Izimfundiso Eziyisisekelo ZeBhayibheli

IBhayibheli Online

Biblelecture34

UNkulunkulu unegama: Jehova: « NginguJehova. Yilelo igama lami; futhi angisoze nganika muntu omunye inkazimulo yami, noma imifanekiso ebaziwe udumo lwami » (Isaya 42:8) (God Has a Name (YHWH)). Kumelwe sikhulekele Jehova kuphela: « Uyakufanelekela, Jehova, yebo Nkulunkulu wethu, ukwamukela inkazimulo nodumo namandla, ngoba wadala zonke izinto, nangenxa yentando yakho zaba khona zadalwa » (IsAmbulo 4:11). Kumelwe simthande ngayo yonke amandla ethu okuphila:  » Wathi kuye: “‘Kumelwe uthande uJehova uNkulunkulu wakho ngayo yonke inhliziyo yakho nangawo wonke umphefumulo wakho nangayo yonke ingqondo yakho.’ Lona ngumyalo omkhulu kunayo yonke futhi ungowokuqala » (Mathewu 22:37,38). UNkulunkulu akayenaZiqu-zintathu. UZiqu-zintathu akuyona imfundiso yeBhayibheli (How to Pray to God (Matthew 6:5-13)The Administration of the Christian Congregation, According to the Bible (Colossians 2:17)).

UJesu Kristu uyiNdodana kaNkulunkulu yedwa kuphela ngomqondo wokuthi uyiNdodana kaNkulunkulu yedwa eyadalwa ngqo nguNkulunkulu: « Manje lapho esefiké ezingxenyeni zaseKhesariya Filipi, uJesu wabuza abafundi bakhe wathi: “Abantu bathi iNdodana yomuntu ingubani?” Bathi: “Abanye bathi inguJohane uMbhapathizi, abanye bathi ingu-Eliya, kanti abanye bathi inguJeremiya noma ingomunye wabaprofethi.” Wathi kubo: “Nina-ke nithi ngingubani?” USimoni Petru ephendula wathi: “UnguKristu, iNdodana kaNkulunkulu ophilayo.” UJesu ephendula wathi kuye: “Uyajabula Simoni ndodana kaJona, ngoba lokhu awukwambulelwanga yinyama negazi, kodwa ukwambulelwe nguBaba osemazulwini » (Mathewu 16:13-17, Johane 1:1-3). UJesu Kristu akayena uNkulunkulu uMninimandla onke futhi akayona ingxenye kaZiqu-zintathu (The Commemoration of the Death of Jesus Christ (Luke 22:19)).

Umoya ongcwele amandla kaNkulunkulu asebenzayo. Akayena umuntu: « Kwabonakala kubo okunjengamalangabi, kwasakazeka, ngakunye kwahlala phezu kwalowo nalowo kubo » (IzEnzo 2:3). UMoya oNgcwele awuyona ingxenye kaZiqu-zintathu.

IBhayibheli liyiZwi likaNkulunkulu: « Yonke imiBhalo iphefumulelwe uNkulunkulu futhi inenzuzo yokufundisa, yokusola, yokuqondisa izinto, yokuyala ekulungeni, ukuze umuntu kaNkulunkulu afaneleke ngokugcwele, ayihlomele ngokuphelele yonke imisebenzi emihle » (2 Thimothewu 3:16,17). Kufanele sikufunde futhi siyisebenzise ekuphileni kwethu: « Kodwa injabulo yakhe isemthethweni kaJehova, Futhi ufunda umthetho wakhe ngezwi eliphansi imini nobusuku. Ngokuqinisekile uyoba njengomuthi otshalwe ngasemifudlaneni yamanzi, Othela isithelo sawo ngenkathi yaso Nomahlamvu awo angabuni, Futhi konke akwenzayo kuyophumelela » (AmaHubo 1:1-3) (Reading and Understanding the Bible (Psalms 1:2, 3)).

Ukukholwa kuphela emhlatshelweni kaKristu kuvumela ukuthethelelwa kwezono futhi ukuphulukiswa nokuvuswa kwabafileyo kamuva: « Ngoba uNkulunkulu walithanda izwe kangangokuba waze wanikela ngeNdodana yakhe ezelwe yodwa, ukuze wonke umuntu obonisa ukholo kuyo angabhubhi kodwa abe nokuphila okuphakade. (…) Obonisa ukholo eNdodaneni unokuphila okuphakade; ongayilaleli iNdodana ngeke akubone ukuphila, kodwa ulaka lukaNkulunkulu luhlezi phezu kwakhe » (Johane 3:16,36, Matewu 20:28).

