uphendula amanzi abe iwayini: « Ngosuku lwesithathu kwaba khona idili lomshado eKhana laseGalile, nonina kaJesu wayelapho. UJesu nabafundi bakhe nabo babemenyiwe kulelo dili lomshado. Lapho iwayini liphela, unina kaJesu wathi kuye: “Abanalo iwayini.” Kodwa uJesu wathi kuye: “Sifazane, mina nawe kusithinta kanjani lokho? Ihora lami alikafiki.” Unina wathi kulabo ababekhonza: “Noma yini anitshela yona, yenzeni.” Kwakukhona izimbiza zamanzi zetshe eziyisithupha zihlezi lapho njengoba imithetho yamaJuda yokuhlanza yayifuna kanjalo, ngayinye ikwazi ukumumatha izikali ezimbili noma ezintathu zoketshezi. UJesu wathi kubo: “Gcwalisani lezi zimbiza ngamanzi.” Bazigcwalisa phama. Wayesethi kubo: “Manje wakheni niwayise kumqondisi wedili.” Ngakho bawayisa kuye. Lapho umqondisi wedili enambitha la manzi ayesephenduke iwayini, engazi ukuthi livelaphi (nakuba izikhonzi ezazikhe amanzi zazazi), umqondisi wedili wabiza umkhwenyana wathi kuye: “Abantu abaningi bakhipha iwayini elimnandi kuqala, kuthi lapho abantu sebedakiwe, bakhiphe elezinga eliphansi. Wena ugcine iwayini elimnandi kwaze kwaba manje.” Lokhu uJesu wakwenza eKhana laseGalile njengesiqalo sezibonakaliso zakhe, futhi wenza inkazimulo yakhe yabonakala, abafundi bakhe baba nokholo kuye » (Johane 2:1-11).
UJesu Kristu uphulukisa indodana yenceku yenkosi: « Waphinde wafika eKhana laseGalile, lapho ayephendule khona amanzi aba yiwayini. Kwakukhona isikhulu sasebukhosini esasigulelwa yindodana eKapernawume. Lapho lo muntu ezwa ukuthi uJesu uphumile eJudiya waya eGalile, waya kuye wamcela ukuba ehle elaphe indodana yakhe, ngoba yayisizofa. Kodwa uJesu wathi kuye: “Ngaphandle kokuba nina bantu nibone izibonakaliso nezimangaliso anisoze nakholwa.” Isikhulu sasebukhosini sathi kuye: “Nkosi, yehla ngaphambi kokuba umntanami afe.” UJesu wathi kuso: “Hamba; indodana yakho iyaphila.” Lo muntu wakukholelwa lokho uJesu akusho kuye, wahamba. Kodwa lapho esesendleleni, izinceku zakhe zamhlangabeza zizomtshela ukuthi umfana wakhe uyaphila. Ngakho wazibuza ukuthi ube ngcono ngaliphi ihora. Zathi kuye: “Umkhuhlane umyeke izolo ngehora lesikhombisa.” Uyise wazi ukuthi yilelo hora kanye lapho uJesu asho ngalo kuye ukuthi: “Indodana yakho iyaphila.” Ngakho yena nomndeni wakhe wonke bakholwa. Lesi kwakuyisibonakaliso sesibili uJesu asenza lapho ephuma eJudiya eya eGalile » (Johane 4:46-54).
UJesu Kristu uphulukisa indoda ekhwelwe idemoni eKapernawume: « Wehlela eKapernawume, idolobha laseGalile. Wabafundisa ngeSabatha, bakhexa ngendlela ayefundisa ngayo, ngoba wayekhuluma ngegunya. Esinagogeni kwakukhona umuntu owayenomoya, idemoni elingcolile, wamemeza ngezwi elikhulu wathi: “Maye! Sihlangene ngani nawe Jesu waseNazaretha? Ingabe uzele ukuzosibhubhisa? Ngazi kahle ukuthi ungubani, ungoNgcwele kaNkulunkulu.” Kodwa uJesu wawukhuza umoya omubi, wathi: “Thula, uphume kuye.” Ngemva kokuphonsa lo muntu phansi phakathi kwabo, idemoni laphuma kuye lingamlimazanga. Bonke bamangala, baqala ukukhuluma bodwa bethi: “Hlobo luni lwenkulumo lolu? Ngoba uyala imimoya emibi ngegunya nangamandla, iphume!” Ngakho izindaba eziphathelene naye zasakazekela kuyo yonke indawo » (Luka 4:31-37).
UJesu Kristu uxosha amademoni ezweni lamaGadarene (manje iJordani, ingxenye esempumalanga yeJordani, eduze neChibi laseTiberiya): « Lapho efika ngaphesheya, esifundeni samaGadara, wahlangana namadoda amabili anamademoni ephuma emathuneni. Ayenolaka oluyinqaba, kangangokuthi akukho muntu owayenesibindi sokudlula ngaleyo ndlela. Aklabalasa, athi: “Sihlangene ngani nawe, Ndodana kaNkulunkulu? Ingabe uze lapha ukuzosihlupha ngaphambi kwesikhathi esibekiwe?” Kude nabo kwakudla umhlambi omkhulu wezingulube. Ngakho amademoni aqala ukumncenga, ethi: “Uma usixosha, sithumele emhlanjini wezingulube.” Wathi kuwo: “Hambani!” Ngakho aphuma aya ezingulubeni, bheka! wonke umhlambi wakhalakathela eweni wangena olwandle wafela emanzini. Kodwa abelusi babaleka, bangena edolobheni, babika konke, kuhlanganise nendaba yamadoda ayenamademoni. Bheka! bonke edolobheni beza bezohlangabeza uJesu, lapho bembona, bamncenga ukuba ahambe esifundeni sakubo » (Mathewu 8:28-34 ).
UJesu Kristu waphulukisa umkhwekazi kamphostoli uPhetro: « UJesu, lapho efika endlini kaPetru, wabona umkhwekazi wakhe elele phansi egula enomkhuhlane. Ngakho wathinta isandla sakhe, umkhuhlane wamyeka, wavuka waqala ukumkhonza” (uMathewu 8:14,15).
UJesu Kristu uphulukisa indoda enesandla esishwabene:: « Ngelinye isabatha wangena esinagogeni waqala ukufundisa. Kwakukhona umuntu owayeshwabene isandla sokudla. Ababhali nabaFarisi babembukisisa uJesu ukuze babone ukuthi wayezokwelapha yini ngeSabatha, bese bethola indlela yokumbeka icala. Nokho, wayekwazi ababekucabanga, ngakho wathi kulo muntu onesandla esishwabene: “Sukuma ume phakathi nendawo.” Wasukuma wama khona. UJesu wabe esethi kubo: “Ngiyanibuza madoda, ingabe kungokomthetho ukwenza isenzo esihle noma esibi ngeSabatha, ukusindisa ukuphila noma ukukubhubhisa?” Ngemva kokubabuka bonke, wathi kulo muntu: “Yelula isandla sakho.” Wenza kanjalo, isandla sakhe saphila. Kodwa bathukuthela kakhulu, bakhuluma bodwa ngokuthi yini abangayenza ngoJesu » (Luka 6:6-11).
UJesu Kristu uphulukisa indoda ephethwe yi-dropsy (edema, ukunqwabelana ngokweqile koketshezi emzimbeni): « Ngesinye isikhathi, yahamba yayodla endlini yomunye wabaholi babaFarisi ngeSabatha, amehlo abo ayengasuki kuyo. Phambi kwayo kwakukhona umuntu owayenesifo sokuvuvuka. Ngakho uJesu wabuza labo ababeyizazi zoMthetho nabaFarisi, wathi: “Kungokomthetho yini ukwelapha ngeSabatha noma cha?” Kodwa bathula. Wabe esembamba lowo muntu, wamphulukisa, wamhambisa. Wathi kubo: “Ubani kini, ongathi uma indodana yakhe noma inkomo yakhe iwele emgodini, angayikhiphi masinyane ngosuku lweSabatha?” Abakwazanga ukumphendula » (Luka 14:1-6).
UJesu Kristu upholisa umuntu oyimpumputhe: « Njengoba esondela eJeriko impumputhe ethile yayihlezi eceleni kwendlela inxiba. Ngoba yayizwe isixuku sidlula yaqala ukubuza ukuthi lokhu kungase kube kusho ukuthini. Bayibikela bathi: “Kudlula uJesu umNazaretha!” Khona-ke yamemeza, yathi: “Jesu, Ndodana kaDavide, yiba nesihe kimi!” Labo ababehamba phambili bayithethisa bethi mayithule, kodwa yaqhubeka imemeza nakakhulu, ithi: “Ndodana kaDavide, yiba nesihe kimi.” Khona-ke uJesu wema, wayala ukuba lo muntu aholelwe kuye. Ngemva kokuba esesondele, uJesu wambuza: “Ufuna ngikwenzeleni?” Wathi: “Nkosi, mangiphinde ngibone.” Ngakho uJesu wathi kuye: “Phinda ubone; ukholo lwakho lukuphilisile.” Ngaso leso sikhathi waphinde wabona, waqala ukumlandela, ekhazimulisa uNkulunkulu. Futhi, bonke abantu, lapho bekubona, badumisa uNkulunkulu » (uLuka 18:35-43).
