Ukubhiyozelwa kwesikhumbuzo sokufa kukaYesu Kristu

IBhayibhile Online

Pain6

Umbhiyozo wesikhumbuzo sokufa kukaKristu uya kuba ngoMvulo, Matshi 30, 2026, emva kokutshona kwelanga (ngokutsho kwenyanga entsha yeenkwenkwezi)

« Kuba, eneneni, uKristu ipasika yethu ubingelelwe »

(1 Korinte 5:7)

Bazalwana noodade abathandekayo kuKristu,

AmaKristu anethemba lobomi obungunaphakade emhlabeni amele athobele umyalelo kaKristu wokutya isonka esingenagwele aze asele kwindebe ebudeni besikhumbuzo sokufa kwakhe okulidini

(Yohane 6:48-58)

Njengoko umhla wokukhumbula ukufa kukaKristu usondela, kubalulekile ukuthobela umyalelo kaKristu ophathelele oko kufuzisela idini lakhe, umzimba wakhe negazi lakhe, ezifuziselwa ngokulandelelanayo sisonka esingenagwele neGlasi yewayini. Ngesinye isihlandlo, ethetha ngemana eyawa ezulwini, uYesu Kristu wathi: “Ndiyaniqinisekisa ukuba, ukuba aniyityi inyama yoNyana womntu, nisele negazi lakhe, anizukubufumana ubomi.  Nabani na otya inyama yam, asele negazi lam, uza kufumana ubomi obungunaphakade, ibe ndiza kumvusa+ ngomhla wokugqibela” (Yohane 6:48-58). Abanye basenokuthi akazange awathethe la mazwi njengenxalenye yesikhumbuzo sokufa kwakhe. Le ngxoxo ayitshitshisi nangayiphi na indlela imbopheleleko yokuthabatha oko kufuzisela inyama negazi lakhe, oko kukuthi, isonka esingenagwele nendebe yewayini.

Evuma okomzuzwana ukuba kwakuya kubakho umahluko phakathi kwala mazwi nokubhiyozelwa kwesikhumbuzo, ngoko ubani umele abhekisele kumzekelo wayo, umbhiyozo wePasika (“uKristu ipasika yethu wabingelelwa” 1 Korinte 5:7; Hebhere 10:1). Ngoobani ababeza kubhiyozela iPasika? Ngabalukileyo kuphela (Eksodus 12:48). IEksodus 12:48 , ibonisa ukuba kwanomphambukeli wayenokuba nenxaxheba kwiPasika, ukuba nje balukile. Ukuba nenxaxheba kwiPasika kwakukwayinto eyimfuneko kumphambukeli (bona indinyana 49):  « Ukuba nihlala nomntu wasemzini, naye ufanele amlungiselele uYehova umbingelelo wePasika. Ufanele enze njalo ngokomthetho wePasika nangokwendlela yawo ebekiweyo. Makusebenze umthetho omnye kumntu wasemzini nakumhlali walapho” (Numeri 9:14). “Kuza kusebenza umthetho omnye kumntu weli bandla nakumntu wasemzini. Loo mthetho uza kuhlala usebenza kuzo zonke izizukulwana zenu. Umntu wasemzini uza kufana nani phambi koYehova” (Numeri 15:15). Ukuba nenxaxheba kwiPasika kwakuyimbopheleleko ebalulekileyo, yaye uYehova uThixo, ngokuphathelele lo mbhiyozo, akazange enze mahluko phakathi kwamaSirayeli nabaphambukeli.

Kwakutheni ukuze “babethelele isibakala sokuba umntu wasemzini wayebophelelekile ukuba abhiyozele iPasika? Kungenxa yokuba impikiswano eyintloko yabo bakwalelayo ukuba nenxaxheba kwimifuziselo, kumaKristu athembekileyo anethemba lasemhlabeni, ikukuba abayonxalenye ‘yomnqophiso omtsha,’ yaye abayonxalenye yoSirayeli wokomoya. Ukanti, ngokomzekelo wePasika, umntu ongengomSirayeli wayenokubhiyozela iPasika… Imela ntoni intsingiselo yolwaluko yokomoya? Ukuthobela uThixo (Duteronomi 10:16; Roma 2:25-29). Ukungaluki kokomoya kumela ukungathobeli uThixo noKristu (IZenzo 7:51-53 ). Impendulo ichazwe ngezantsi.

Ngaba ukutya isonka nokusela indebe yewayini kuxhomekeke kwithemba lokuphila ezulwini okanye emhlabeni? Ukuba la mathemba mabini angqinwa, ngokubanzi, ngokufunda zonke izibhengezo zikaKristu, zabapostile kwanabo bexesha labo, siyaqonda ukuba azikhankanywa ngokungqalileyo eBhayibhileni. Ngokomzekelo, uYesu Kristu wayedla ngokuthetha ngobomi obungunaphakade, ngaphandle kokwahlula phakathi kwethemba lasezulwini nelasemhlabeni ( Mateyu 19:16, 29; 25:46; Marko 10:17, 30; Yohane 3:15, 16, 36; 4:14; 35; 5:24, 28, 29 (ethetha ngovuko, akakhankanyi kwaukukhankanya ukuba luya kuba semhlabeni (nangona luya kuba)), 39; 6:27,40 ,47,54 (kukho ezinye iimbekiselo ezininzi apho uYesu Kristu akahluli phakathi kobomi obungunaphakade ezulwini okanye emhlabeni)). Ngoko ke, la mathemba mabini akufanele ahlule phakathi kwamaKristu kumxholo wokubhiyozelwa kwesikhumbuzo. Kwaye ewe, ukwenza la mathemba mabini axhomekeke ekutyeni isonka nokusela indebe akunasiseko kwaphela sebhayibhile.