UMbuso kaNkulunkulu unguhulumeni wasezulwini owasungulwa ezulwini ngo-1914, futhi iNkosi ikhona uJesu Kristu ehambisana namakhosi nabapristi abangu-144 000 abakha « iJerusalema Elisha, » umlobokazi kaKristu. Uhulumeni kaNkulunkulu wasezulwini uzoqeda ukubusa kwabantu okwamanje phakathi nosizi olukhulu, futhi uyobusa umhlaba: « Ezinsukwini zalawo makhosi uNkulunkulu wezulu uyomisa umbuso ongeke neze uchithwe. Futhi lowo mbuso ngeke udluliselwe kwabanye abantu. Uyochoboza uqede yonke le mibuso, wona uqobo ume kuze kube nini nanini » (isAmbulo 12:7-12, 21:1-4, uMathewu 6:9,10, uDaniel 2:44).

Ukufa kukuphikisana nokuphila. Umphefumulo uyafa futhi umoya (amandla okuphila) uyanyamalala: « Ningabeki ithemba lenu ezicukuthwaneni, Noma endodaneni yomuntu wasemhlabeni, okungekhona okwayo ukusindisa. Umoya wayo uyaphuma, iphindela emhlabathini wayo; Ngalolo suku imicabango yayo iyashabalala » (iHubo 146:3,4, umShumayeli 3:19,20, 9:5,10).

Kuyoba khona uvuko lwabalungile nabangalungile: « Ningamangali ngalokhu, ngoba ihora liyeza lapho bonke abasemathuneni beyokhunjulwa futhi bayolizwa izwi layo baphume, abenze okuhle baphumele ovukweni lokuphila, ababenomkhuba wokwenza okubi ovukweni lokwahlulelwa » (Johane 5:28,29, IzEnzo 24:15). Abangalungile bayokwahlulelwa ngesisekelo sokuziphatha kwabo phakathi nokubusa kweminyaka eyi-1000 (hhayi ngokuziphatha kwabo kwangaphambili): « Ngabona isihlalo sobukhosi esikhulu esimhlophe nalowo owayehlezi kuso. Umhlaba nezulu kwabaleka phambi kwakhe, indawo yako ayibange isatholakala. Ngabona abafileyo, abakhulu nabancane, bemi phambi kwesihlalo sobukhosi, futhi imiqulu yavulwa. Kodwa nomunye umqulu wavulwa; umqulu wokuphila. Abafileyo bahlulelwa ngokwalezo zinto ezazilotshwe emiqulwini ngokwezenzo zabo. Ulwandle lwakhipha abafileyo ababekulo, nokufa neHayidesi kwakhipha abafileyo ababekukho, bahlulelwa ngamunye ngokwezenzo zabo » (IsAmbulo 20:11-13) (The Significance of the Resurrections Performed by Jesus Christ (John 11:30-44)The Earthly Resurrection of the Righteous – They Will Not Be Judged (John 5:28, 29)The Earthly Resurrection of the Unrighteous – They Will Be Judged (John 5:28, 29)The Heavenly Resurrection of the 144,000 (Apocalypse 14:1-3)The Harvest Festivals were the Foreshadowing of the Different Resurrections (Colossians 2:17)).