UJesu Kristu uphulukisa abantu ababili abayizimpumputhe: « Njengoba uJesu ayedlula esuka lapho, izimpumputhe ezimbili zamlandela, zimemeza zithi: “Yiba nesihe kithi, Ndodana kaDavide.” Ngemva kokuba esengene endlini, lezi zimpumputhe zeza kuye, uJesu wayesezibuza: “Ninalo yini ukholo lokuthi ngingakwenza lokhu?” Zamphendula: “Yebo, Nkosi.” Khona-ke wathinta amehlo azo, wathi: “Makwenzeke kini ngokokholo lwenu.” Amehlo azo abona. Ngaphezu kwalokho, uJesu wazidonsa ngendlebe, wathi: “Qaphelani ukuba kungazi muntu ngakho.” Kodwa seziphumele ngaphandle, zatshela abanye ngaye kuso sonke leso sifunda » (Mathewu 9:27-31).
UJesu Kristu uphulukisa isithulu esiyisimungulu: “Lapho uJesu ebuya ephuma esifundeni saseThire, wadabula eSidoni waya oLwandle LwaseGalile, wanqamula esifundeni saseDekapholi. Lapha baletha kuye umuntu oyisithulu futhi onamalimi, bamncenga ukuba abeke isandla sakhe kuye. Wamsusa esixukwini waya naye ngasese. Wafaka iminwe yakhe ezindlebeni zalo muntu, kwathi esephimise amathe, wamthinta ulimi. Ebheka phezulu ezulwini, wabubula kakhulu wathi kuye: “Efufatha,” okuwukuthi, “Vuleka.” Izindlebe zakhe zavuleka, kwaphela nokuba namalimi, wakhuluma ngendlela evamile. Ngemva kwalokho wabayala ukuba bangatsheli muntu, kodwa lapho ebayala kaningi, yilapho babekumemezela nakakhulu. Ngempela basala bekhexe kakhulu, bathi: “Zonke izinto uzenze kahle. Wenza ngisho nezithulu zizwe nabangakhulumi bakhulume.”” (Marku 7:31-37).
UJesu Kristu uphilisa onochoko: « Kweza onochoko kuye, wamncenga eguqe nangedolo, ethi kuye: “Uma nje uthanda, ungangenza ngihlanzeke.” Khona-ke waba nesihawu, welula isandla sakhe wamthinta, wathi kuye: “Ngiyathanda. Hlanzeka.” Masinyane uchoko lwashabalala kuye, wahlanzeka » (Marku 1:40-42).
Ukuphulukiswa kwabayishumi abanochoko: « Ngesikhathi eya eJerusalema wadabula phakathi kweSamariya neGalile. Njengoba engena emzini, wahlangana namadoda ayishumi anochoko, kodwa amela kude. Aphakamisa amazwi awo athi: “Jesu, Mfundisi, yiba nesihe kithi!” Lapho ewabona wathi kuwo: “Hambani niziveze kubapristi.” Njengoba ehamba, ahlanzwa. Enye yawo, lapho ibona ukuthi yelashiwe, yabuyela emuva, ikhazimulisa uNkulunkulu ngezwi elikhulu. Yaguqa, yakhothama ezinyaweni zikaJesu, yambonga. Ngaphezu kwalokho, yayingumSamariya. UJesu wathi: “Bonke abayishumi bahlanziwe, akunjalo? Pho, baphi abanye abangu-9? Akekho yini omunye obuyile ukuze anike uNkulunkulu inkazimulo ngaphandle kwalo muntu wesinye isizwe?” Wathi kuyo: “Sukuma uhambe; ukholo lwakho lukuphilisile.” » (Luka 17:11-19).
UJesu Kristu uphilisa umuntu okhubazekile: « Ngemva kwalezi zinto kwaba nomkhosi wamaJuda, futhi uJesu wakhuphukela eJerusalema. Esangweni lezimvu eJerusalema kukhona ichibi elibizwa ngokuthi iBhethesda ngesiHebheru, elinemipheme emihlanu. Ngaphansi kwayo kwakulele uquqaba lwabagulayo, izimpumputhe, izinyonga, nalabo ababenamalungu ashwabeneyo. Kodwa kwakukhona umuntu othile owayesegule iminyaka engamashumi amathathu nesishiyagalombili. Ebona lo muntu elele phansi, futhi eqaphela ukuthi kakade wayesegule isikhathi eside, uJesu wathi kuye: “Uyafuna ukuphila?” Lo muntu ogulayo wamphendula wathi: “Mnumzane, anginaye umuntu wokungifaka echibini lapho amanzi enyakaziswa; ngithi lapho ngiseza kwehle omunye ngaphambi kwami.” UJesu wathi kuye: “Vuka, thatha uhlaka lwakho uhambe.” Ngemva kwalokho lo muntu waphila masinyane, futhi wathatha uhlaka lwakhe wahamba” (NgokukaJohane 5:1-9).
UJesu Kristu uphulukisa onesifo sokuwa: “Lapho besondela ngasesixukwini, umuntu othile weza kuye, waguqa wathi: “Nkosi, yiba nesihe endodaneni yami, ngoba inesithuthwane futhi iyagula. Iwela emlilweni kaningi nasemanzini kaningi. Ngiyilethe kubafundi bakho, kodwa abakwazanga ukuyelapha.” UJesu ephendula wathi: “O sizukulwane esingenalukholo nesisontekile, kumelwe ngiqhubeke nginani kuze kube nini? Kumelwe nginibekezelele kuze kube nini? Yilethe lapha kimi.” UJesu wayeselikhuza idemoni, laphuma kuye, umfana welapheka kusukela ngalelo hora. Ngemva kwalokho abafundi beza kuJesu ngasese bathi: “Kungani thina singakwazanga ukulixosha?” Wathi kubo: “Kungenxa yokholo lwenu oluncane. Ngoba ngiqinisile ngithi kini, uma ninokholo olulingana nohlamvu lwesinaphi, niyothi kule ntaba, ‘Suka lapha uye laphaya,’ isuke, futhi akukho lutho eningeke nikwazi ukulwenza.”” (Mathewu 17:14-20).
UJesu Kristu wenza isimangaliso engazi: « Njengoba uJesu ehamba, izixuku zamcindezela. Kwakukhona owesifazane othile okwase kuphele iminyaka engu-12 enomopho, akukho muntu owakwazi ukumnika ikhambi. Weza ngasemuva, wathinta insephe yengubo yakhe yangaphandle, ngaso leso sikhathi umopho wakhe wanqamuka. UJesu wathi: “Ubani ongithintile?” Lapho bonke bephika, uPetru wathi: “Mfundisi, izixuku ziyakucindezela futhi sezithe mbo kuwe.” Kodwa uJesu wathi: “Kukhona ongithintile, ngoba ngizwile kuphuma amandla kimi.” Ebona ukuthi isenzo sakhe sibonakele, lona wesifazane weza ethuthumela wawa phansi phambi kwakhe, washo phambi kwabo bonke abantu ukuthi kungani emthintile nendlela aphulukiswe ngayo ngokushesha. Kodwa wathi kuye: “Ndodakazi, ukholo lwakho lukuphilisile. Hamba ngokuthula.” » (Luka 8:42-48).
UJesu Kristu uphulukisa ekude: « Lapho eseqedile ukukhuluma nabantu, wangena eKapernawume. Inceku yesikhulu esithile sebutho, eyayithandeka kuso, yayigula kakhulu futhi isizoshona. Lapho isikhulu sizwa ngoJesu, sathumela kuye amadoda amadala amaJuda ukuba amcele eze elaphe inceku yaso. Beza kuJesu bamncengisisa, bethi: “Uyakufanelekela ukuba umenzele lokhu, ngoba uyasithanda isizwe sakithi futhi yena ngokwakhe wasakhela isinagoge.” Ngakho uJesu wahamba nabo. Kodwa lapho engasekude nendlu, isikhulu sebutho kakade sase sithumele abangane ukuba bathi kuye: “Mnumzane, ungazihluphi, ngoba akungifanele ukuba ungene ngaphansi kophahla lwami. Yingakho ngingacabanganga ukuthi kungifanele ukuza kuwe. Kodwa yisho izwi, inceku yami ilulame. Ngoba nami ngingumuntu ongaphansi kwegunya, nginamasosha angaphansi kwami, ngithi kuleli, ‘Hamba!’ lihambe, nakwelinye ngithi, ‘Woza!’ lize, nasencekwini yami ngithi, ‘Yenza lokhu!’ ikwenze.” Lapho uJesu ezwa lezi zinto, wamangala ngaso, waphendukela esixukwini esasimlandela wathi: “Ngiyanitshela, ngisho nakwa-Israyeli angilutholanga ukholo olukhulu kangaka.” Lapho labo ababethunyiwe bebuyela endlini, bathola inceku iphile saka » (Luka 7:1-10).