Okokugqibela, kumxholo kaYohane 10, ukuthi amaKristu anethemba lasemhlabeni aya kuba “zezinye izimvu” ezingeyiyo inxalenye yomnqophiso omtsha, akuchanekanga kwaphela kuso sonke esi sahluko sinye. Xa ufunda eli nqaku (ngezantsi), “Ezinye iigusha”, eziphonononga ngocoselelo umxholo kunye nemizekeliso kaKristu, kuYohane 10, uya kuqonda ukuba akathethi ngeminqophiso, kodwa echaza ukuba ngubani umesiya wokwenene. “Ezinye izimvu” ngamaKristu angengomaYuda. KuYohane 10 nakweyoku-1 kwabaseKorinte 11 , akukho salelo siseBhayibhileni nxamnye namaKristu athembekileyo anethemba lobomi obungunaphakade emhlabeni nanolwaluko lokomoya lwentliziyo, ekubeni adle isonka nokusela indebe yesikhumbuzo yewayini.

Imibuliso yabazalwana

***

Umbhiyozo wesikhumbuzo sokufa kukaKristu uya kuba ngoMvulo, Matshi 30, 2026, emva kokutshona kwelanga (ngokutsho kwenyanga entsha yeenkwenkwezi)

– IPhasika ngumzekelo weemfuno zikaThixo zokubhiyozela isikhumbuzo sokufa kukaKristu: « kuba ezo zinto zisisithunzi sezinto ezizayo, inkqu yazo ke nguKristu » (Kolose 2:17). « Kuba ekubeni uMthetho unesithunzi sezinto ezilungileyo eziza kuza, kodwa ungenawo owona mongo wezinto » (Hebhere 10:1).

– Abalukileyo kuphela ababengayigubha iPasika: « Xa athe owasemzini wahlala nani njengomphambukeli, kwaye eza kuyibhiyozela ipasika kuYehova, mayaluswe yonke into eyindoda kuye. Angandula ke aqale ukusondela ukuze ayibhiyozele; yaye woba njengenzalelwane yelizwe. Kodwa akukho mntu ungalukanga umele adle kuyo » (Eksodus 12:48).

– AAmaKristu azikho phantsi koxanduva lokusoka ngokomzimba. Nolwaluko lwakhe ungowomoya: « Yalusani ke ijwabi leentliziyo zenu ningabi sazenza zibe lukhuni iintamo zenu » (Duteronomi 10:16; IZenzo 15:19,20,28,29 « umthetho wabapostile »; Roma 10: 4 « uKristu ekupheleni koMthetho « (unikezwe kuMoses)).

– Ukusoka kokomoya kuthetha ukuthobela uThixo kunye nendodana yakhe uYesu Kristu: « Ulwaluko, enyanisweni, luyingenelo kuphela ukuba uqhelisela umthetho; kodwa ukuba uyanxaxha emthethweni, ulwaluko lwakho lukukungaluki.  Ukuba, ke ngoko, umntu ongalukanga uyayigcina imilinganiselo yobulungisa yoMthetho, ukungaluki kwakhe kuya kubalwa njengolwaluko, akunjalo? Yaye umntu ongalukanga abe enjalo ngemvelo uya kuthi, ngokuwuphumeza uMthetho, akugwebe wena othe nakuba unayo ingqokelela yemithetho ebhaliweyo kwanolwaluko wanxaxha kuwo umthetho. Kuba umYuda akanguye ngokwangaphandle, nolwaluko asilulo olwangaphandle enyameni.  Kodwa umYuda unguye ngaphakathi, nolwaluko lwakhe lolo lwentliziyo+ ngawo umoya, kungekhona ngengqokelela yemithetho ebhaliweyo. Indumiso yalowo ivela, kungekhona ebantwini, kodwa kuThixo » (KwabaseRoma 2:25-29).

– Ukungaluki kokomoya kubonisa ukungathobeli uThixo kunye nendodana yakhe uYesu Kristu: « Bantundini baneenkani nabangalukileyo ngeentliziyo neendlebe, nisoloko niwuxhathisa umoya oyingcwele; kanye njengoko ookhokho benu benjenjalo, nani nenjenjalo.  Nguwuphi na kubaprofeti abangazange bamtshutshise ookhokho benu? Ewe, bababulala abo benza isaziso kwangaphambili ngokuza kwaLowo ulilungisa, eniye nangabangcatshi nababulali bakhe ngoku,  nina enamkela uMthetho njengoko wawudluliselwa ziingelosi kodwa anawugcina » (IZenzo 7: 51-53).

– Ukusoka kokomoya kwentliziyo kuyadingeka ukuba uthathe inxaxheba ukubhiyozelwa kwesikhumbuzo sokufa kukaYesu Kristu (nawuphi na ithemba lobuKristu (ezulwini okanye emhlabeni)): « Kuqala umntu makazicikide, aze ke asitye isonka, ayisele nendebe » (1 Korinte 11:28).

– UmKristu kufuneka ahlole isazela ngaphambi kokuthatha inxaxheba ukubhiyozelwa kwesikhumbuzo sokufa kukaYesu Kristu. Ukuba ucinga ukuba nesazela esicocekileyo phambi koThixo, yena ulwaluko ngokomoya, ngoko ke inxaxheba kwisikhumbuzo sokufa kukaKristu (nayiphi na ithemba lamaKristu (ezulwini okanye emhlabeni)).

– Umyalelo ocacileyo kaKristu, ukuba atye ngokufuzisela « inyama » yakhe kunye « negazi » lakhe, isimemo kubo bonke abathembekileyo abangamaKristu ukuba badle « isonka esingenagwele », emele « inyama » yakhe nokusela indebe, emela « igazi »: « Ndim isonka sobomi. Ookhokho benu batya imana+ entlango ukanti bafa. Siso esi isonka esihla sivela ezulwini, ukuze nabani na atye kuso aze angafi. Ndim isonka esiphilayo esehla sivela ezulwini; ukuba nabani na utya kwesi sonka uya kuphila ngonaphakade; yaye, enyanisweni, isonka endiya kusinikela yinyama yam ngenxa yobomi behlabathi.” Ngoko ke amaYuda asukuzana, esithi: “Angathini na lo mntu ukusinika inyama yakhe ukuba siyidle?” Ngako oko uYesu wathi kuwo: “Inene, inene, ndithi kuni, Ngaphandle kokuba nitya inyama yoNyana womntu nize nisele igazi lakhe, aninabo ubomi kuni. Lowo utya inyama yam aze asele igazi lam unobomi obungunaphakade, yaye ndiya kumvusa+ ngomhla wokugqibela; kuba inyama yam ikukutya kokwenyaniso, negazi lam lisisiselo sokwenyaniso. Lowo utya inyama yam aze asele igazi lam uhleli emanyene nam, nam ndimanyene naye. Kanye njengoko uBawo ophilayo endithumile yaye nam ndiphila ngenxa kaBawo, nalowo undityayo, uya kuphila ngenxa yam. Siso esi isonka esehla sivela ezulwini. Akukho njengaxa ookhokho benu batyayo ukanti bafa. Lowo usityayo esi sonka uya kuphila ngonaphakade » (Yohane 6:48-58).