Abantu abayi-144 000 kuphela abayoya ezulwini noJesu Kristu: « Futhi ngabona, bheka! iWundlu limi eNtabeni iZiyoni, kumi kanye nalo abayizinkulungwane eziyikhulu namashumi amane nane kulotshwé igama lalo negama likaYise emabunzini abo. Ngezwa umsindo uvela ezulwini unjengomsindo wamanzi amaningi nanjengomsindo wokuduma okukhulu kwezulu; umsindo engawuzwa wawunjengowabahlabeleli futhi beshaya amahabhu abo. Bayahlabelela, behlabelela okungathi yingoma entsha phambi kwesihlalo sobukhosi naphambi kwezidalwa ezine eziphilayo nabadala; futhi akekho owakwazi ukuyazi kahle leyo ngoma ngaphandle kwabayizinkulungwane eziyikhulu namashumi amane nane, abathengwé emhlabeni. Laba yibo abangazange bazingcolise ngabesifazane; eqinisweni, bayizintombi. Laba yibo abaqhubeka belandela iWundlu kungakhathaliseki ukuthi liyaphi. Laba bathengwa kubantu njengolibo kuNkulunkulu neWundlu, futhi akukho manga atholakala emilonyeni yabo; abanasici » (IsAmbulo 7:3-8; 14:1-5). Isixuku esikhulu esishiwo kusAmbulo 7:9-17 yilabo abayosinda osizini olukhulu futhi baphile phakade ipharadesi esemhlabeni: « Ngemva kwalezi zinto ngabona, bheka! isixuku esikhulu, okungekho muntu owakwazi ukusibala, siphuma kuzo zonke izizwe nezinhlanga nabantu nezilimi, simi phambi kwesihlalo sobukhosi naphambi kweWundlu, sigqoke izembatho ezimhlophe; kukhona amagatsha esundu+ ezandleni zaso. (…) Ngaso leso sikhathi ngathi kuye: “Nkosi yami, nguwe owaziyo.” Wathi kimi: “Laba yilabo abaphuma osizini olukhulu, abaye bahlanza izembatho zabo zaba mhlophe egazini leWundlu. Kungakho bephambi kwesihlalo sobukhosi sikaNkulunkulu; banikela inkonzo engcwele kuye imini nobusuku ethempelini lakhe; Lowo ohlezi esihlalweni sobukhosi uyokwendlala itende lakhe phezu kwabo. Ngeke besalamba noma besoma, ilanga nanoma yikuphi ukushisa okuhangulayo ngeke kusabashisa, ngoba iWundlu, eliphakathi kwesihlalo sobukhosi, liyobelusa, futhi liyobaqondisa emithonjeni yamanzi okuphila. UNkulunkulu uyosula zonke izinyembezi emehlweni abo » (kusAmbulo 7:9-17) (The Book of Apocalypse – The Great Crowd Coming from the Great Tribulation (Apocalypse 7:9-17)).

Siphila ezinsukwini zokugcina ezizophela « ekuhluphekeni okukhulu (Mathewu 24:25, Marku 13, Luka 21, IsAmbulo 19: 11-21). Ukuba khona (Parousia) kaKristu sekuqalile ngokungabonakali kusukela ngo-1914 futhi kuzophela ekupheleni kweminyaka eyinkulungwane: « Esahlezi eNtabeni Yeminqumo, abafundi beza kuye ngasese, bathi: “Sitshele, Ziyokwenzeka nini lezi zinto, futhi siyoba yini isibonakaliso sokuba khona kwakho nesesiphelo sesimiso sezinto?” (…) ngoba ngaleso sikhathi kuyoba khona usizi olukhulu olungakaze lube khona kusukela ekuqaleni kwezwe kuze kube manje, cha, futhi olungasayikuphinde lube khona » (Mathewu 24:3,21) (The Great Tribulation Will Take Place In Only One Day (Zechariah 14:16)).

IPharadesi liyoba emhlabeni: « Ngabona futhi izulu elisha nomhlaba omusha; ngoba izulu langaphambili nomhlaba wangaphambili kudlulile, nolwandle alusekho. Ngabona nomuzi ongcwele, iJerusalema Elisha, wehla uvela ezulwini kuNkulunkulu futhi ulungisiwe njengomlobokazi ehlotshiselwe umyeni wakhe. Ngemva kwalokho ngezwa izwi elikhulu livela esihlalweni sobukhosi lithi: “Bheka! Itende likaNkulunkulu likanye nabantu, uyohlala nabo, babe ngabantu bakhe. UNkulunkulu ngokwakhe uyoba nabo. Uyosula zonke izinyembezi emehlweni abo, ukufa ngeke kusaba khona, noma ukulila noma ukukhala noma ubuhlungu ngeke kusaba khona. Izinto zangaphambili zidlulile » (Isaya 11,35,65, IsAmbulo 21:1-5).