UJesu Kristu uphulukise owesifazane onokukhubazeka iminyaka engu-18: « Yayifundisa kwelinye lamasinagoge ngeSabatha. Kwakukhona owesifazane okwase kuyiminyaka engu-18 enomoya omenza abe buthakathaka; wayeqhothile engakwazi nhlobo ukuma aqonde. Lapho embona, uJesu wakhuluma naye wathi: “Sifazane, ukhululiwe ebuthakathakeni bakho.” Wambeka izandla, ngaso leso sikhathi waqonda, waqala ukukhazimulisa uNkulunkulu. Kodwa ngenxa yalokhu umphathi wesinagoge, ethukuthele ngoba uJesu elaphe ngeSabatha, wathi esixukwini: “Zikhona izinsuku eziyisithupha okufanele kusetshenzwe ngazo; anokuza nelashwe ngazo, hhayi ngosuku lweSabatha.” Nokho, iNkosi yamphendula yathi: “Bazenzisi, ngamunye kini akayiqaqi yini inkomo yakhe noma imbongolo yakhe ngeSabatha esitebeleni ahambe nayo ayoyiphuzisa? Akufanele yini lona wesifazane oyindodakazi ka-Abrahama, nowayeboshwe uSathane iminyaka engu-18, ukuba akhululwe kulobu bugqila ngosuku lweSabatha?” Lapho isho lezi zinto, bonke abaphikisi bayo baba namahloni, kodwa sonke isixuku sajabula ngazo zonke izinto ezinhle eyayizenzile » (Luka 13:10-17).
UJesu Kristu uphulukisa indodakazi yowesifazane waseFenike: « UJesu wasuka lapho waya esifundeni saseThire naseSidoni. Bheka! Owesifazane ongumFenike owayevela kuleso sifunda weza kuye wamemeza, wathi: “Yiba nesihe kimi, Nkosi, Ndodana kaDavide. Indodakazi yami ihlushwa yidemoni kabuhlungu.” Kodwa akazange amphendule. Ngakho abafundi bakhe beza kuye bamncenga bathi: “Mtshele ahambe, ngoba ulokhu ememeza emva kwethu.” Waphendula wathi: “Angithunyelwanga kwabanye abantu kodwa ezimvwini ezilahlekile zendlu ka-Israyeli.” Kodwa owesifazane weza wamkhothamela, wathi: “Nkosi, ngisize!” Waphendula wathi: “Akulungile ukuthatha isinkwa sabantwana usiphonsele imidlwane.” Owesifazane wathi: “Yebo, Nkosi, kodwa empeleni imidlwane idla izimvuthu eziwa etafuleni labanikazi bayo.” UJesu waphendula wathi kuye: “O wena wesifazane, lukhulu ukholo lwakho; makwenzeke njengoba ufisa.” Indodakazi yakhe yalulama kusukela ngalelo hora kuqhubeke » (Mathewu 15:21-28).
UJesu Kristu uvimba isivunguvungu: « Lapho engena esikebheni, abafundi bakhe bamlandela. Manje, bheka! ulwandle lwayaluza kakhulu, kangangokuthi isikebhe sase simbozwa amagagasi; nokho, yena wayelele. Base beza bamvusa, bethi: “Nkosi, sisindise, siyabhubha!” Kodwa wathi kubo: “Kungani ninengebhe, nina eninokholo oluncane?” Khona-ke, evuka, wayikhuza imimoya nolwandle, kwaba nokuzola okukhulu. Ngakho la madoda amangala futhi athi: “Kanti luhlobo luni lomuntu lolu, olalelwa ngisho nayimimoya nolwandle?” » (Matewu 8:23-27). Lesi simangaliso sibonisa ukuthi epharadesi lasemhlabeni ngeke zisaba khona izivunguvungu noma izikhukhula ezizodala inhlekelele.
UJesu Kristu ehamba phezu kolwandle: « Ngemva kokuhambisa izixuku, wakhuphukela entabeni eyedwa ukuze ayothandaza. Kwaze kwahlwa elapho yedwa. Ngalesi sikhathi isikebhe sase siqhele ezweni ngamamitha angamakhulu amaningi, silwisana namagagasi ngenxa yokuthi babephambana nomoya. Kodwa entathakusa weza kubo, ehamba phezu kolwandle. Lapho bembona ehamba phezu kolwandle, abafundi bakhathazeka, bathi: “Umbono!” Bamemeza besaba. Kodwa uJesu wakhuluma nabo wathi: “Yibani nesibindi! Yimina; ningesabi.” UPetru wamphendula wathi: “Nkosi, uma kunguwe, ngiyale ukuba ngize kuwe ngihambe phezu kwamanzi.” Wathi: “Woza!” Ngakho uPetru, waphuma esikebheni, wahamba phezu kwamanzi waya ngakuJesu. Kodwa ebheka isivunguvungu, wesaba. Lapho eqala ukucwila wamemeza wathi: “Nkosi, ngisindise!” UJesu welula isandla sakhe masinyane, wambamba wathi kuye: “Wena onokholo oluncane, kungani uhlulwe ukungabaza?” Ngemva kokuba sebegibele esikebheni, isiphepho sanqamuka. Khona-ke ababesesikebheni bamkhothamela, bathi: “Ngempela wena uyiNdodana kaNkulunkulu. » ( Mathewu 14:23-33 ).
Ukudoba okuyisimangaliso: « Ngesinye isikhathi lapho isixuku simxinile, silalele izwi likaNkulunkulu, wayemi ngasechibini laseGenesaretha. Wabona izikebhe ezimbili zimi ngasogwini lwechibi, kodwa abadobi babephumile kuzo begeza amanethi abo. Egibela kwesinye salezo zikebhe, esasingesikaSimoni, wamcela ukuba asiqhelise kancane ogwini. Wahlala phansi, wafundisa izixuku esesikebheni. Lapho eyeka ukukhuluma, wathi kuSimoni: “Masiye lapho kujule khona, nehlise amanethi enu ukuze nibambe.” Kodwa uSimoni waphendula wathi: “Mfundisi, sikhandleke ubusuku bonke kodwa asibambanga lutho, kodwa ngoba usho kanjalo ngizowehlisa amanethi.” Lapho bewehlisa, babamba izinhlanzi eziningi kakhulu. Eqinisweni, amanethi abo aqala ukudabuka phakathi. Ngakho baqhweba abangane babo kwesinye isikebhe ukuba beze bazobasiza, beza, bagcwalisa izikebhe zombili, zaze zaqala ukucwila. Ebona lokhu, uSimoni Petru wawela emadolweni kaJesu, ethi: “Suka kimi Nkosi ngoba ngiyisoni.” Ngoba yena nabo bonke ababenaye bamangala ngenxa yezinhlanzi abazibamba, kwenzeka okufanayo nakuJakobe noJohane, amadodana kaZebedewu, ababesebenza noSimoni. Kodwa uJesu wathi kuSimoni: “Yeka ukwesaba. Kusukela manje kuqhubeke uzobe udoba abantu bephila.” Ngakho babuyisela izikebhe emuva, bashiya konke bamlandela » (Luka 5: 1-11).
UJesu Kristu wandisa izinkwa: « Ngemva kwalokhu uJesu waya ngaphesheya koLwandle LwaseGalile, olubizwa nangokuthi oLwaseThibheriya. Isixuku esikhulu sasilokhu simlandela, ngoba sasibona izibonakaliso ayezenza lapho elapha abagulayo. Ngakho uJesu wakhuphukela entabeni, wahlala lapho nabafundi bakhe. IPhasika, umkhosi wamaJuda, laliseduze. Lapho uJesu ephakamisa amehlo futhi ebona ukuthi isixuku esikhulu siza kuye, wathi kuFiliphu: “Sizozithengaphi izinkwa ukuze la bantu badle?” Nokho, wayesho lokhu ukuze amvivinye, ngoba wayekwazi ayesezokwenza. UFiliphu wamphendula: “Izinkwa zodenariyu abangamakhulu amabili azanele ukuba ngamunye athole ngisho okuncane.” Omunye wabafundi bakhe, u-Andreya umfowabo kaSimoni Petru, wathi kuye: “Nangu umfanyana onezinkwa zebhali ezinhlanu nezinhlanzi ezimbili ezincane. Kodwa kuyini lokhu kubantu abaningi kangaka?” UJesu wathi: “Celani abantu ukuba bahlale phansi.” Njengoba kwakunotshani obuningi kuleyo ndawo, amadoda ahlala phansi, cishe ayengu-5 000. UJesu wathatha izinkwa, futhi ngemva kokubonga, wabela labo ababehlezi lapho; wenza okufanayo nangezinhlanzi ezincane, badla basutha. Kodwa lapho sebesuthi, wathi kubafundi bakhe: “Buthani izingcezwana ezisele, ukuze kungachithwa lutho.” Ngakho bazibutha bagcwalisa obhasikidi abangu-12 ngezingcezwana zezinkwa ezinhlanu zebhali, ezashiywa yilabo ababedlile. Lapho abantu bebona izibonakaliso ayezenza, bathi: “Ngempela lo ungumProfethi owayezofika ezweni.” Ngakho, uJesu azi ukuthi base bezokuza bambambe ukuze bamenze inkosi, waphinde wasuka waya entabeni eyedwa » (Johane 6: 1-15). Kuyoba khona inala yokudla emhlabeni wonke (IHubo 72:16; Isaya 30:23).