– Ngoko ke, onke amaKristu athembekileyo (nawuphi na ithemba lobuKristu (ezulwini okanye emhlabeni)), kufuneka uthathe isonka newayini ye kwisikhumbuzo sokufa kukaKristu, umyalelo ocacileyo kaKristu: « Ngako oko uYesu wathi kuwo: “Inene, inene, ndithi kuni, Ngaphandle kokuba nitya inyama yoNyana womntu nize nisele igazi lakhe, aninabo ubomi kuni. (…) Kanye njengoko uBawo ophilayo endithumile yaye nam ndiphila ngenxa kaBawo, nalowo undityayo, uya kuphila ngenxa yam » (Yohane 6:53,57).

– Ukukhunjulwa kokufa kukaKristu kukubhiyozelwa kuphela phakathi kwabalandeli bakaKristu abathembekileyo amaKristu: « Ngenxa yoko, bazalwana bam, xa nithe nabuthelana ndawonye ukuba nisitye, lindanani » (1 kwabaseKorinte 11:33).

– Ukuba unqwenela ukuthatha inxaxheba Ukubhiyozelwa kwesikhumbuzo sokufa kukaYesu Kristu, kwaye aninguye amaKristu, kufuneka ubhaptizwe, unqwenela ngokunyanisekileyo ukuthobela imiyalelo kaKristu: « Hambani ke ngoko niye kubenza abafundi abantu beentlanga zonke, nibabhaptiza egameni loYise neloNyana nelomoya oyingcwele, nibafundisa ukuba bazigcine zonke izinto endiniyalele zona. Yaye, khangelani! ndinani yonke imihla de kube sekuphelisweni kwenkqubo yezinto » (Mateyu 28:19,20).

Ukubhiyozela imemori yokufa kukaYesu Kristu?

« Qhubekani nikwenza oku ningikhumbule »

(Luka 22:19)

Emva komthendeleko wePasika, uYesu Kristu wabeka umzekelo wokubhiyozelwa kwexesha elizayo lokukhumbula ukufa kwakhe (Luka 22: 12-18). Zikule mibhalo yeBhayibhile, iincwadi zeVangeli:

Mateyu 26: 17-35.

Marko 14: 12-31.

Luka 22: 7-38.

Yohane isahluko 13 ukuya ku-17.

UYesu wanikela isifundo ngokuthobeka, ukuhlamba iinyawo zabafundi bakhe (Yohane 13: 4-20). Nangona kunjalo, esi siganeko akufanele sithathwe njengesithethe sokuziqhuba ngaphambi kokukhunjulwa (thelekisa uYohane 13:10 kunye noMateyu 15: 1-11). Nangona kunjalo, ibali liyasitshela ukuba emva koko, uYesu Kristu « wambatha izambatho zakhe zangaphandle ». Ngoko ke simele sigqoke kakuhle (Yohane 13: 10a, 12 ukuthelekisa noMateyu 22: 11-13). Ngendlela, kwindawo yokubulawa kukaYesu Kristu, amajoni athabatha iingubo ayezigqoke ngalobo busuku. I-akhawunti kaYohane 19: 23,24 isitshela ukuba uYesu Kristu wayenxibe « Kodwa isambatho sangaphantsi sasingenamthungo, silukiwe ukususela phezulu kubo bonke ubude baso ». Amajoni awazange afune ukulidiliza. UYesu Kristu wayegqoke kakuhle, ezihambelana nokubaluleka kwesi siganeko (Hebhere 5:14).

Ukuba le mkhosi iya kubhiyozelwa kuphela phakathi kwamaKristu athembekileyo (Mateyu 26: 20-25, Marko 14: 17-21, 1 ​​Korinte 11: 28,33)).

Umthendeleko wokukhunjulwa uchazwa ngokulula kakhulu: « Njengoko babeqhubeka besidla, uYesu wathabatha isonka waza, emva kokucela intsikelelo, wasiqhekeza, wanika abafundi, wathi: “Thabathani, nidle. Oku kuthetha umzimba wam.” Wathabatha nendebe waza, akuba ebulele, wayinika bona, esithi: “Selani kuyo, nonke; kuba oku kuthetha ‘igazi lam lomnqophiso,’ eliza kuphalala ngenxa yabaninzi ukuze kuxolelwe izono. Kodwa ndithi kuni, andisayi kuyisela le mveliso yomdiliya, ukususela ngoku, kude kube yiloo mini ndiyisela nani intsha ebukumkanini bukaBawo.” Ekugqibeleni, emva kokuvuma iindumiso, baphuma baya eNtabeni yemiNquma » (Mateyu 26: 26-30). UYesu Kristu wachaza isizathu salo mkhosi, intsingiselo yombingelelo wakhe, sisiphi isonka esingenagwele esimele, umqondiso wesimo sakhe esingenasono, indebe yewayini, uphawu lwegazi lakhe. Wacela abafundi bakhe ukuba bakhumbule ukufa kwakhe rhoqo ngomnyaka 14 Nisan (inyanga ikhalenda yamaYuda) (Luka 22:19).

IVangeli likaYohane lisichazela ngemfundiso kaKristu emva kwalo mkhosi, mhlawumbi kuYohane 13:31 kuYohane 16:30. UYesu Kristu wathandaza kuYise, ngokukaJohane isahluko 17. uMathewu 26:30, usixelela: « Ekugqibeleni, emva kokuvuma iindumiso, baphuma baya eNtabeni yemiNquma ». Kungenzeka ukuba ingoma yokudumisa emva komthandazo kaYesu Kristu.