UNkulunkulu wavumela ububi. Lokhu kwaphendula inselele kaDeveli ngokuqondene nobukhosi bukaJehova (uGenesise 3:1-6) (Satan Hurled). Futhi ukuphendula inselele kaSathane mayelana nokuthembeka kwezidalwa zabantu (Jobe 1:7-12; 2:1-6). Akuyena uNkulunkulu obangela ukuhlupheka: « Uma umuntu elingwa makangasho ukuthi: “Ngilingwa uNkulunkulu.” Ngoba uNkulunkulu akanakulingwa ngezinto ezimbi futhi yena ngokwakhe akalingi muntu » (Jakobe 1:13). Ukuhlupheka kubangelwa yizici ezine eziyinhloko: UDeveli kungaba nguye obangela ukuhlupheka (kodwa hhayi njalo) (Jobe 1:7-12; 2: 1-6). Ukuhlupheka kungumphumela wesimo sethu esinesono sokuhlahlela u-Adamu esiholela ekugugeni, ukugula nokufa (KwabaseRoma 5:12, 6:23). Ukuhlupheka kungabangelwa izinqumo ezimbi zabantu (ngakith noma kulabo bantu) (Duteronomi 32:5, Roma 7:19). Ukuhlupheka kungabangela « izikhathi nezikhathi ezingalindelekile » ezibangela ukuthi umuntu abe endaweni engafanele ngesikhathi esingalungile (UmShumayeli 9:11). I-Destiny ayiyona imfundiso yeBhayibheli, asikho « I-Destiny » ukwenza okuhle noma okubi, kodwa ngesisekelo senkululeko yokuzikhethela, sikhetha ukwenza « okuhle » noma « okubi » (Duteronomi 30:15).

Kumele sikhonze izithakazelo zombuso kaNkulunkulu. Ukuze ubhapathizwe futhi wenze ngokuvumelana nalokho okulotshwe eBhayibhelini: « Ngakho-ke hambani niyokwenza abantu bazo zonke izizwe babe abafundi, nibabhapathize egameni likaYise neleNdodana nelomoya ongcwele, nibafundise ukugcina konke enginiyale ngakho. Bhekani! Nginani izinsuku zonke kuze kube isiphelo sesimiso sezinto » (Mathewu 24:14; 28:19,20) (The Preaching of the Good News and the Baptism (Matthew 24:14)).

Kungavunyelwe eBhayibhelini

Inzondo kungavunyelwe: « Wonke umuntu ozonda umfowabo ungumbulali, futhi niyazi ukuthi akukho mbulali onokuphila okuphakade okuhlezi kuye » (1 Johane 3:15). Ukubulala kungavunyelwe ukubulala ngenxa yezizathu zomuntu siqu: « Khona-ke uJesu wathi kuye: “Buyisela inkemba yakho endaweni yayo, ngoba bonke abaphatha inkemba bayobhubha ngenkemba » (Mathewu 26:52).

impango nokuhuheka amanga akuvunyelwe: « Owebayo makangabe eseba, kodwa kunalokho makasebenze kanzima, enze umsebenzi omuhle ngezandla zakhe, ukuze abe nokuthile kokwabela umuntu oswele » (Efesu 4:28).

« Ningaqambi amanga omunye komunye. Hlubulani ubuntu obudala nemikhuba yabo » (KwabaseKolose 3: 9).

Okunye okuvinjelwe eBhayibhelini:

« Ngoba umoya ongcwele nathi ngokwethu sikubone kukuhle ukunganezeli omunye umthwalo osindayo kini, ngaphandle kwalezi zinto ezidingekile, ukuba niqhubeke nideda ezintweni ezihlatshelwe izithombe nasegazini nasezintweni eziklinyiwe nasebufebeni. Uma nizigcina ngokucophelela kulezi zinto, niyochuma. Mpilonhle! » (IzE. 15: 19,20,28,29).