UJesu Kristu uvusa indodana yomfelokazi: « Ngokushesha ngemva kwalokhu waya emzini okuthiwa iNayini, abafundi bakhe nesixuku esikhulu babehamba naye. Njengoba esondela eduze kwesango lomuzi, bheka! kwakuthwelwe umuntu ofile kuphunywa naye, indodana ezelwe yodwa kunina. Ngaphandle kwalokho, wayengumfelokazi. Isixuku esikhulu esivela emzini naso sasinaye. Lapho iNkosi imbona, yamhawukela, yathi kuye: “Yeka ukukhala.” Ngemva kwalokho yasondela yathinta uhlaka, ababeluthwele bema, yathi: “Nsizwa, ngithi kuwe, Vuka!” Lo muntu ofile wavuka wahlala futhi waqala ukukhuluma, yamnika unina. Manje bonke bagajwa ukwesaba, bakhazimulisa uNkulunkulu, bethi: “Kuvezwe umprofethi omkhulu phakathi kwethu,” bethi futhi, “UNkulunkulu ubanakile abantu bakhe.” Lezi zindaba eziphathelene nayo zasakazekela kulo lonke elaseJudiya nakuyo yonke indawo” (Luka 7:11-17).
UJesu Krestu uvusa indodakazi kaJayirosi: « Esakhuluma, kweza ummeleli othile wesikhulu esengamele sesinagoge ethi: “Indodakazi yakho ifile; ungabe usamhlupha umfundisi.” Lapho ezwa lokhu, uJesu wamphendula: “Ungesabi, kuphela bonakalisa ukholo, izosinda.” Lapho efika endlini akavumelanga muntu ukuba angene naye ngaphandle kukaPetru noJohane noJakobe noyise nonina wentombazane. Kodwa abantu babeyikhalela bonke futhi bezishaya ngenxa yosizi. Ngakho wathi: “Yekani ukukhala, ngoba ayifile ilele.” Khona-ke bamhleka usulu, ngoba babazi ukuthi ifile. Kodwa wayibamba ngesandla wamemeza, ethi: “Ntombazane, vuka!” Umoya wayo wabuya, yavuka ngaso leso sikhathi, wayala ukuba inikwe ukudla. Abazali bayo babejabule ngokwedlulele; kodwa wabayala ukuba bangatsheli muntu ngokwakwenzekile » (Luka 8:49-56).
UJesu Kristu uvusa umngani wakhe uLazaru, owayeshone ezinsukwini ezine ezedlule: « Eqinisweni, uJesu wayengakafiki emzaneni, kodwa wayesesendaweni uMarta ayemhlangabeze kuyo. Ngakho-ke amaJuda ayenaye endlini futhi emduduza, lapho ebona uMariya esukuma masinyane ephuma, amlandela, ecabanga ukuthi uya ethuneni uyokhalela khona. Ngakho lapho uMariya efika lapho uJesu ayekhona futhi embona, wawela ezinyaweni zakhe, wathi kuye: “Nkosi, ukube ubulapha umfowethu ngabe akafanga.” Ngakho-ke, lapho uJesu embona ekhala namaJuda ayeze naye ekhala, wabubula emoyeni futhi wakhathazeka; wathi: “Nimbekephi?” Bathi kuye: “Nkosi, woza uzobona.” UJesu wakhala izinyembezi. Ngakho-ke amaJuda athi: “Bhekani ukuthi ubemthanda kangakanani!” Kodwa amanye kuwo athi: “Lo muntu owavula amehlo empumputhe ubengenakukwazi yini ukuvimbela lona ukuba angafi?”
Ngakho uJesu, ngemva kokububula futhi ngaphakathi kuye, wafika ethuneni. Eqinisweni, lalingumhume, futhi kwakuncike itshe kulo. UJesu wathi: “Susani itshe.” UMarta, udadewabo woshonile, wathi kuye: “Nkosi, ngalesi sikhathi kumelwe ukuba useyanuka, ngoba sekuyizinsuku ezine.” UJesu wathi kuye: “Angikutshelanga yini ukuthi uma ungase ukholwe uzobona inkazimulo kaNkulunkulu na?” Ngakho-ke balisusa itshe. UJesu waphakamisela amehlo akhe ezulwini wathi: “Baba, ngiyakubonga ngoba ungizwile. Yiqiniso, bengazi ukuthi uyangizwa ngaso sonke isikhathi; kodwa ngikhulume ngenxa yalesi sixuku esimi lapha, ukuze sikholwe ukuthi wena ungithumile.” Lapho esezishilo lezi zinto, wamemeza ngezwi elikhulu wathi: “Lazaru, phuma!” Lo muntu owayefile waphuma izinyawo nezandla zakhe ziboshwe ngokokusonga, ubuso bakhe buboshwe bonke ngendwangu. UJesu wathi kubo: “Mthukululeni nimyeke ahambe.” » (Johane 11:30-44).
Ukudoba kokugcina okuyisimangaliso (ngemva nje kokuvuka kukaKristu): « Nokho, lapho kusa, uJesu wama ogwini, kodwa abafundi babengaboni ukuthi nguJesu. UJesu wabe esethi kubo: “Bantwana, ninakho yini okudliwayo?” Bamphendula bathi: “Cha!” Wathi kubo: “Phonsani inethi ngakwesokudla sesikebhe nizozithola izinhlanzi.” Ngakho baliphonsa, kodwa ababange besakwazi ukulidonsela ngaphakathi ngenxa yobuningi bezinhlanzi. Ngemva kwalokho umfundi uJesu ayemthanda wathi kuPetru: “YiNkosi!” Lapho uSimoni Petru ezwa ukuthi yiNkosi, wagqoka ingubo yakhe yangaphandle, ngoba wayenqunu, wagxumela olwandle. Kodwa abanye abafundi beza ngesikebhe esincane, bedonsa inethi eligcwele izinhlanzi, ngoba babengekude nendawo eyomile, babeqhele ngamamitha acishe abe ngu-90 kuphela » (Johane 21: 4-8).
UJesu Kristu wenza nezinye izimangaliso eziningi. Baqinisa ukholo lwethu, basikhuthaze futhi babe nombono wezibusiso eziningi eziyoba khona emhlabeni. Amagama abhaliwe omphostoli uJohane afingqa inani lezimangaliso uJesu Kristu azenza, njengesiqinisekiso salokho okuzokwenzeka emhlabeni: « Eqinisweni, kukhona nezinye izinto eziningi uJesu azenza, lezo engicabanga ukuthi, uma bezingalotshwa ngemininingwane egcwele, izwe ngokwalo belingenakukwazi ukuyiqukatha imiqulu ebiyolotshwa” (Johane 21:25).
***
5 – Izimfundiso Eziyisisekelo ZeBhayibheli
UNkulunkulu unegama: Jehova: « NginguJehova. Yilelo igama lami; futhi angisoze nganika muntu omunye inkazimulo yami, noma imifanekiso ebaziwe udumo lwami » (Isaya 42:8) (God Has a Name (YHWH)). Kumelwe sikhulekele Jehova kuphela: « Uyakufanelekela, Jehova, yebo Nkulunkulu wethu, ukwamukela inkazimulo nodumo namandla, ngoba wadala zonke izinto, nangenxa yentando yakho zaba khona zadalwa » (IsAmbulo 4:11). Kumelwe simthande ngayo yonke amandla ethu okuphila: » Wathi kuye: “‘Kumelwe uthande uJehova uNkulunkulu wakho ngayo yonke inhliziyo yakho nangawo wonke umphefumulo wakho nangayo yonke ingqondo yakho.’ Lona ngumyalo omkhulu kunayo yonke futhi ungowokuqala » (Mathewu 22:37,38). UNkulunkulu akayenaZiqu-zintathu. UZiqu-zintathu akuyona imfundiso yeBhayibheli (How to Pray to God (Matthew 6:5-13); The Administration of the Christian Congregation, According to the Bible (Colossians 2:17)).