Umthendeleko

Simele silandele umzekelo kaKristu. Umcimbi kufuneka uhlelwe ngumntu omnye, umdala, umfundisi, umbingeleli webandla lobuKristu. Ukuba umthendeleko ugcinwa kwintsapho, yintloko yentsapho yamaKristu ekufuneka ibhiyozele. Ngaphandle komntu, Umfazi ongumKristu oya kuququzelela umthendeleko kufuneka akhethwe phakathi kwabasetyhini abadala abathembekileyo (Tito 2: 3). Kule meko, loo mfazi ikhava intloko (1 kwabaseKorinte 11: 2-6).

Nabani na olungiselela umthendeleko uya kuthatha isigqibo malunga nokufundisa kule meko esekelwe kwingxelo iincwadi zeVangeli, mhlawumbi ngokubafunda ngokubeka izimvo kubo. Umthandazo wokugqibela obhekiswe kuYehova uThixo uya kuthiwa. Ukudumisa kunokuhlabelelwa ekunqulekeni kuYehova uThixo nokuhlonela uNyana wakhe uYesu Kristu.

Ngokuphathelele isonka, uhlobo okuziinkozo engakhankanywanga, Noko ke, oko kufuneka kwenziwe ngaphandle nagwele. Ngewayini, kwamanye amazwe kunokuba nzima ukufumana enye. Kule meko ekhethekileyo, ngaba iinkokeli eziya kuthatha isigqibo malunga nendlela yokuyithatha indawo ngendlela efanelekileyo kakhulu ngokusekelwe kwiBhayibhile (Yohane 19:34). UYesu Kristu wabonisa ukuba kwiimeko ezithile ezizodwa, izigqibo ezizodwa nokuba inceba kaThixo iya kusetyenziswa kwesi sihlandlo (Mateyu 12: 1-8).

Akukho nkcazelo yeBhayi- bhile ngexesha elichanekileyo lomcimbi. Ngoko ke, nguye oya kuququzelela esi Umthendeleko esiza kubonisa isigwebo esifanelekileyo. Ingongoma kuphela ebalulekileyo yeBhayibhile malunga nexesha lo mkhosi oku kulandelayo: kwisikhumbuzo sokufa kukaYesu Kristu kufuneka ezibhiyozelwa « phakathi ezimbini ebusuku »: Emva kwelanga 13/14 « uNisan », naphambi ilanga livuke. UYohane 13: 30 usixelela ukuba xa uYudas Iskariyoti washiya, ngaphambi Umthendeleko, « Yaye kwakusebusuku » (Eksodus 12: 6).

UYehova uThixo wayemisele lo myalelo wepasika: « Nombingelelo womthendeleko wepasika uze ungahlali kude kuse » (Eksodus 34:25). Kutheni? Ukufa kwegusha lePasika kwakuza kwenzeka « phakathi ezimbini ebusuku ». Kokufa kukaKristu, iMvana kaThixo, yabhengezwa « isigwebo » kwakhona « phakathi ezimbini ebusuku », phambi kusasa, « naphambi ilanga livuke »: Ngoko umbingeleli omkhulu wakrazula izambatho zakhe zangaphezulu, esithi: “Unyelisile! Sisawafunelani na amangqina?+ Yabonani! Ngoku nikuvile ukunyelisa. Luthini uluvo lwenu?” Baphendula bathi: “Ufanelwe kukufa.” (…) Yaye ngoko nangoko umqhagi wakhonya. Kwaye uPetros wakhumbula ilizwi elalithethwe nguYesu, elileli: “Ngaphambi kokuba umqhagi ukhonye, uya kundikhanyela kathathu.” Yaye waphuma phandle waza walila ngokukrakra » (Mat 26: 65-75; Pisalema 94:. 20 « wenza umonakalo ngomyalelo »; Yohane 1: 29-36, Kolose 2:17, Hebhere 10: 1). UThixo usikelela amaKristu athembekileyo ehlabathini lonke ngoNyana Wakhe uYesu Kristu, amen.

***

Yintoni le nyaniso nale nkululeko (Yohane 8:32)?

Niya kuyazi inyaniso, kwaye inyaniso iya kunikhulula
(Yohane 8:32)

Yiyiphi le nyaniso, kwaye isikhulula njani?

Phakathi kwabafundi beBhayibhile, ingakumbi abanye abafundisi beLizwi likaThixo, le ngxelo iqondwa njengolwazi lwenyaniso yeBhayibhile oluya kusikhulula kubuxoki bonqulo obufundiswa rhoqo kumabandla amaninzi amaKristu. Umzekelo, ukwazi ukuba iBhayibhile ayifundisi ukubakho kwentlambululo, ilimbo, okanye isihogo esivuthayo apho abangendawo bathuthunjiswa khona ngonaphakade kunempembelelo enkulu ebantwini. Enyanisweni, kuyathuthuzela ukwazi ukuba obu buxoki bonqulo, njengesihogo esivuthayo, intlambululo, uBathathu Emnye, ukungafi komphefumlo, kunye nezinye iinkolelo ezinxulumene nomlingo, azifundiswa eBhayibhileni. Ngandlela thile, intuthuzelo yenyaniso yeBhayibhile inempembelelo enkulu kwabo bakhotyokiswe zezi nkolelo neemfundiso zonqulo zobuxoki.

Nangona kunjalo, ngaba kufanelekile ukusebenzisa intetho kaKristu (ngasentla) kumxholo wolwazi oluchanekileyo lweBhayibhile oluya kusikhulula kubuxoki bonqulo? Ngokwemeko yeVangeli likaYohane, ingcaciso enjalo ayihloniphi imeko ekufutshane yengxelo kaKristu, kwanomongo wayo yonke iVangeli likaYohane.