Lezi « izinto ethelelekile » ezihlobene nemikhuba yenkolo ephikisana neBhayibheli, ukugubha amaholide amaqaba. Kungaba imikhuba yenkolo ngaphambi kokuhlatshwa noma udle inyama: « Konke okuthengiswa emakethe yenyama qhubekani nikudla, ningabuzi ngenxa kanembeza wenu; ngoba “umhlaba nalokho okuwugcwalisile kungokukaJehova.” Uma nimenywa umuntu kwabangewona amakholwa futhi nithanda ukuya, yidlani konke okubekwa phambi kwenu, ningabuzi ngenxa kanembeza wenu. Kodwa uma kungase kube khona othi kini: “Lokhu kwenziwe umhlatshelo,” ningadli ngenxa yalowo okwambulile nangenxa kanembeza. Ngithi, “unembeza,” hhayi owakho, kodwa owalowo omunye umuntu. Ngoba kungani kufanele inkululeko yami yahlulelwe unembeza womunye umuntu? Uma ngidla ngokubonga, kungani kumelwe ngihlanjalazwe ngalokho engibongayo ngakho? » (1 Korinte 10:25-30).

« Ningaboshelwa ejokeni nabangakholwa. Ngoba kunabudlelwane buni ukulunga nokungalungi na? Noma, ukukhanya kunasabelo sini nobumnyama? Ngaphezu kwalokho, kunakuvumelana kuni phakathi kukaKristu noBheliyali? Noma, unasabelo sini umuntu okholwayo nongakholwa? Futhi linakuvumelana kuni ithempeli likaNkulunkulu nezithombe? Ngoba thina siyithempeli likaNkulunkulu ophilayo; njengoba nje uNkulunkulu athi: “Ngiyohlala phakathi kwabo futhi ngihambe phakathi kwabo, ngiyoba uNkulunkulu wabo, bona bayoba ngabantu bami.” “‘Ngakho-ke phumani phakathi kwabo, nizihlukanise,’ kusho uJehova, ‘futhi niyeke ukuthinta into engcolile’”; “‘ngizonamukela.’” “‘Futhi mina ngiyoba uyihlo, nina nibe amadodana namadodakazi kimi,’ kusho uJehova uMninimandla onke » (2 Korinte 6:14-18).

Ungenzi ukukhonza izithombe. Omunye kufanele abhubhise zonke izinto ezikhonza izithombe noma izithombe, iziphambano, izithombe zezinkolo: « Ngenani ngesango elincane; ngoba ibanzi futhi ivulekile indlela eholela ekubhujisweni, baningi abangena ngayo; kanti lincane isango futhi inyinyekile indlela eholela ekuphileni, bambalwa abayitholayo. “Qaphelani abaprofethi bamanga abeza kini bembethe isikhumba semvu, kodwa ngaphakathi beyizimpisi eziphangayo. Niyobazi ngezithelo zabo. Abantu abawakhi neze amagilebhisi emeveni noma amakhiwane emakhakhasini, akunjalo? Ngokufanayo yonke imithi emihle ithela izithelo ezinhle, kodwa yonke imithi ebolile ithela izithelo ezingenamsebenzi;  umuthi omuhle ungethele izithelo ezingenamsebenzi, nomuthi obolile ungethele izithelo ezinhle.  Yonke imithi engatheli izithelo ezinhle iyagawulwa iphonswe emlilweni. Khona-ke, ngempela labo bantu niyobazi ngezithelo zabo. “Akuyena wonke umuntu othi kimi, ‘Nkosi, Nkosi,’ oyongena embusweni wamazulu, kodwa lowo owenza intando kaBaba osemazulwini uyongena. Abaningi bayokuthi kimi ngalolo suku, ‘Nkosi, Nkosi, asiprofethanga yini egameni lakho, saxosha amademoni egameni lakho, senza nemisebenzi eminingi yamandla egameni lakho na?’  Kodwa nokho ngiyovuma kubo ngaleso sikhathi ngithi: Angikaze nginazi! Sukani kimi, nina abenza okungemthetho » (Mathewu 7:13-23). Ungenzi ukusebenzelana nemimoya: ukubhula, imilingo, ukubhula ngezinkanyezi … Kumelwe sichithe zonke izinto ezihlobene nokusebenzelana nemimoya: « Ngempela, abaningana impela kulabo ababenza ubuciko bemilingo babuthela izincwadi zabo ndawonye bazishisa phambi kwawo wonke umuntu. Babala ndawonye intengo yazo bayithola ilingana nezinhlamvu zesiliva eziyizinkulungwane ezingamashumi ayisihlanu.  Ngakho izwi likaJehova laqhubeka likhula futhi linqoba ngendlela enamandla » (IzEnzo 19:19, 20).