UJesu Kristu uyiNdodana kaNkulunkulu yedwa kuphela ngomqondo wokuthi uyiNdodana kaNkulunkulu yedwa eyadalwa ngqo nguNkulunkulu: « Manje lapho esefiké ezingxenyeni zaseKhesariya Filipi, uJesu wabuza abafundi bakhe wathi: “Abantu bathi iNdodana yomuntu ingubani?” Bathi: “Abanye bathi inguJohane uMbhapathizi, abanye bathi ingu-Eliya, kanti abanye bathi inguJeremiya noma ingomunye wabaprofethi.” Wathi kubo: “Nina-ke nithi ngingubani?” USimoni Petru ephendula wathi: “UnguKristu, iNdodana kaNkulunkulu ophilayo.” UJesu ephendula wathi kuye: “Uyajabula Simoni ndodana kaJona, ngoba lokhu awukwambulelwanga yinyama negazi, kodwa ukwambulelwe nguBaba osemazulwini » (Mathewu 16:13-17, Johane 1:1-3). UJesu Kristu akayena uNkulunkulu uMninimandla onke futhi akayona ingxenye kaZiqu-zintathu (The Commemoration of the Death of Jesus Christ (Luke 22:19)).
Umoya ongcwele amandla kaNkulunkulu asebenzayo. Akayena umuntu: « Kwabonakala kubo okunjengamalangabi, kwasakazeka, ngakunye kwahlala phezu kwalowo nalowo kubo » (IzEnzo 2:3). UMoya oNgcwele awuyona ingxenye kaZiqu-zintathu.
IBhayibheli liyiZwi likaNkulunkulu: « Yonke imiBhalo iphefumulelwe uNkulunkulu futhi inenzuzo yokufundisa, yokusola, yokuqondisa izinto, yokuyala ekulungeni, ukuze umuntu kaNkulunkulu afaneleke ngokugcwele, ayihlomele ngokuphelele yonke imisebenzi emihle » (2 Thimothewu 3:16,17). Kufanele sikufunde futhi siyisebenzise ekuphileni kwethu: « Kodwa injabulo yakhe isemthethweni kaJehova, Futhi ufunda umthetho wakhe ngezwi eliphansi imini nobusuku. Ngokuqinisekile uyoba njengomuthi otshalwe ngasemifudlaneni yamanzi, Othela isithelo sawo ngenkathi yaso Nomahlamvu awo angabuni, Futhi konke akwenzayo kuyophumelela » (AmaHubo 1:1-3) (Reading and Understanding the Bible (Psalms 1:2, 3)).
Ukukholwa kuphela emhlatshelweni kaKristu kuvumela ukuthethelelwa kwezono futhi ukuphulukiswa nokuvuswa kwabafileyo kamuva: « Ngoba uNkulunkulu walithanda izwe kangangokuba waze wanikela ngeNdodana yakhe ezelwe yodwa, ukuze wonke umuntu obonisa ukholo kuyo angabhubhi kodwa abe nokuphila okuphakade. (…) Obonisa ukholo eNdodaneni unokuphila okuphakade; ongayilaleli iNdodana ngeke akubone ukuphila, kodwa ulaka lukaNkulunkulu luhlezi phezu kwakhe » (Johane 3:16,36, Matewu 20:28).
UMbuso kaNkulunkulu unguhulumeni wasezulwini owasungulwa ezulwini ngo-1914, futhi iNkosi ikhona uJesu Kristu ehambisana namakhosi nabapristi abangu-144 000 abakha « iJerusalema Elisha, » umlobokazi kaKristu. Uhulumeni kaNkulunkulu wasezulwini uzoqeda ukubusa kwabantu okwamanje phakathi nosizi olukhulu, futhi uyobusa umhlaba: « Ezinsukwini zalawo makhosi uNkulunkulu wezulu uyomisa umbuso ongeke neze uchithwe. Futhi lowo mbuso ngeke udluliselwe kwabanye abantu. Uyochoboza uqede yonke le mibuso, wona uqobo ume kuze kube nini nanini » (isAmbulo 12:7-12, 21:1-4, uMathewu 6:9,10, uDaniel 2:44).
Ukufa kukuphikisana nokuphila. Umphefumulo uyafa futhi umoya (amandla okuphila) uyanyamalala: « Ningabeki ithemba lenu ezicukuthwaneni, Noma endodaneni yomuntu wasemhlabeni, okungekhona okwayo ukusindisa. Umoya wayo uyaphuma, iphindela emhlabathini wayo; Ngalolo suku imicabango yayo iyashabalala » (iHubo 146:3,4, umShumayeli 3:19,20, 9:5,10).
Kuyoba khona uvuko lwabalungile nabangalungile: « Ningamangali ngalokhu, ngoba ihora liyeza lapho bonke abasemathuneni beyokhunjulwa futhi bayolizwa izwi layo baphume, abenze okuhle baphumele ovukweni lokuphila, ababenomkhuba wokwenza okubi ovukweni lokwahlulelwa » (Johane 5:28,29, IzEnzo 24:15). Abangalungile bayokwahlulelwa ngesisekelo sokuziphatha kwabo phakathi nokubusa kweminyaka eyi-1000 (hhayi ngokuziphatha kwabo kwangaphambili): « Ngabona isihlalo sobukhosi esikhulu esimhlophe nalowo owayehlezi kuso. Umhlaba nezulu kwabaleka phambi kwakhe, indawo yako ayibange isatholakala. Ngabona abafileyo, abakhulu nabancane, bemi phambi kwesihlalo sobukhosi, futhi imiqulu yavulwa. Kodwa nomunye umqulu wavulwa; umqulu wokuphila. Abafileyo bahlulelwa ngokwalezo zinto ezazilotshwe emiqulwini ngokwezenzo zabo. Ulwandle lwakhipha abafileyo ababekulo, nokufa neHayidesi kwakhipha abafileyo ababekukho, bahlulelwa ngamunye ngokwezenzo zabo » (IsAmbulo 20:11-13) (The Significance of the Resurrections Performed by Jesus Christ (John 11:30-44); The Earthly Resurrection of the Righteous – They Will Not Be Judged (John 5:28, 29); The Earthly Resurrection of the Unrighteous – They Will Be Judged (John 5:28, 29); The Heavenly Resurrection of the 144,000 (Apocalypse 14:1-3); The Harvest Festivals were the Foreshadowing of the Different Resurrections (Colossians 2:17)).
Abantu abayi-144 000 kuphela abayoya ezulwini noJesu Kristu: « Futhi ngabona, bheka! iWundlu limi eNtabeni iZiyoni, kumi kanye nalo abayizinkulungwane eziyikhulu namashumi amane nane kulotshwé igama lalo negama likaYise emabunzini abo. Ngezwa umsindo uvela ezulwini unjengomsindo wamanzi amaningi nanjengomsindo wokuduma okukhulu kwezulu; umsindo engawuzwa wawunjengowabahlabeleli futhi beshaya amahabhu abo. Bayahlabelela, behlabelela okungathi yingoma entsha phambi kwesihlalo sobukhosi naphambi kwezidalwa ezine eziphilayo nabadala; futhi akekho owakwazi ukuyazi kahle leyo ngoma ngaphandle kwabayizinkulungwane eziyikhulu namashumi amane nane, abathengwé emhlabeni. Laba yibo abangazange bazingcolise ngabesifazane; eqinisweni, bayizintombi. Laba yibo abaqhubeka belandela iWundlu kungakhathaliseki ukuthi liyaphi. Laba bathengwa kubantu njengolibo kuNkulunkulu neWundlu, futhi akukho manga atholakala emilonyeni yabo; abanasici » (IsAmbulo 7:3-8; 14:1-5). Isixuku esikhulu esishiwo kusAmbulo 7:9-17 yilabo abayosinda osizini olukhulu futhi baphile phakade ipharadesi esemhlabeni: « Ngemva kwalezi zinto ngabona, bheka! isixuku esikhulu, okungekho muntu owakwazi ukusibala, siphuma kuzo zonke izizwe nezinhlanga nabantu nezilimi, simi phambi kwesihlalo sobukhosi naphambi kweWundlu, sigqoke izembatho ezimhlophe; kukhona amagatsha esundu+ ezandleni zaso. (…) Ngaso leso sikhathi ngathi kuye: “Nkosi yami, nguwe owaziyo.” Wathi kimi: “Laba yilabo abaphuma osizini olukhulu, abaye bahlanza izembatho zabo zaba mhlophe egazini leWundlu. Kungakho bephambi kwesihlalo sobukhosi sikaNkulunkulu; banikela inkonzo engcwele kuye imini nobusuku ethempelini lakhe; Lowo ohlezi esihlalweni sobukhosi uyokwendlala itende lakhe phezu kwabo. Ngeke besalamba noma besoma, ilanga nanoma yikuphi ukushisa okuhangulayo ngeke kusabashisa, ngoba iWundlu, eliphakathi kwesihlalo sobukhosi, liyobelusa, futhi liyobaqondisa emithonjeni yamanzi okuphila. UNkulunkulu uyosula zonke izinyembezi emehlweni abo » (kusAmbulo 7:9-17) (The Book of Apocalypse – The Great Crowd Coming from the Great Tribulation (Apocalypse 7:9-17)).