Masifunde isibhengezo sikaKristu, ngeli xesha sikwimo yaso esondeleyo: “Waphinda uYesu wathi kumaYuda akholiweyo kuye, ‘Ukuba nithe nahlala elizwini lam, ningabafundi bam ngenene, niya kuyazi inyaniso, kwaye inyaniso iya kunikhulula.’ Aphendula athi kuye, ‘Siyinzala ka-Abraham, asizange sibe ngamakhoboka kabani na. Ningathini na ke ukuthi, ‘Niya kukhululwa’?’ Waphendula uYesu wathi kuwo, ‘Inene, inene, ndithi kuni, Wonke umntu owonayo ulikhoboka lesono. Ikhoboka alihlali endlwini ngonaphakade, kodwa lihlala ngonaphakade. Ukuba uNyana uyanikhulula, niya kukhululeka ngenene. Ndiyazi ukuba niyinzala ka-Abraham; kodwa nifuna indlela yokundibulala, kuba ilizwi lam alifumaneki kuni. Oko ndikubonileyo phambi koBawo ndiyakuthetha, kwaye nenza oko nikuvileyo kuyihlo.’ Baphendula bathi kuye, ‘Ubawo wethu nguAbraham.’ UYesu wathi kubo, ‘Ukuba ningabantwana baka-Abraham, yenzani imisebenzi ka-Abraham. Kaloku nifuna ukundibulala, mna mntu unixelele inyaniso endayiva kuThixo. UAbraham akenzanga oku. Nina nenza imisebenzi kayihlo.” Bathi kuye, “Asizalwanga ngokuhenyuza; sinoBawo omnye, uThixo” (Yohane 8:31-41).

Masiyihlalutye nje le tekisi ngokwembono yokuba luhlobo luni lwenyaniso. Iyintoni le nyaniso uYesu Kristu athetha ngayo? Ngaba lulwazi olupheleleyo olukwiLizwi likaThixo, okanye yinto enye?

UYesu Kristu uchaza ukuba ukuhlala elizwini lakhe kuya kuvumela umntu ukuba ayazi le nyaniso eya kubakhulula. AmaJuda athetha nabo ayacaphuka koko uKristu akuthethayo kuba kuthetha ukuba bangamakhoboka, ngelixa beyinzala yomntu okhululekileyo, uAbraham. Kukho ukungaqondani phakathi koko uKristu akuthethayo noko amaYuda akuqondileyo, ngoko uYesu Kristu ucacisa intsingiselo yakhe. Ubaxelela ukuba bubukhoboka besono, oko kuthetha imeko yesono lonke uluntu oluyizuze njengelifa kuAdam. Olu bukhoboka lukhokelela ekufeni: “Ngenxa yoko, njengokuba isono sangena ehlabathini ngomntu omnye, nokufa ngaso isono, kwaza ngokunjalo ukufa kwafika kubo bonke abantu, kuba bonke bonile” (Roma 5:12). Emva koko, ngobunono, ubenza baqonde ukuba nguye, uKristu, onokubakhulula.

UYesu Kristu uziveza njengomzekelo wenyaniso ekhululayo: “Ukuba ke uNyana uyanikhulula, niya kukhululeka ngenene” (Yohane 8:36). Olu lwazi luqiniswa lelinye ilizwi awalithethayo kamva: “UYesu wathi kuye, ‘Ndim indlela, nenyaniso, nobomi; akukho mntu uzayo kuBawo ngaphandle kwam’” (Yohane 14:6). Ngoko ke, kuyacaca ukuba ukusebenzisa umbhalo kaYohane 8:32 ukuchaza ukuba inyaniso yeBhayibhile ikhulula kubuxoki bonqulo akuchanekanga kwaye akuhloneli umongo wale ngxelo kaKrestu.

Ngelixa uYesu Kristu ezibiza ngokuba yinyaniso ekhululayo, uchaza ngokuchanekileyo kamva kwingxelo yakhe: “Inene, inene, ndithi kuni, ukuba nabani na uyalithobela ilizwi lam, akasayi kuze abone ukufa” (Yohane 8:51). AmaYuda akholelwa kwimfundiso yonqulo athabatha eli binzana ngokoqobo. UYesu Kristu ubhekisa kwithemba lovuko emva kokufa. Umzekelo, ngesinye isihlandlo, ethetha nabaSadusi ababengakholelwa kuvuko, xa wayethetha ngeli themba, uYesu Kristu wachaza uAbraham, uIsake, noYakobi “njengabaphilayo” ngokwembono yale themba: “Ngoku malunga novuko lwabafileyo, anifundanga na oko uThixo wakuthethayo kuni, esithi, ‘NdinguThixo ka-Abraham, uThixo kaIsake, noThixo kaYakobi’? AkangoThixo wabafileyo, kodwa ngowabaphilayo” (Mateyu 22:31-32).

Ngoko ke, le nyaniso ikhulula ebukhobokeni besono, ekhokelela ekufeni, kukukholelwa kwinyaniso enguYesu Kristu, ekhokelela kubomi obungunaphakade: “Kuba umvuzo wesono kukufa, kodwa isipho sikaThixo bubomi obungunaphakade ngoKristu Yesu iNkosi yethu” (Roma 6:23).

***

Umfazi Onobubele
« Wenze oko abenako »
(Marko 14:8)

« Kwathi eseBhetani endlwini kaSimon owayeneqhenqa, ehleli etafileni, kweza umfazi ephethe ibhotile ye-alabasta, ineoli evumba elimnandi kakhulu, inadusi yokwenene. Wayivula ibhotile ye-alabasta, waqala ukuthulula ioli entlokweni yakhe. Kodwa abanye abantu bacaphuka, besithi, ‘Kutheni na ukuba le oli ivumba elimnandi ichitheke? Le oli ibingathengiswa ngeedenariyo ezingaphezu kwamakhulu amathathu, imali inikwe amahlwempu!’ Bamcaphukela kakhulu. » Kodwa uYesu wathi, « Myeke. Kutheni nimkhathaza? Undenzele into entle. Kuba nina mahlwempu nisoloko ninawo, kwaye nanini na xa nithanda, ningabanceda. Kodwa aninam ngamaxesha onke. Wenze oko ebenako; ulungiselele kwangaphambili ukuthambisa umzimba wam ngeoli evumba elimnandi ukuze ndingcwatywe. Inene ndithi kuni, naphi na apho iindaba ezilungileyo zishunyayelwa khona kulo lonke ihlabathi, oko akwenzileyo kuya kuxelwa, ukuze kukhunjulwe ngaye » (Marko 14:3-9).