Ungabukeli amabhayisikobho noma izithombe zobulili ezingcolile noma ezinobudlova nokuhlambalaza. Ukugwema ukugembula, ukusetshenziswa kwezidakamizwa, njengosangu, i-betel, ugwayi, utshwala ngokweqile: « Ngenxa yalokho ngiyanincenga bazalwane, ngobubele bukaNkulunkulu, ukuba ninikele imizimba yenu ingumhlatshelo ophilayo, ongcwele, owamukelekayo kuNkulunkulu, inkonzo engcwele ngamandla enu okucabanga » (KwabaseRoma 12:1, Mathewu 5:27-30, iHubo 11:5).

Ukuziphatha okubi ngokobulili (ubufebe): ukuphinga, « ubulili obungashadile » (owesilisa / wesifazane), ubungqingili besilisa nowesifazane, kanye nezenzo zobulili ezimbi: « Babeshane! Anazi yini ukuthi abantu abangalungile ngeke balizuze ifa lombuso kaNkulunkulu? Ningadukiswa. Izifebe, noma abakhonza izithombe, iziphingi, amadoda agcinelwe izinjongo ezingezona ezemvelo, amadoda alala namadoda, amasela, abantu abahahayo, izidakwa, izithuki, noma abaphangi ngeke balizuze ifa lombuso kaNkulunkulu » (1 Korinte 6: 9,10). « Umshado mawuhlonishwe yibo bonke, nombhede womshado ungangcoliswa, ngoba uNkulunkulu uyozahlulela izifebe neziphingi » (Hebheru 13: 4).

IBhayibheli lilahla isithembu, noma yimuphi umuntu kuleso simo ofuna ukwenza intando kaNkulunkulu, kufanele avuselele isimo sakhe ngokuhlala kuphela nomkakhe wokuqala oshade naye (1 Thimothewu 3: 2) owesifazane « ). IBhayibheli liyakuvimbela ukushaya indlwabu: « Ngakho-ke, bulalani amalungu emizimba yenu asemhlabeni ngokuqondene nobufebe, ukungcola, isifiso sobulili, isifiso esilimazayo, nokuhaha, okuwukukhonza izithombe » (Kolose 3:5).

Kuvinjelwe ukuba udle igazi, ngisho nasesimweni sokwelashwa (ukumpontshelwa igazi): « Kuphela inyama enomphefumulo wayo—igazi layo—akumelwe niyidle » (Genesise 9: 4) (The Spiritual Man and the Physical Man (Hebrews 6:1)).

Zonke izinto ezilahlwa yiBhayibheli azilotshiwe kulesi sifundo seBhayibheli. UmKristu okhulile kanye nolwazi oluhle lwezimiso zeBhayibheli uzakwazi umahluko phakathi kokuhle nokubi, ngisho noma kungabhalwa ngqo eBhayibhelini: « Kodwa ukudla okuqinile kungokwabantu abavuthiwe, labo okuthe ngokusebenzisa amandla abo okuqonda bawenza aqeqeshelwa ukuhlukanisa kokubili okulungile nokungalungile » (Hebheru 5:14) (Achieving Spiritual Maturity (Hebrews 6:1)).

***

Zulu: Izindikimba Eziyisithupha Zokufunda Ibhayibheli

Afrikaans: Ses Bybelstudie-artikels

Xhosa: Amanqaku Aza Kufundwa IBhayibhile Amathandathu

Bible Articles Language Menu

Imenyu yolimi yezilimi ezingaphezu kwamashumi ayisikhombisa, enezihloko eziyisithupha zeBhayibheli ezibhalwe ngalolo nalolo limi kulezi zilimi…

Table of contents of the http://yomelyah.fr/ website

Funda iBhayibheli nsuku zonke. Lokhu okuqukethwe kuhlanganisa izindatshana ezifundisayo ngeBhayibheli ngesiNgisi, isiFulentshi, iSpanishi, nesiPutukezi (sebenzisa i-Google Translate ukuze ukhethe olulodwa lwalezi zilimi, kanye nolimi olukhethayo ukuze uqonde okuqukethwe kwalezi zihloko)…

***

X.COM (Twitter)

FACEBOOK

FACEBOOK BLOG

MEDIUM BLOG

Compteur de visites gratuit