Siphila ezinsukwini zokugcina ezizophela « ekuhluphekeni okukhulu (Mathewu 24:25, Marku 13, Luka 21, IsAmbulo 19: 11-21). Ukuba khona (Parousia) kaKristu sekuqalile ngokungabonakali kusukela ngo-1914 futhi kuzophela ekupheleni kweminyaka eyinkulungwane: « Esahlezi eNtabeni Yeminqumo, abafundi beza kuye ngasese, bathi: “Sitshele, Ziyokwenzeka nini lezi zinto, futhi siyoba yini isibonakaliso sokuba khona kwakho nesesiphelo sesimiso sezinto?” (…) ngoba ngaleso sikhathi kuyoba khona usizi olukhulu olungakaze lube khona kusukela ekuqaleni kwezwe kuze kube manje, cha, futhi olungasayikuphinde lube khona » (Mathewu 24:3,21) (The Great Tribulation Will Take Place In Only One Day (Zechariah 14:16)).
IPharadesi liyoba emhlabeni: « Ngabona futhi izulu elisha nomhlaba omusha; ngoba izulu langaphambili nomhlaba wangaphambili kudlulile, nolwandle alusekho. Ngabona nomuzi ongcwele, iJerusalema Elisha, wehla uvela ezulwini kuNkulunkulu futhi ulungisiwe njengomlobokazi ehlotshiselwe umyeni wakhe. Ngemva kwalokho ngezwa izwi elikhulu livela esihlalweni sobukhosi lithi: “Bheka! Itende likaNkulunkulu likanye nabantu, uyohlala nabo, babe ngabantu bakhe. UNkulunkulu ngokwakhe uyoba nabo. Uyosula zonke izinyembezi emehlweni abo, ukufa ngeke kusaba khona, noma ukulila noma ukukhala noma ubuhlungu ngeke kusaba khona. Izinto zangaphambili zidlulile » (Isaya 11,35,65, IsAmbulo 21:1-5).
UNkulunkulu wavumela ububi. Lokhu kwaphendula inselele kaDeveli ngokuqondene nobukhosi bukaJehova (uGenesise 3:1-6) (Satan Hurled). Futhi ukuphendula inselele kaSathane mayelana nokuthembeka kwezidalwa zabantu (Jobe 1:7-12; 2:1-6). Akuyena uNkulunkulu obangela ukuhlupheka: « Uma umuntu elingwa makangasho ukuthi: “Ngilingwa uNkulunkulu.” Ngoba uNkulunkulu akanakulingwa ngezinto ezimbi futhi yena ngokwakhe akalingi muntu » (Jakobe 1:13). Ukuhlupheka kubangelwa yizici ezine eziyinhloko: UDeveli kungaba nguye obangela ukuhlupheka (kodwa hhayi njalo) (Jobe 1:7-12; 2: 1-6). Ukuhlupheka kungumphumela wesimo sethu esinesono sokuhlahlela u-Adamu esiholela ekugugeni, ukugula nokufa (KwabaseRoma 5:12, 6:23). Ukuhlupheka kungabangelwa izinqumo ezimbi zabantu (ngakith noma kulabo bantu) (Duteronomi 32:5, Roma 7:19). Ukuhlupheka kungabangela « izikhathi nezikhathi ezingalindelekile » ezibangela ukuthi umuntu abe endaweni engafanele ngesikhathi esingalungile (UmShumayeli 9:11). I-Destiny ayiyona imfundiso yeBhayibheli, asikho « I-Destiny » ukwenza okuhle noma okubi, kodwa ngesisekelo senkululeko yokuzikhethela, sikhetha ukwenza « okuhle » noma « okubi » (Duteronomi 30:15).
Kumele sikhonze izithakazelo zombuso kaNkulunkulu. Ukuze ubhapathizwe futhi wenze ngokuvumelana nalokho okulotshwe eBhayibhelini: « Ngakho-ke hambani niyokwenza abantu bazo zonke izizwe babe abafundi, nibabhapathize egameni likaYise neleNdodana nelomoya ongcwele, nibafundise ukugcina konke enginiyale ngakho. Bhekani! Nginani izinsuku zonke kuze kube isiphelo sesimiso sezinto » (Mathewu 24:14; 28:19,20) (The Preaching of the Good News and the Baptism (Matthew 24:14)).
Kungavunyelwe eBhayibhelini
Inzondo kungavunyelwe: « Wonke umuntu ozonda umfowabo ungumbulali, futhi niyazi ukuthi akukho mbulali onokuphila okuphakade okuhlezi kuye » (1 Johane 3:15). Ukubulala kungavunyelwe ukubulala ngenxa yezizathu zomuntu siqu: « Khona-ke uJesu wathi kuye: “Buyisela inkemba yakho endaweni yayo, ngoba bonke abaphatha inkemba bayobhubha ngenkemba » (Mathewu 26:52).
impango nokuhuheka amanga akuvunyelwe: « Owebayo makangabe eseba, kodwa kunalokho makasebenze kanzima, enze umsebenzi omuhle ngezandla zakhe, ukuze abe nokuthile kokwabela umuntu oswele » (Efesu 4:28).
« Ningaqambi amanga omunye komunye. Hlubulani ubuntu obudala nemikhuba yabo » (KwabaseKolose 3: 9).
Okunye okuvinjelwe eBhayibhelini:
« Ngoba umoya ongcwele nathi ngokwethu sikubone kukuhle ukunganezeli omunye umthwalo osindayo kini, ngaphandle kwalezi zinto ezidingekile, ukuba niqhubeke nideda ezintweni ezihlatshelwe izithombe nasegazini nasezintweni eziklinyiwe nasebufebeni. Uma nizigcina ngokucophelela kulezi zinto, niyochuma. Mpilonhle! » (IzE. 15: 19,20,28,29).
Lezi « izinto ethelelekile » ezihlobene nemikhuba yenkolo ephikisana neBhayibheli, ukugubha amaholide amaqaba. Kungaba imikhuba yenkolo ngaphambi kokuhlatshwa noma udle inyama: « Konke okuthengiswa emakethe yenyama qhubekani nikudla, ningabuzi ngenxa kanembeza wenu; ngoba “umhlaba nalokho okuwugcwalisile kungokukaJehova.” Uma nimenywa umuntu kwabangewona amakholwa futhi nithanda ukuya, yidlani konke okubekwa phambi kwenu, ningabuzi ngenxa kanembeza wenu. Kodwa uma kungase kube khona othi kini: “Lokhu kwenziwe umhlatshelo,” ningadli ngenxa yalowo okwambulile nangenxa kanembeza. Ngithi, “unembeza,” hhayi owakho, kodwa owalowo omunye umuntu. Ngoba kungani kufanele inkululeko yami yahlulelwe unembeza womunye umuntu? Uma ngidla ngokubonga, kungani kumelwe ngihlanjalazwe ngalokho engibongayo ngakho? » (1 Korinte 10:25-30).
« Ningaboshelwa ejokeni nabangakholwa. Ngoba kunabudlelwane buni ukulunga nokungalungi na? Noma, ukukhanya kunasabelo sini nobumnyama? Ngaphezu kwalokho, kunakuvumelana kuni phakathi kukaKristu noBheliyali? Noma, unasabelo sini umuntu okholwayo nongakholwa? Futhi linakuvumelana kuni ithempeli likaNkulunkulu nezithombe? Ngoba thina siyithempeli likaNkulunkulu ophilayo; njengoba nje uNkulunkulu athi: “Ngiyohlala phakathi kwabo futhi ngihambe phakathi kwabo, ngiyoba uNkulunkulu wabo, bona bayoba ngabantu bami.” “‘Ngakho-ke phumani phakathi kwabo, nizihlukanise,’ kusho uJehova, ‘futhi niyeke ukuthinta into engcolile’”; “‘ngizonamukela.’” “‘Futhi mina ngiyoba uyihlo, nina nibe amadodana namadodakazi kimi,’ kusho uJehova uMninimandla onke » (2 Korinte 6:14-18).