Ububele balo mfazi bufana nobo bomhlolokazi olihlwempu kakhulu owabonwa nguYesu Kristu: “UYesu waphakamisa amehlo wabona izityebi zibeka iminikelo yazo kwingxowa-mali.” Waza wabona umhlolokazi olihlwempu ephosa iingqekembe ezimbini ezincinci ezinexabiso eliphantsi kakhulu, wathi, “Inene ndithi kuni, lo mhlolokazi, nangona elihlwempu, uphose ngaphezu kwabo bonke. Kuba bonke banikele ngokuphuma kwintabalala yabo, kodwa lo mfazi, ekusweleni kwakhe, uphose yonke into abenayo ukuze aphile ngayo” (Luka 21:1-4). Ngoko ke, uYesu Kristu uyayibona eyona mizamo mincinci esiyenzayo ngentliziyo yonke ukukhonza uYise kangangoko sinako (Mateyu 7:21).

In order to make his disciples understand that he had indeed been raised from the dead, he put on a human body, whose face was not always recognizable by his disciples…

***

UKumkani Wakho Uza Kuwe, Ethobekile Kwaye Ekhwele Iesile

« Vuya kakhulu, ntombi yaseZiyon! Memeza kakhulu, ntombi yaseYerusalem! Yabona! UKumkani wakho uza kuwe. Ulilungisa, ewe, usindisiwe; uthobekile kwaye ukhwele iesile, ewe, isilwanyana esondlekileyo, unyana weesile » (Zekariya 9:9).

Esi siprofeto, ngokweengxelo zeVangeli, sazaliseka xa uYesu Kristu wangena eYerusalem ngoNisan 10, 33 AD:

“Baya ke abafundi, benza njengoko uYesu wayebayalele. 7 Bazisa iesile nethole, babeka iingubo zabo zangaphandle phezu kwazo, wahlala phezu kwazo.” 8 Uninzi lwesihlwele lwandlala iingubo zalo zangaphandle endleleni, ngelixa abanye banqumla amasebe emithini, bawandlala endleleni. 9 Ngokuphathelele izihlwele, abo babehamba phambi kwakhe nabo babemlandela babedanduluka besithi: “Sindisa, siyathandaza, Nyana kaDavide! Makabongwe lowo uzayo egameni likaYehova! Msindise, siyathandaza, phezulu kwiindawo eziphakamileyo!” 10 Akungena eYerusalem, wonke umzi washukuma, abantu bathi: “Ngubani na lo?” 11 Izihlwele zazisithi: “NguYesu umprofeti, waseNazarete yaseGalili!” (Mateyu 21:6-11).

UYesu Kristu wathanjiswa njengoKumkani nguYise waseZulwini xa wayebhaptizwa ngowama-29 C.E. Ngaphambi kokuzalwa komntwana uYesu, ingelosi uGabriyeli yaxelela uMariya, unina wexesha elizayo, ukuba unyana wakhe uya kuba ngukumkani: “Uya kulawula phezu kwendlu kaYakobi ngonaphakade, kwaye ubukumkani bakhe abuyi kuphela” (Luka 1:33). Ngaloo ndlela, uYesu Kristu waba ngukumkani, wamiselwa nguYise, ngonyaka wama-29 AD. NgoNisan 10, 33 AD, uYesu Kristu wabuyela eYerusalem njengokumkani omiselwe waza wathanjiswa nguYise waseZulwini, ezalisekisa isiprofeto sikaZekariya 9:9: “Vuya kakhulu, ntombi yaseZiyon! Duma kakhulu, ntombi yaseYerusalem! Yabona, ukumkani wakho uza kuwe, elilungisa, ewe, esindisiwe; uthobekile, ekhwele e-esileni, ewe, phezu kwesilwanyana esondlekileyo, umntwana we-esile” (Mateyu 21:1-10).

UYesu Kristu, phambi komlawuli waseRoma uPilato, wakwenza kwacaca ukuba ungukumkani:

“Emva koko uPilato wangena kwakhona endlwini yomlawuli, wabiza uYesu, wambuza wathi, ‘Ungukumkani wamaYuda na?’ 34 UYesu waphendula wathi, ‘Utsho oku ngokwakho, okanye abanye bakuxelele oku ngam?’ 35 UPilato waphendula wathi, ‘AndingomYuda, andibi kunjalo? Isizwe sakowenu nababingeleli abaziintloko bakunikele kum. Wenze ntoni?’ 36 UYesu waphendula wathi, ‘Ubukumkani bam abububo beli hlabathi. Ukuba ubukumkani bam bebububo beli hlabathi, abakhonzi bam bebeya kulwa, ukuze ndinganikelwa kumaYuda. Kodwa ubukumkani bam abububo beli hlabathi.’ 37 UPilato wathi kuye, ‘Ungukumkani?’ UYesu waphendula wathi, ‘Uthi ndingukumkani. Kungoko ndizalelwe, kwaye ndizele oku ehlabathini: ukungqina inyaniso. Wonke umntu ongakwicala lenyaniso uyaliva ilizwi lam.’ 38 UPilato wathi kuye, ‘Yintoni inyaniso?’ (Yohane 18:33-38).

Xa wenyukela ezulwini ukuya kuhlangana noYise waseZulwini, ngokutsho kweNdumiso 110, wahlala ngasekunene kukaYise, elinde ilifa loBukumkani, okanye ukulawula ezulwini nasemhlabeni: “Utsho uYehova eNkosini yam ukuthi: ‘Hlala ngasekunene kwam, ndide ndizenze iintshaba zakho zibe sisihlalo seenyawo zakho’” (INdumiso 110; thelekisa uLuka 19:12).

When Jesus Christ entered Jerusalem, was he really a king?