Ungenzi ukukhonza izithombe. Omunye kufanele abhubhise zonke izinto ezikhonza izithombe noma izithombe, iziphambano, izithombe zezinkolo: « Ngenani ngesango elincane; ngoba ibanzi futhi ivulekile indlela eholela ekubhujisweni, baningi abangena ngayo; kanti lincane isango futhi inyinyekile indlela eholela ekuphileni, bambalwa abayitholayo. “Qaphelani abaprofethi bamanga abeza kini bembethe isikhumba semvu, kodwa ngaphakathi beyizimpisi eziphangayo. Niyobazi ngezithelo zabo. Abantu abawakhi neze amagilebhisi emeveni noma amakhiwane emakhakhasini, akunjalo? Ngokufanayo yonke imithi emihle ithela izithelo ezinhle, kodwa yonke imithi ebolile ithela izithelo ezingenamsebenzi; umuthi omuhle ungethele izithelo ezingenamsebenzi, nomuthi obolile ungethele izithelo ezinhle. Yonke imithi engatheli izithelo ezinhle iyagawulwa iphonswe emlilweni. Khona-ke, ngempela labo bantu niyobazi ngezithelo zabo. “Akuyena wonke umuntu othi kimi, ‘Nkosi, Nkosi,’ oyongena embusweni wamazulu, kodwa lowo owenza intando kaBaba osemazulwini uyongena. Abaningi bayokuthi kimi ngalolo suku, ‘Nkosi, Nkosi, asiprofethanga yini egameni lakho, saxosha amademoni egameni lakho, senza nemisebenzi eminingi yamandla egameni lakho na?’ Kodwa nokho ngiyovuma kubo ngaleso sikhathi ngithi: Angikaze nginazi! Sukani kimi, nina abenza okungemthetho » (Mathewu 7:13-23). Ungenzi ukusebenzelana nemimoya: ukubhula, imilingo, ukubhula ngezinkanyezi … Kumelwe sichithe zonke izinto ezihlobene nokusebenzelana nemimoya: « Ngempela, abaningana impela kulabo ababenza ubuciko bemilingo babuthela izincwadi zabo ndawonye bazishisa phambi kwawo wonke umuntu. Babala ndawonye intengo yazo bayithola ilingana nezinhlamvu zesiliva eziyizinkulungwane ezingamashumi ayisihlanu. Ngakho izwi likaJehova laqhubeka likhula futhi linqoba ngendlela enamandla » (IzEnzo 19:19, 20).
Ungabukeli amabhayisikobho noma izithombe zobulili ezingcolile noma ezinobudlova nokuhlambalaza. Ukugwema ukugembula, ukusetshenziswa kwezidakamizwa, njengosangu, i-betel, ugwayi, utshwala ngokweqile: « Ngenxa yalokho ngiyanincenga bazalwane, ngobubele bukaNkulunkulu, ukuba ninikele imizimba yenu ingumhlatshelo ophilayo, ongcwele, owamukelekayo kuNkulunkulu, inkonzo engcwele ngamandla enu okucabanga » (KwabaseRoma 12:1, Mathewu 5:27-30, iHubo 11:5).
Ukuziphatha okubi ngokobulili (ubufebe): ukuphinga, « ubulili obungashadile » (owesilisa / wesifazane), ubungqingili besilisa nowesifazane, kanye nezenzo zobulili ezimbi: « Babeshane! Anazi yini ukuthi abantu abangalungile ngeke balizuze ifa lombuso kaNkulunkulu? Ningadukiswa. Izifebe, noma abakhonza izithombe, iziphingi, amadoda agcinelwe izinjongo ezingezona ezemvelo, amadoda alala namadoda, amasela, abantu abahahayo, izidakwa, izithuki, noma abaphangi ngeke balizuze ifa lombuso kaNkulunkulu » (1 Korinte 6: 9,10). « Umshado mawuhlonishwe yibo bonke, nombhede womshado ungangcoliswa, ngoba uNkulunkulu uyozahlulela izifebe neziphingi » (Hebheru 13: 4).
IBhayibheli lilahla isithembu, noma yimuphi umuntu kuleso simo ofuna ukwenza intando kaNkulunkulu, kufanele avuselele isimo sakhe ngokuhlala kuphela nomkakhe wokuqala oshade naye (1 Thimothewu 3: 2) owesifazane « ). IBhayibheli liyakuvimbela ukushaya indlwabu: « Ngakho-ke, bulalani amalungu emizimba yenu asemhlabeni ngokuqondene nobufebe, ukungcola, isifiso sobulili, isifiso esilimazayo, nokuhaha, okuwukukhonza izithombe » (Kolose 3:5).
Kuvinjelwe ukuba udle igazi, ngisho nasesimweni sokwelashwa (ukumpontshelwa igazi): « Kuphela inyama enomphefumulo wayo—igazi layo—akumelwe niyidle » (Genesise 9: 4) (The Spiritual Man and the Physical Man (Hebrews 6:1)).
Zonke izinto ezilahlwa yiBhayibheli azilotshiwe kulesi sifundo seBhayibheli. UmKristu okhulile kanye nolwazi oluhle lwezimiso zeBhayibheli uzakwazi umahluko phakathi kokuhle nokubi, ngisho noma kungabhalwa ngqo eBhayibhelini: « Kodwa ukudla okuqinile kungokwabantu abavuthiwe, labo okuthe ngokusebenzisa amandla abo okuqonda bawenza aqeqeshelwa ukuhlukanisa kokubili okulungile nokungalungile » (Hebheru 5:14) (Achieving Spiritual Maturity (Hebrews 6:1)).
***
6 – Yini okufanele yenziwe ngaphambi kosizi olukhulu?
« Onokuqonda oyibonile « inhlekelele » ucashile; abangenalwazi abadlule ngakuyo bakhokhile »
(Iziyema 27:12)
Njengoba kusondela usizi olukhulu, « inhlekelele »,
yini esingayenza ukuzilungiselela?
Ukulungiselela okungokomoya ngaphambi kosizi olukhulu
« Kuyothi wonke umuntu obiza igama likaJehova asinde »
(Joweli 2: 32)
Lokhu kulungiselela ngaphambili kungafingqwa umusho owodwa: Sesha uJehova:
« Isimiso singakabelethi lutho, usuku lungakadluli njengamakhoba, kungakafiki phezu kwenu intukuthelo kaJehova evuthayo, lungakafiki phezu kwenu usuku lwentukuthelo kaJehova, funani uJehova, nonke nina abamnene bomhlaba, enisigcinile isinqumo saKhe sokwahlulela. Funani ukulunga, funani ubumnene. Mhlawumbe ningase nisitshekelwe ngosuku lwentukuthelo kaJehova” (Zefaniya 2:2,3). Ukufuna uJehova ukufunda ukumthanda nokumazi.
Ukuthanda uNkulunkulu ukuqaphela ukuthi uNkulunkulu unegama: uJehova (YHWH) (UMathewu 6: 9 « Malingcweliswe igama lakho »).
Njengoba uJesu Kristu abonisile, umyalo obaluleke kakhulu uthando ngoNkulunkulu: « Wathi kuye: “‘Kumelwe uthande uJehova uNkulunkulu wakho ngayo yonke inhliziyo yakho nangawo wonke umphefumulo wakho nangayo yonke ingqondo yakho.’ Lona ngumyalo omkhulu kunayo yonke futhi ungowokuqala” (UMathewu 22:37,38).
Lolu thando lukaNkulunkulu luhamba ngomkhuleko. UJesu Kristu wanikeza izeluleko ukukhuleka kaMathewu 6: « Uma nithandaza, ningabi njengabazenzisi; ngoba bathanda ukuthandaza bemi emasinagogeni nasemakhoneni ezindlela ezibanzi ukuze babonakale kubantu. Ngiqinisile ngithi kini, Umvuzo wabo sebewuthola ngokugcwele. Nokho, wena, lapho uthandaza, ngena ekamelweni lakho, futhi ngemva kokuvala umnyango, uthandaze kuYihlo osekusithekeni; khona-ke uYihlo obukele esekusithekeni uyokubuyisela. Kodwa lapho uthandaza, ungaphindaphindi izinto ezifanayo, njengoba nje kwenza abantu bezizwe, ngoba bacabanga ukuthi bayozwiwa ngokusebenzisa kwabo amazwi amaningi. Ngakho, ningazifanisi nabo, ngoba uNkulunkulu uYihlo uyazazi izinto enizidingayo ningakaceli nakucela kuye. “Khona-ke, kumelwe nithandaze ngale ndlela: “‘Baba wethu osemazulwini, malingcweliswe igama lakho. Umbuso wakho mawuze. Intando yakho mayenzeke nasemhlabeni, njengasezulwini. Siphe namuhla isinkwa sethu salolu suku; futhi usithethelele amacala ethu, njengoba nathi sibathethelele abanamacala kithi. Ungasingenisi esilingweni, kodwa usikhulule komubi.’ “Ngoba uma nithethelela abantu iziphambeko zabo, noYihlo osezulwini uzonithethelela nani; kanti uma ningabathetheleli abantu iziphambeko zabo, noYihlo ngeke azithethelele iziphambeko zenu » (Mathewu 6:5—15).
UJehova uNkulunkulu ucela ukuthi ubudlelwano bethu naye bube bodwa: « Cha; kodwa ngithi izinto izizwe ezizenza umhlatshelo zizihlabela amademoni, hhayi uNkulunkulu; futhi angifuni ukuba nibe abahlanganyeli namademoni. Anikwazi ukuphuza indebe kaJehova nibe niphuza indebe yamademoni; anikwazi ukudla “etafuleni likaJehova” nibe nidla etafuleni lamademoni. Noma “ingabe sivusela uJehova umhawu”? Asinamandla+ kunaye, akunjalo? » (1 Khorinte 10:20-22).