***

Amaqhekeza Esilivere Angamashumi Amathathu Nexabiso Lokungcatshwa

« Ukuba kulungile kuwe, ndinike umvuzo wam; ukuba akunjalo, bayeke. Ngoko bahlawula umvuzo wam: amaqhekeza esilivere angamashumi amathathu »
(Zekariya 11:12)

Esi siprofeto sikaZekariya sibhekisa ekungcatshweni kukaYudas Iskariyoti, owanikela inkosi yakhe, uYesu Kristu, ezandleni zeentshaba zakhe, ekugqibeleni wambulala:

« Ndathi ke kubo, ‘Ukuba kulungile kuni, ndinikeni umvuzo wam; ukuba akunjalo, bayekeni.’ Bahlawula umvuzo wam: amaqhekeza esilivere angamashumi amathathu.
Kodwa uYehova wathi kum, ‘Yiphoseni ebuncwaneni—eli xabiso libalaseleyo abandinike lona.’ Ndathabatha amaqhekeza esilivere angamashumi amathathu ndawaphosa ebuncwaneni endlwini kaYehova. » (Zekariya 11:12, 13)

Ingxelo yeVangeli ngesi siganeko:

“Emva koko omnye wabalishumi elinababini, ogama linguYudas Iskariyoti, waya kubabingeleli abakhulu 15 wathi, ‘Niya kundinika ntoni na ukuba ndimnikele kuni?’ Bammisela ixabiso leesilivere ezingamashumi amathathu. 16 Ukususela ngelo xesha, wafuna ithuba lokumnikela” (Mateyu 26:14-16).

“UYudas Iskariyoti, omnye wabalishumi elinababini, waya kubabingeleli abakhulu ukuze amnikele kubo. 11 Bakuva oku, bavuya baza bathembisa ukumnika imali. Waza wafuna indlela yokumnikela ngexesha elifanelekileyo” (Marko 14:10-11).

Ekugqibeleni, uYudas Iskariyoti wazisola ngezenzo zakhe, kodwa sele kudlule ixesha, kwaye nantsi into ebhalwe kamva kwingxelo enxulumene nesiprofeto sikaZekariya:

“UYudas, owayemngcatshile, ebona ukuba ugwetyiwe, wazisola waza wabuyisela ezi ziqwenga zesilivere ezingamashumi amathathu kubabingeleli abakhulu nakumadoda amakhulu, 4 esithi, ‘Ndonile ngokungcatsha igazi elilungileyo.’ Bathi, ‘Kuyintoni na kuthi oko? Zibonele!’ 5 Wawaphosa ezi ziqwenga zesilivere etempileni, wemka, waya kuzixhoma. 6 Kodwa ababingeleli abakhulu bazithabatha ezi ziqwenga zesilivere bathi, ‘Akukho mthethweni ukuzibeka kwindawo yokugcina imali, kuba ziyimali yegazi.’ 7 Emva kokubonisana, bathenga intsimi yombumbi ukuze bangcwabe abantu basemzini apho.” 8 Yiyo loo nto loo ntsimi ibizwa ngokuba yi“Ntsimi Yegazi” kude kube namhlanje. 9 Kwazaliseka ke oko kwakuthethwe ngoYeremiya umprofeti, xa wathi: “Baza bathabatha amaqhosha esilivere angamashumi amathathu, ixabiso lomntu owayebekwe ixabiso kuye, lowo abanye oonyana bakaSirayeli babembeke ixabiso kuye, 10 baza banikela ngawo ngentsimi yombumbi, ngokwemiyalelo kaYehova” (Mateyu 27:3-10). * Eli gama lilungisiwe eludinini: Syh (umda): “Zekariya”.

The Synopsis of the Study of the Prophecy of Zechariah

The prophecy of Zechariah and its prophetic riddles, explanations to know the future… This synopsis allows the reader to directly click on the article…

***

Ezinye izimvu

“Ndinazo nezinye izimvu, ezingezizo ezesi sibaya; nazo ndimele ndize nazo, ibe ziza kumamela ilizwi lam, zize zibe ngumhlambi omnye, zibe nomalusi omnye”

(Yohane 10:16)

Ukufundwa ngenyameko kuYohane 10:1-16 kutyhila ukuba owona mxholo uphambili kukufanisa uMesiya njengomalusi wokwenyaniso wabafundi bakhe, izimvu.

KuYohane 10:1 nakuYohane 10:16 , kubhaliwe kwathiwa: “Ndiyaniqinisekisa ukuba, umntu ongangeni ngomnyango kwisibaya seegusha, osuka atsibe angene ngenye indlela, ulisela. (…) Ndinazo nezinye izimvu, ezingezizo ezesi sibaya; nazo ndimele ndize nazo, ibe ziza kumamela ilizwi lam, zize zibe ngumhlambi omnye, zibe nomalusi omnye”. Esi ‘sibaya sezimvu’ simela intsimi uYesu Kristu awashumayela kuyo, uhlanga lwakwaSirayeli, ngokomongo womthetho kaMoses: “UYesu wathuma la madoda ayi-12, waza wawayalela esithi: “Ze ningahambi ngendlela eya kummandla weentlanga, ningangeni nakwesiphi na isixeko samaSamariya;  kodwa qhubekani nisiya kwizimvu ezilahlekileyo zendlu kaSirayeli” (Mateyu 10:5,6). “Wathi kubo: “Ndithunyelwe kwizimvu ezilahlekileyo zendlu kaSirayeli kuphela »” (Mateyu 15:24). Esi sibaya sezimvu “yindlu kaSirayeli” kwakhona.

KuYohane 10:1-6 kubhaliwe kwathiwa uYesu Kristu wabonakala phambi komnyango wesibaya seegusha. Oku kwenzeka ngexesha lokubhaptizwa kwakhe. “Umgcini-sango” yayinguYohane uMbhaptizi (Mateyu 3:13). Ngokubhaptiza uYesu, owaba nguKrestu, uYohane uMbhaptizi wamvulela ucango waza wangqina ukuba uYesu unguye uKrestu neMvana kaThixo: “Ngemini elandelayo wabona uYesu esiza ngakuye, wathi: “Jongani, nantsi iMvana kaThixo esusa isono sehlabathi! » » (Yohane 1:29-36).