Ukuthanda uNkulunkulu ukubona ukuthi uneNdodana, uJesu Kristu. Kumele simthande futhi sibe nokholo emhlatshelweni wakhe ovumela ukuthethelelwa kwezono zethu. UJesu Kristu ukuphela kwendlela eya ekuphileni okuphakade futhi uNkulunkulu ufuna ukuba sikubone: « UJesu wathi kuye: “Mina ngiyindlela neqiniso nokuphila. Akekho oza kuBaba ngaphandle kokuba eze ngami”; « Lokhu kusho ukuphila okuphakade, ukungenisa kwabo ulwazi ngawe, owukuphela kukaNkulunkulu weqiniso, nangalowo omthumileyo, uJesu Kristu » (NgokukaJohane 14:6; 17:3).
Umyalo wesibili obalulekile, ngokukaJesu Kristu, ukuthi sithande umakhelwane wethu: « Owesibili, onjengawo, yilo, ‘Kumelwe uthande umakhelwane wakho njengoba uzithanda wena.’ Kule miyalo emibili kusekelwe wonke uMthetho, nabaProfethi » (UMathewu 22:39,40); « Bonke bayokwazi ngalokho ukuthi ningabafundi bami, uma ninothando phakathi kwenu » (NgokukaJohane 13: 35). Uma simthanda uNkulunkulu, kufanele sithande nomakhelwane bethu: « Lowo ongenalo uthando akamazi uNkulunkulu, ngoba uNkulunkulu uluthando » (1 Johane 4:8).
Uma simthanda uNkulunkulu, sizofuna ukumjabulisa ngokuba nokuziphatha okuhle: « Ukutshelile, muntu wasemhlabeni, okuhle. Yini uJehova ayicela kuwe ngaphandle kokuba ubonise ubulungisa, uthande umusa futhi ube nesizotha ekuhambeni noNkulunkulu wakho? » (Mikha 6:8).
Uma sithanda uNkulunkulu, siyogwema ukuba nokuziphatha okungamukeli: « Babeshane! Anazi yini ukuthi abantu abangalungile ngeke balizuze ifa lombuso kaNkulunkulu? Ningadukiswa. Izifebe, noma abakhonza izithombe, iziphingi, amadoda agcinelwe izinjongo ezingezona ezemvelo, amadoda alala namadoda, amasela, abantu abahahayo, izidakwa, izithuki, noma abaphangi ngeke balizuze ifa lombuso kaNkulunkulu” (1 Khorinte 6:9,10).
Ukuthanda uNkulunkulu ukubona ukuthi usihola (ngokungaqondile) ngezwi lakhe iBible. Kufanele siyifunde nsuku zonke ukuze simazi kangcono uNkulunkulu nendodana yakhe uJesu Kristu. Ibhayibheli liyisiqondisi sethu uNkulunkulu asinikeze lona: « Izwi lakho liyisibani ezinyaweni zami, nokukhanya kwendlela yami » (AmaHubo 119:105). Ibhayibheli elikulayini liyatholakala esizeni kanye namanye amavesi weBhayibheli ukuze uzuze kangcono ekuqondisweni kwakhe (UMathewu izahluko 5-7: Intshumayelo yasentabeni, incwadi yamaHubo, izaga, amaVangeli amane uMathewu, uMarku, uLuka noJohane noJohane amanye amavesi amaningi ebhayibheli (2 Thimothi 3:16,17)).
Okufanele ukwenze phakathi nosizi olukhulu
NgokweBhayibheli kunezimo ezinhlanu ezibalulekile ezizosivumela ukuthi sithole isihe sikaNkulunkulu phakathi nosizi olukhulu:
1 – Ukunxusa igama likaJehova ngomkhuleko: « Kuyothi wonke umuntu obiza igama likaJehova asinde » (uJoweli 2:32).
2 – Ukuze ube nokholo emhlatshelweni kaKristu ukuze uthole ukuthethelelwa kwezono: « Ngemva kwalezi zinto ngabona, bheka! isixuku esikhulu, okungekho muntu owakwazi ukusibala, siphuma kuzo zonke izizwe nezinhlanga nabantu nezilimi, simi phambi kwesihlalo sobukhosi naphambi kweWundlu, sigqoke izembatho ezimhlophe; kukhona amagatsha esundu ezandleni zaso. (…) Ngaso leso sikhathi ngathi kuye: “Nkosi yami, nguwe owaziyo.” Wathi kimi: “Laba yilabo abaphuma osizini olukhulu, abaye bahlanza izembatho zabo zaba mhlophe egazini leWundlu » » (Isambulo 7:9-17). Lo mbhalo uchaza ukuthi isixuku esikhulu esizosinda osizini olukhulu siyoba nokholo emalini yokubuyisana yegazi likaKristu ukuze kuxolelwe izono.
Usizi olukhulu luzoba isikhathi esibuhlungu esintwini: UJehova uzocela “isikhathi sokulila” kulabo abazosinda osizini olukhulu.
3 – Isililo ngentengo uJehova ayesikhokhela ukusigcina siphila: Impilo yomuntu ongenasono kaKhristu: « Ngiyothululela phezu kwendlu kaDavide naphezu kwabakhileyo eJerusalema umoya womusa nokuncenga, futhi ngokuqinisekile bayombheka Lowo abamgwaza, balile ngenxa yaKhe, njengokulila ngenxa yendodana okuwukuphela kwayo; kuyoba khona ukulila okunomunyu ngaye njengalapho kukhona ukulila okunomunyu ngendodana eyizibulo. Ngalolo suku ukulila eJerusalema kuyoba kukhulu, njengokulila kwaseHadadirimoni ethafeni lasesigodini saseMegido » (Zakariya 12:10,11).
Njengengxenye yalesi sililo, uJehova uNkulunkulu uzoba nesihe kubantu abazonda le nqubo engenabulungisa, ngokusho kukaHezekeli 9: “UJehova waqhubeka wathi kuyo: “Dabula phakathi komuzi, phakathi kweJerusalema, ubeke uphawu emabunzini abantu ababubulayo futhi bequma ngenxa yazo zonke izinto ezinengekayo ezenziwa phakathi kwawo” (uHezekeli 9:4; qhathanisa nesincomo sikaKristu esithi » Khumbula umkaLoti « owaphenduka wabhubha ngenxa ‘kokuzisola’ lokho akushiye (uLuka 17:32)).
4 – Ukuzila: « O madoda, shayani uphondo eZiyoni. Ngcwelisani isikhathi sokuzila ukudla. Bizani umbuthano onesizotha. Buthani abantu. Ngcwelisani ibandla. Qoqani amaxhegu. Buthani izingane nalabo abancela amabele » (Joweli 2:15,16; umongo ojwayelekile walo mbhalo nosizi olukhulu (Joweli 2:1,2)).
5 – Gwema ubulili: « Umkhwenyana makaphume ekamelweni lakhe elingaphakathi, nomakoti egumbini lakhe labasanda kushada » (Joweli 2: 15,16). « Ukuphuma » kwendoda nenkosikazi kwe « gumbi elingaphakathi », esingokomfanekiso gwema ubulili. Lesi sincomo siphindwa ngendlela efanayo esiprofethweni esikuZakariya isahluko 12 esilandela « njengokulila kwaseHadadirimoni ethafeni lasesigodini saseMegido »: « yonke eminye imindeni esele, yilowo nalowo mndeni ngawodwana, nabesifazane bayo ngabodwana” (Zakariya 12: 12-14). Ibinzana elithi “abesifazane ngokwehlukana” liyisisho esingokomfanekiso sokuzinqabela ubulili.
Okufanele ukwenze ngemuva kosizi olukhulu
Kunezincomo ezimbili zaphezulu ezinkulu:
1 – Ukugubha ubukhosi bukaJehova nokukhululwa kwabantu: « Kuyothi wonke umuntu osele kuzo zonke izizwe eziza ukuzolwa neJerusalema, akhuphuke unyaka nonyaka ukuze akhothamele iNkosi, uJehova wamabutho, futhi agubhe umkhosi wamadokodo » (Zakariya 14: 16).
2 – Ukuhlanzwa komhlaba izinyanga eziyisikhombisa, emva kosizi olukhulu, kuze kube ngumhla we-10 we- « nisan » (inyanga yekhalenda lamaJuda) (Hezekeli 40:1,2): « Abendlu ka-Israyeli bayobangcwaba ngenjongo yokuhlanza izwe, izinyanga eziyisikhombisa” (Hezekeli 39:12).
Uma unemibuzo, noma ungathanda imininingwane eyengeziwe, unganqikazi ukuxhumana nesayithi noma i-akhawunti ye-Twitter yesayithi. Kwangathi uNkulunkulu angabusisa izinhliziyo ezimsulwa ngeNdodana yakhe uJesu Kristu. Ameni (NgokukaJohane 13:10).
***
Table of contents of the http://yomelyah.fr/ website
Reading the Bible daily, this table of contents contains informative Bible articles (Please click on the link above to view it)…
Table of languages of more than seventy languages, with six important biblical articles, written in each of these languages…
Site en Français: http://yomelijah.fr/
Sitio en español: http://yomeliah.fr/
Site em português: http://yomelias.fr/
You can contact to comment, ask for details (no marketing)…
***