KuYohane 10:7-15 , ngoxa ehlala kwakuloo mxholo kaMesiya, uYesu Kristu usebenzisa omnye umzekeliso ngokuzibiza ngokuba ‘ungumnyango’, ekuphela kwendawo yokungena ngendlela efanayo noYohane 14:6 : “UYesu wathi kuye: “Ndim indlela nenyaniso nobomi. Akukho mntu uya kuTata engayi ngam » ». Umxholo oyintloko walo mbandela usoloko nguYesu Kristu njengoMesiya. Ukususela kwindinyana 9, kwakwesi sicatshulwa (uyawutshintsha lo mzekeliso ngelinye ixesha), UYesu ubhekisela kuye njengomalusi owalusa izimvu zakhe, ukwenza ukuba « ngaphakathi okanye ngaphandle » ukubatyisa. Imfundiso isekelwe kuye nakwindlela amele azalusa ngayo izimvu zakhe. UYesu Kristu uzichaza njengomalusi obalaseleyo oya kuncama ubomi bakhe ngenxa yabafundi bakhe nozithandayo izimvu zakhe (ngokungafaniyo nomalusi ohlawulwayo ongayi kukubeka esichengeni ubomi bakhe ngenxa yezimvu ezingezizo ezakhe). Kwakhona ugxininiso lwemfundiso kaKristu nguYe ngokwakhe njengomalusi oya kuzincama ngenxa yezimvu zakhe (Mateyu 20:28).

Yohane 10:16-18 : “Ndinazo nezinye izimvu, ezingezizo ezesi sibaya; nazo ndimele ndize nazo, ibe ziza kumamela ilizwi lam, zize zibe ngumhlambi omnye, zibe nomalusi omnye.  UTata uyandithanda, kuba ndincama ubomi bam, ukuze ndiphinde ndibufumane kwakhona.  Akukho mntu ubuthathayo kum, kodwa ndibunikezela ngokwam. Ndinegunya lokubunikezela, ndikwanalo negunya lokuphinda ndibufumane. Ibe ndilifumene kuTata ».

Ngokufunda ezi ndinyana, eqwalasela umongo weendinyana ezandulelayo, uYesu Kristu uvakalisa ingcamango entsha ngelo xesha, yokuba wayeya kunikela ngobomi bakhe kungekuphela nje ngenxa yabafundi bakhe abangamaYuda, kodwa kwanangenxa yabo bangengomaYuda. Ubungqina bobokuba, umyalelo wokugqibela awunikela kubafundi bakhe, ngokuphathelele ukushumayela, ngulo: “Kodwa niza kuba namandla xa nifumana umoya oyingcwele, ibe niza kuba ngamangqina am eYerusalem, kulo lonke elakwaYuda naseSamariya, de niyokufika nakwezona ndawo zikude emhlabeni” (IZenzo 1:8). Kukubhaptizo lukaKorneli kanye apho amazwi kaKristu akuYohane 10:16 aya kuqalisa ukuzaliseka (Jonga ingxelo yembali yeZenzo isahluko 10).

Ngaloo ndlela, “ezinye izimvu” kuYohane 10:16 zibhekisela kumaKristu angengomaYuda enyameni. KuYohane 10:16-18 , ichaza umanyano ekuthobeleni kwezimvu uMalusi uYesu Kristu. Kwakhona wathetha ngabo bonke abafundi bakhe bomhla wakhe ‘njengomhlambi omncinane’: “Sanukoyika mhlambi mncinci, kuba uTata wenu uza kuninika uBukumkani” (Luka 12:32). NgePentekoste ka-33, abafundi bakaKristu babemalunga ne-120 kuphela (IZenzo 1:15). Ekuqhubekeni kwengxelo yeZenzo, sinokufunda ukuba inani labo liya kunyukela kumawaka ambalwa (IZenzo 2:41 (3000) imiphefumlo; IZenzo 4:4 (5000)). Nokuba kusenokuba njalo, amaKristu amatsha, enoba ngexesha likaKristu, njengakwixesha labapostile, afanekisela ‘umhlambi omncinane’ ngokubhekisele kuluntu ngokubanzi lohlanga lwakwaSirayeli kwanakwezinye iintlanga zonke ngelo xesha ixesha.

Masimanyane njengoko uYesu Kristu wabuza uYise

« Andiceleli aba bodwa, kodwa ndicelela nabo baza kuzikholelwa izinto abazifundisayo ngam, ukuze bonke babe banye, njengokuba nawe Tata umanyene nam, nam ndimanyene nawe, baze nabo bamanyane nathi, ukuze ihlabathi likholwe ukuba ndithunywe nguwe » (Yohane 17:20,21).

***

Amanye Amanqaku EBhayibhile:

Lisisibane seenyawo zam ilizwi lakho, Likukukhanya emendweni wam (INdumiso 119:105)

Isithembiso sikaThixo

Kwakutheni ukuze uThixo avumele ukubandezeleka nobungendawo?

Ithemba lobomi obungunaphakade

Imimangaliso kaYesu Krestu yokuqinisa ukholo kwithemba lobomi banaphakade

Imfundiso yeBhayibhile

Yintoni enokwenziwa ngaphambi kwembandezelo enkulu?

Other African languages:

Afrikaans: Ses Bybelstudie-artikels

Amharic: ስድስት የመጽሐፍ ቅዱስ ጥናት ርዕሶች

Haussa: Labarun nazarin Littafi Mai Tsarki guda shida

Igbo: Akụkọ isii gbasara Akwụkwọ Nsọ

Malagasy: Lohahevitra Fianarana Baiboly Enina

Somali: Lix Mawduuc oo Barashada Kitaabka Quduuska ah

Swahili: Makala Sita za Kujifunza Biblia

Yoruba: Àkòrí mẹ́fà ti Ìkẹ́kọ̀ọ́ Bíbélì

Zulu: Izindikimba Eziyisithupha Zokufunda Ibhayibheli

Arabic: ستة مواضيع لدراسة الكتاب المقدس

Bible Articles Language Menu

Imenyu yolwimi ngaphezu kweelwimi ezingamashumi asixhenxe, namanqaku eBhayibhile amathandathu abhalwe ngolwimi ngalunye kwezi…

Table of contents of the http://yomelyah.fr/ website

Funda iBhayibhile yonke imihla. Lo mxholo uquka amanqaku afundisayo ngeBhayibhile ngesiNgesi, isiFrentshi, iSpanish, kunye nesiPhuthukezi (sebenzisa iToliki kaGoogle ukukhetha enye yezi lwimi, kunye nolwimi olukhethayo ukuqonda umxholo wala manqaku)…

***

X.COM (Twitter)

FACEBOOK

FACEBOOK BLOG

MEDIUM BLOG

Compteur de visites gratuit